hõlmaga, terveservalised või vähearvuliste tömpide hammastega, pealt paljad, tumerohelised, alt heledamad. Õied rohekad, püstistes sarikpööristes.Viljad kuni 3 cm pikad kaksiktiibviljad paiknevad horisontaalselt, veidi sirpjalt kõverdunud. Põldvaher on hinnatud pargipuu, kasvades nii täisvalguses kui ka mõõdukas varjus ja taludes linnatingimusi. Noorelt kuni 15 aastani kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub. Eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi, olles lubjalembeseim vahtrate seas, taludes hästi mulla kuivust. Euroopas kasutatakse laialdaselt hekitaimena, kuna moodustab tiheda lehestiku ja talub hästi kärpimist. Juurestik pinnapealne, rohkete narmasjuurtega. Väikese tiheda võra tõttu tore ja armastatud alleepuu Euroopas, samuti tuulekaitseistanduste liik. Hea meetaim, samuti on tema mahl suhkrurikas. Puit pruunikasvalge, hästi poleeritav, kasutatakse tisleritöödel. Paljundatakse seemnetega, annab kännuvõsu ja juurte vigastamise korral ka juurevõsu.
Suurte mõõtmetega pärnad kasvavad jalgteest paremal pool kesklinna suunas, nendest suurimate tüvede diameeter 1,3 meetri kõrgusel on vahemikus 68-106 cm. Need pärnad on kindlasti juba mõisa ajast seotud praeguse pargiga. Pärnade vahekaugus reas on 12 m. Osa puid on juba hukkunud või asendunud nende samade pärnade uuendusega. Vahtrad kasvavad jalgteest vasakul pool kesklinna suunas, nende vahel kasvavad üksikud naaberpärnade seemnest kasvama hakanud nooremad pärnad. Vahtrate tüvede diameeter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 42-50 cm. Visuaalsel hindamisel on antud sektsioonis jalgteed ümbritsevate pärnade ja vahtrate tervis rahuldav. Võrades on üksikuid kuivanud oksi, kahel vahtral on ladvad kuivanud. Suurte mõõtmetega pärnade tüvedes on õõnsused, mis on väga heaks pesitsuspaikadeks lindudele ja nahkhiirtele. Kindlasti vajavad puud hoolduslõikust, millega eemaldataks ohtlikud kuivad oksad. Vasakul
järv Baikali järv. Teised tuntumad järved on Laadoga ja Äänisjärv. Need asuvad Euroopa- Venemaa põhjaosas. Venemaal esineb külma kliimaga kohanenud taimestik. Kaks viiendiku Venemaast on kaetud metsaga - eriti metsarikas on Siber. Põhjaparasvöötme okasmetsas kasvavad männid, kuused, nulud, lehised, seedermännid, pajud jne. Kui vett pole, kohtab selles vööndis ka ilma puudeta alasid. Euroopa osa parasvöötme keskosas on tammede, pöökide ja vahtrate segametsad. Need annavad puidutööstusele head toorainet. Venemaa loomastik on väga liigirikas. Jäämere rannikul ja Vaikse ookeani saartel esineb hülgeid, morski, polaarrebaseid, põhjapõtru, valgejäneseid, öökulle ja kajakaid. Stepis elavad valdavalt närilised, kuid sageli kohtab seal ka antiloope, rebaseid, sookurgi, kotkaid ja teisi linde. Kaukasuse mäestikus elavad kaljukitsed, kaukaasia hirved, mägikitsed, metssead, okassead, leopardid, hüäänid, saakalid, karud jt
