Kasutatud allikad Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Nimetus "vaskpuhkpill" ei tähenda seda, et kõik vaskpuhkpillid on vasest. Puupuhkpillid Fagott Sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on natuke naljaka ja natuke naljaka maiguga. Fagotte valmistatake vahtrapuust Kuidas puhkpillid on tehtud Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Kokkuvõte Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Puhkpille valmistatakse kas puust või
Vahtramahl on väga suhkrurikas. Rahvatarkusi Vaher – tasakaalustav puu. Temaga kontaktis olles muutub inimene rahulikuks, kuna võtab enda peale liigse energia, rahustab, lahustab viha, teeb tasakaalukaks ja väljapeetuks. Pisarate ja ärevuse asemele annab rahu, usu endasse. Vahtrapuu on tuntud deemonivastase vahendina. Mecklenburgis usutakse, et majas ja laudas pole vaja karta nõidade külaskäike, kui uksepiirdesse ja lävepakkudesse on löödud vahtrapuust tikukesi. Nõidade ja välgulöögi vastu aitab ka, kui jaanipäeval uste ja akende juurde vahtraoksi torgata. Elsassis usutakse, see vahend kaitsvat ka nahkhiirte vastu, ja Ravensburgi ümbruses arvatakse, kui vahtraoksi torgata kartuli- ja linapõldude ümber, ei mölla seal mutid. Hästi lopsakaks kasvanud vahtralehed ennustavad Baieris head saaki ja mõnel pool Saksamaal usutakse, et kui vahtra juuri veiniga kasta, läheb salasoov täide. Trieris säilitatavas 15
Tuntuimad basskitarrid Fender Precision Bass (P-bass) P-bassil on monoliitne kere (ühes tükis), poldagi kinnitatud vahtrapuust kael ja ühe Humbucker helipeaga ning seetõttu väga lihtsa välimuse ja kõlaga instrument. See on jäänud üheks paremini müüdavaks basskitarriks, mis valmistatud, ja populaarsus ei näita languse märke (joonis18). Fender pakub laia mudelivalikut, alates soodsama hinnaklassi Squierist kuni üsna hinnalise Ameerika Standard- ja Vintage-seeriateni. Squier Affinity P-bass on ideaalne algajale mõeldud mudel ning soodsaim variant. Kallim, kuid väärtuslik, on Mehhiko Standard P-bass
Pillivabrikutes toodetakse aga ka eboniidist klarneteid. Neid pille tehakse isegi klaasist. 2 See on fagott - sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas la kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on ninahäälne, natuke kurva ja natuke naljaka maiguga. Fagotil ja oboel on ühised eellased. Esimesed kaasaegsed fagotiga sarnased pillid valmistas Nürnbergi pillimeister S. Schnitzer XVI sajandi lõpul. Fagotte valmistatakse vahtrapuust. Fagott koosneb kolmest üksikust torust. Kokkupanduna moodustavad need suure tüseda pillitoru, mille ülemine osa on kahekordne. Fagoti kaksiklesthuulik sarnaneb oboe omaga - selleks on kaks vähese kumerusega vastastikku asetatud pillirooplaati. Peenikese S-kujulise toru kaudu on nad ühenduses suure pillitoruga. Sellele on lugude mängimiseks tehtud augud ja paigaldatud klapid. 3
Saksofon on valmistatud metallist, kuid oma konstruktsioonilt ja klappide süsteemilt kuulub siiski puupillide hulka. Sagedamini võib saksofoni kuulda jazz- ja poppmuusikas. Kaasajal on kasutusel 8 liiki saksofone: sopranino, sopran, alt, tenor, bariton, bass, kontrabass ja subkontrabass. 1.5 Fagott Fagott on kahekordse lesthuulikuga puupuhkpill ning puupuhpillide rühma kõige madalama heliga pill. Fagott kujutab endast U-kujulist, umbes 2,5m pikkust toru, mis on valmistatud enamasti vahtrapuust. 4 2. VASKPUHKPILLID Vaskpuhkpille valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist, mida ilustatakse nikli ning hõbedaga. Igal vaskpillil on metallist, väike huulik. Vaskpuhkpillide kromaatiline mäng põhineb ülepuhumisel ja toru pikendamisel, toru pikkust muudetakse ventiilimehhanismi abil. Toru pikkusest ja kujust oleneb pilli kõlavärv. 2.1 Metsasarv
mängimine), mis teistel puhkpillidel puudub. Välimuselt on saksofonid kahesugused – sopranino ja sopran on sirged, ülejäänud aga kõverad, mängija poole painutatud huulikuga ja ettepoole üles painutatud otsaga – nn. ``piibuga``. FAGOTT Ta on nagu oboegi kahekordse lesthuulikuga puupuhkpill, on puupuhkpillide rühma kõige madalam pill. Tänapäevane fagott kujutab endast kokkusurutud U-kujulist, umbes 2,5 meetri pikkust toru. See on valmistatud enamasti vahtrapuust. Ta on ainuke puhkpill, millele pole saadud sobitada klappidesüsteemi. Orkestris kuulub fagott basspillide rühma. Fagoti tämber on üpris omapärane. Madalas registris kõlab pill torisevalt, tihedalt ja isegi kohmakalt; keskmises registris (c-c1) pehmelt ja pisut tuhmilt; kõrges registris kandvalt. Mängutehnikalt võimaldab ta esitada nii kiireid liikumisi kui ka laulvaid, meloodilisi lõike. Fagoti diapasoon on kolm ja pool oktaavi – kontraoktavi sib – teise oktaavi re-ni.
Lesthuulikust läbipuhutav õhk paneb lestad võnkuma ja nii tekibki sellel heli. Klarnet Klarneti toru on valmistatud mustast puidust või mõnest tehismaterjalist. Toru algab peenema noka taolise osaga mille küljes on lesthuulik. Klarnet on silindrilise kujuga lesthuulikupill. Fagott Fagott on madalaima heliga puupuhkpill. Fagott kujutab endast kokkusurutud U- kujulist umbes 2,5 meetri pikkust toru. See on tehtud enamasti vahtrapuust. Orkestris kuulub fagott basspillide rühma. Fagott on ainuke puhkpill millel ei ole klappide süsteemi. Saksofon Saksofon on valmistatud metallist. Esialgu kasutati saksofone sõjaväe orkestrites. Tehnilised võimalused on tal väga suured. Kokkuvõte Puhkpillid jagunevad kaheks osaks: vaskpuhkpillid ja puupuhkpillid. Neis teeb häält toru sisse jääv õhusammas, mille mängija paneb pilli puhudes võnkuma. Kõikidel puhkpillidel on toru (välja arvatud flöödil) otsast laienev
Klarneteid valmistatakse erinevate põhitoonidega. Enamasti kasutatakse tänapäeval klarnetit, mille põhitooniks on b. Klarneteid tehakse puust. Pillivabrikutes toodetakse aga ka eboniidist klarneteid. Neid pille tehakse isegi klaasist. FLAGOTT Fagoti kõla on ninahäälne, natuke kurva ja natuke naljaka maiguga. Fagotil ja oboel on ühised eellased. Esimesed kaasaegsed fagotiga sarnased pillid valmistas Nürnbergi pillimeister S. Schnitzer XVI sajandi lõpul. Fagotte valmistatakse vahtrapuust. Fagott koosneb kolmest üksikust torust. Kokkupanduna moodustavad need suure tüseda pillitoru, mille ülemine osa on kahekordne. Fagoti kaksiklesthuulik sarnaneb oboe omaga - selleks on kaks vähese kumerusega vastastikku asetatud pillirooplaati. Peenikese S- kujulise toru kaudu on nad ühenduses suure pillitoruga. Sellele on lugude mängimiseks tehtud augud ja paigaldatud klapid. 6 VASKPUHKPILLID TROMBET