Põhja-Ameerika ürgmetsa ja seal kohalikud liigid välja tõrjuda Põhja-Ameerikas kasvavad kohalikud rohttaimed ja umbrohud hariliku vahtra all halvasti Eestis ei ole vaher nii konkurentsivõimeline vaher kasvab esimestel eluaastatel kiiresti, aga siis kasv aeglustub vaher ei suuda kasvada metsa kõrgeimaks puuks Eesti kõrgeimad põlisvahtrad võivad kasvada 30 m kõrgeks, aga need on üksikuna pargis kasvavad puud metsas ei ületa vahtrate kõrgus 20 meetrit SÜSTEMAATILINE KUULUVUS Riik: Taimed Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Seebipuulaadsed Sugukond: Seebipuulised Perekond: Vaher Liik:Harilik vaher VÄLIMUS vaher on ühekojaline lehtpuu tüve läbimõõt kuni 1 meeter eluiga 150200 aastat, harva kuni 300 võrsed ja noor tüvi on siledad, isegi kergelt läikivad ja punakaspruunid vanemas eas kattub tüvi tumehalli peenerõmelise korbaga
vahelt ilmuvad nähtavale kollased tolmukapead. Avanevad ka külgmistel oksakestel paiknevad emasurvad. Algab tolmlemine.Veidi hiljem märkame esimest rohelust puuvõras puhkevad värsked lehed. Esialgu on need kortsus ja kleepuvad, ajapikku aga silenevad ning kleepuvus kaob. Suveks on lepale tekkinud hulk manulisi: nii neid, kes lasevad hea maitsta tema lehtedel, kui ka neid, kes teda kahjuritest puhastavad.Sügisel võib kaskedel ja nende all võib näha juba rohkesti kollast ning vahtrate lehestikus on värvikaid laike. Lepapuu aga ei kiirusta - lehed kõik alles rohelised ja puu otsas. Kauaks see siiski nii ei jää. Lõppjärku on jõudnud ka tema "käbikeste" areng ja ettevalmistused tulevaks kevadeks. Sanglepp Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda
leid, lodjapuid jt. Pikaealisi puukujulisi põõsaid hool- • Allajäänud puude väljaraiega tuleks parandada datakse nagu puidki võra harvendus- ja sanitaarlõi- väärtuslikumate puude valgustingimusi. kusega. Sellisteks põõsaliikideks on üksikult kasvavad • Kui puistus on vanu põlispuid, tuleks neile ava- viirpuud, tüvikuna majandatavad sirelid, kuldvih- da vaade. mad, vahtrate põõsakujulised liigid jt. • Pargipuistust ei pea tingimata eemaldama kõiki surnud või kahjustunud puid. Eeldusel, et need 2.7. Puude toestamise põhimõtted ei kujuta endast ohtu, võib neid säilitada bio- loogilise mitmekesisuse suurendamiseks. Puud, millele on nende noores eas kujundatud hea Pargipuistute üheks komponendiks või nen- ehitusega võra, ei vaja üldjuhul toestamist. Toestamis-
kasvu tõttu, samuti selle tõttu, et ta talub hästi linnade saastunud õhku. Puud on väga aeglase kasvuga, äärmiselt varjutaluvad ja väga pikaealised. Suhteliselt külmahellad ja nõudlikud mullaviljakuse suhtes. On võimelised paljunema kännuvõsust. Ettevaatust! Kõik jugapuu osad v.a. seemnerüü on mürgised! 18. Perekond vaher ja harilik vaher Perekond vaher (Acer L.) [átser] Acer on vanade roomlaste nimetus vahtrate tähistamiseks [ladina keeles acer terav, kõva, hõlmiste teravatipuliste lehtede või kõva puidu tõttu, millest roomlased valmistasid nooleotsi]. Perekonda kuuluvad vastakute saagjaservaliste lihtlehtedega, sõrmjate liht- või sõrmjate- kuni 16 sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad
· R (apteeker, ekker, jünger, kaater, litter, mutter, revolver, suhkur, ungur, vooder) · S (aegus, hirmus, hõlpus, jõudus, kuulus, rõõmsus, soodus, tiidus, tähtis, täppis, voodus) · V (aeganõudev, andev, etteheitev, hingemattev, jooksev, kaitsev, laulev, maitsev, murdev, päästev) · Väljalangevaks teise silbi vokaaliks on enamasti e · Aher:ahtra:ahtrat: ahtrasse: ahtrate: ahtraid: ahtratesse e ahtraisse · Vaher: vahrta: vahtrat: vahtrasse: vahtrate: vahtraid: vahtratesse e vahtraisse · Mannen e mander: mandri: mandrit: mandrisse: mandrite: mandreid: mandritesse e mandreisse · Tanner e tander: tandri: tandrit: tandrisse: tandrite: tandreid: tandritesse e tandreisse Alltüüp RAUDNE: · Raudse, raudset, raudsesse, raudsete, raudseid, raudsetesse e raudseisse · ne-liitelised sõnad, millel liite ees on konsonant
Metafoor ühe olendi, eseme või nähtuse omadused omistatakse teisele sarnasuse põhjal. Sisult on metafoor kaudne võrdlus. Kui võrdluses esineb see, mida võrreldakse ( põhikujutlus ) ja see, millega võrreldakse, siis metafooris jääb põhikujutlus ära. Metafoori on mõnikord võimalik määrata ainult aimamisi. Sõnade ja väljendite metafoorne tähendus ilmneb alati kontekstis. Näiteks: päike=tulisilm, kuldratas, taevalamp; Kadriorus hõõgab nüüd vahtrate leekivat kulda; metafoorsed epiteedid hall elu, hele naer, kuldsed uned, arg vihmasadu; hea maitse(stiilitunnetus), tähtis nina(esileküündiv inimene), Sageli haarab metafoorne väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost. Neil juhtumeil on tegemist laiendatud metafooriga: päevade kaupa saeb hambuline metsapiir sinist taevakummi, mind otsitakse jo teises ilmas tikutulega taga ( haige inimese kohta, kes ootab surma ). Personifikatsioon isikustamine
Ettevaatust! Kõik jugapuu osad v.a. seemnerüü on mürgised! Sordid: 'Fastigiata'; 'Semperaurea'; 'Summergold'; 'Adpressa Variegata'; 'Amershoof'; 'Aurea-Gruppe'; 'Dovastoniana'; 'Dovastoniana Aurea'; 'Elegantissima'; 'Fastigiata Aureomarginata'; 'Fructo Luteo' ('Lutea') ; 'Nutans'; 'Repandens'; 'Repens Aurea'; 'Standishii'; 18. Perekond vaher ja harilik vaher Perekond vaher (Acer L.) [átser]Acer on vanade roomlaste nimetus vahtrate tähistamiseks [ladina keeles acer terav, kõva, hõlmiste teravatipuliste lehtede või kõva puidu tõttu, millest roomlased valmistasid nooleotsi]. Perekonda kuuluvad vastakute saagjaservaliste lihtlehtedega, sõrmjate liht- või sõrmjate- kuni sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad
viisid mere äärde ja külalismajadeni. 19. saj. keskpaigaks on park muudetud vabakujuliseks. Jalakad, saared, tammed. Looklevad teed ümber saare. Metallvõrega ümbritsetud iluaed rooside ja rododendronitega. Teed sillutatud punase telliskivipuruga. Pargi keskel söögipaviljon, mida varjavad kastanid ja vahtrad. Mere ääres majake üksiku uitaja tarvis ja monument Schillerile. Pargis on teisigi mälestuskive. Saare lõunaosas cottage-stiilis elamu. Seal vahtrate ja saarte all puhkab ka pargi rajaja, von Helwig. (Stavenhagen'i järgi) Ungru loss Läänemaal. Sajandi algul projekteeritud neobarokkstiilis, ei saanudki lõplikult valmis. (Maiste) Oru park Toilas. Neorenessanss-stiilis loss (Peterburi arhitekt Baranovski) ehitati 1897-99 looduslikult väga kaunisse kohta, kõrgele pankrannikule, Pühajõe kaldale. Omanik Peterburi suurkaupmees Jelissajev. Hoone ja suur osa pargist hävis 1941.a. Park kavandati Riia linnaaedniku Kuphaldti poolt 1900-1901
annaabi.ee 