Tooraineks on idandatud ja idandamata oder, nisu, kaer, rukis. Ei ole suitsumaitselised. Destilleeritakse 3 korda. Laagerdataks kasutusel olnud bourbon´i, šerri või rummi vaatides. Ameerika viskid ( ingl whiskey) destileeritakse kolonndestillatsioonimeetodiga ja laagerdatakse seest põletatud uutes ameerika valgest tammest vaatides. Bourbon- viski tooraineks on vähemalt 51 % maisi. Tennesse- viskid valmistatakse nagu bourbon- viskidki, kuid filteeritakse läbi vahtrapuust saadud süte. Bitterid on kibedad, rohkelt maitsestatud kanged alkohoolsed joogid. Maitsestamiseks kasutatakse angeelikat, lagritsat, kalmust, rabarberit, ingverit, kaneelikoort, sidruni- ja pomerantsikoort, aniisiseemneid, kardemoni, muskaati, vaniljet, korirohtu, tammekoort, naistepuna jne. Tuntumad bitterid: Saksa Underberg, Itaalia Fernet Branca, Taani Gammel Dansk, Ungari Zwack Unicum (kõhurohud); Angostura Aromatic Bitters (maitseaine, kasutatakse näiteks kokteili
Klarneteid tehakse puust. Pillivabrikutes toodetakse aga ka eboniidist klarneteid. Neid pille tehakse isegi klaasist. Fagott Fagott on sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas la kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on ninahäälne, natuke kurva ja natuke naljaka maiguga.Fagotil ja oboel on ühised eellased. Esimesed kaasaegsed fagotiga sarnased pillid valmistas Nürnbergi pillimeister S. Schnitzer XVI sajandi lõpul. Fagotte valmistatakse vahtrapuust. Fagott koosneb kolmest üksikust torust. Kokkupanduna moodustavad need suure tüseda pillitoru, mille ülemine osa on kahekordne. Fagoti kaksiklesthuulik sarnaneb oboe omaga - selleks on kaks vähese kumerusega vastastikku asetatud pillirooplaati. Peenikese S-kujulise toru kaudu on nad ühenduses suure pillitoruga. Sellele on lugude mängimiseks tehtud augud ja paigaldatud klapid. Trompet Trompet on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma esimene pill. Tema eellane, pasun, mida
kasvukohta. Noorelt on varjutaluv, külmakindel, paljuneb hästi seemnetega (idanevus kuni 90 %), millised idanevad massiliselt kevadel varakult enne lume lõplikku sulamist ja annab 60...70 eluaastani ka kännuvõsu. Hästiarenenud sammasjuurestik tungib mõne meetri sügavusele mulda, areneb ka väga rikkalik narmasjuurestik. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puidu erikaal on 0,63...0,65 gr/cm³. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vahtrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Tugevatest ja libedatest vahtrakiududest valmistati kangasugadele piisid. Kuid kõige rohkem leidsid libedast vahrapuust liistud kasutamist viljatuulamise sarjade põhjadena. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi
Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega, IV. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt, X. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vatrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. Harilik v. on paljukasutatud pargi- ja alleepuu. 19. Saarvaher ja mägivaher
Noorelt on varjutaluv, külmakindel, paljuneb hästi seemnetega (idanevus kuni 90 %), millised idanevad massiliselt kevadel varakult enne lume lõplikku sulamist ja annab 60...70 eluaastani ka kännuvõsu. Hästiarenenud sammasjuurestik tungib mõne meetri sügavusele mulda, areneb ka väga rikkalik narmasjuurestik. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puidu erikaal on 0,63...0,65 gr/cm³. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vatrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Tugevatest ja libedatest vahtrakiududest valmistati kangasugadele piisid. Kuid kõige rohkem leidsid libedast vahrapuust liistud kasutamist viljatuulamise sarjade põhjadena. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi