(Õhtul mägedes. Kaljuseina varjul on onn, mille taga mäed tõusevad hari-harjalt kuni lumiste kõrgusteni, kus helendab alles päikene. Kostab karjapasun, koerte haukumine, kellade helin. Onni ees harkjalgade vahel pada tulel, mida kohendab Angela, istudes kolmejalgsel järil ja kergitades vahetevahel kaant, et pajas midagi segada ja maitsta. Onnist pahemal keegi hakkab mägedes laulma igatsevat armulaulu. Angela kargab järilt, puulusikas käes. Vähe aega vahtinud, pöördub uuesti tule juurde, kohendab tuld, istub järile. Tüdruk jääb nõnda istuma ka siis, kui Karlo ilmub pahemalt kaljule, kus lõpetab oma laulu. Vaikus.) Karlo hüüab Angelat ning palub luba alla tulemiseks, mille tüdruk silmapilk tagasi lükkab. Poiss veenab neiut natuke aega. Ausõna peale, lubab Angela Karlol alla tulla, ent vaid selleks, et näha, kas poiss oma sõna ka peab. Karlo uurib, et miks ta ei ta temale naiseks tulla. Neiu heietab kellestki Mathiasest (noorteenerist)
olnud, südametunnistuse piin. Hakkasin koguni kahetsema, et olin looma kaotanud, ja vaatasin viletsates urgastes, kus ma nüüd tavaliselt käisin, ringi, et leida mõnda sama liiki ja umbes sama välimusega lemmikut, kellega teda asendada. Ühel ööl, kui ma pooljoobnult istusin ühes enam kui kurikuulsas urkas, äratas äkki mu tähelepanu mingi must asi, mis lebas ruumi peamiseks sisustuseks oleva päratu džinni- või rummiaami otsas. Olin mitu minutit ühtejärge aami vahtinud ja mis mind nüüd imestama pani, oli see, et ma varem toda asja seal peal polnud märganud. Astusin lähemale ja puudutasin seda käega. See oli must kass – väga suur kass – täiesti sama suur kui Plutogi ning igas suhtes täpselt tema moodi, välja arvatud üks asi. Plutol polnud ainsatki valget karva üle terve keha, sel kassil oli aga suur, ebamäärase kujuga valge laik, mis kattis peaaegu kogu rinnaesise.
Aidamees olnud kõige suuremas hädas. Härra lubanud talle niisuguse sauna anda mis luusse ja üdisse mõjub, kui ta mitte võtmeid varsti tagasi ei too. Raske südamega nuuskinud vaene mees ümber, aga kõik asjata. Seal juhatatud teda unes, et ta ka Tori põrgusse läheks. Et mehel muu nõu pole aidand, teinud ta ka seda. Esialgu pole ta seal midagi näinud. Edasi sammudes tulnud viimaks üks suur emane koer kahe kutsikaga vastu. Need vahtinud nii põlevate silmadega mehe peale, et ta tunnud, nagu oleks külma vett kaela visatud. Varsti peale selle jõudnud võtmeotsija ühe maja ette ja astunud ilma pikema mõtlemata sisse. Seal leidnud ta ühe mehe ja hakanud sellele oma häda kurtma. Mehe meel läinud vist seda kuuldes haledaks. Ta toonud võtmed, andnud need otsija kätte ja ütelnud, et nad sellepärast ära varastanud, et mõisa mehed nüljetud hobuse tema ukse ette on visanud. Lisanud ka veel juurde:
Danielle: Kuidas see sul üldse meelde sai jääda? Adeele: Aga see on ju tõsi...Me oleme metsateel ja meie ees seisab kena noormees... Danielle:...kes on talumats! Adeele: Talumats või mitte asi pole praegu selles! Sa võid õnnelikuks saada, Danielle! Vahest on ta südames just see, keda iga mademoiselle taga igatseb! Danielle: Sa oled peast veidi põrunud, kulla sõbranna, kui sa tõesti nii arvad! Adeele: Aga vaata, kui elegantselt ta meid põrnitseb! Isegi minu kihlatu ei vahtinud mind sellise kütkestava pilguga, nagu see noormees siin... Danielle: Ta on maakas! Adeele: Ja mis sellest? Vead ju ongi parandamiseks mõeldud! Oi, siin saab veel nalja!!! Marc: Ee...vabandage, et ma teid segan, kuid mul oleks vaja nüüd kuidagi mööda minna, leedid! Danielle ja Adeele vahivad talle otsa, teda pealaest jalataldadeni pilguga mõõtes. Danielle: Aga kuule...äkki teeks tõesti ühe proovikatsetuse, et vaadata, kas armastus ikka päriselt me südames magab. Adeele: Arvad
nad siis hommikul leiti, aga seda ei saa keegi kindlaks teha, kes seda tegid. Vanade kommete järgi ei kardetud tonte ega vaime, ja selle tagajärjel on mindud neid ka otsima ja küllap said tontide kiusamise eest katku ja kes teab mis haigused kaela. Kui rahvas nii hooletu poleks olnud ja võtnud õppust kurjategijast Kaarna Peebust siis oleks hetkel kõik korras. See oli ka oma naisega tondi jutte naernud ja irvitanud, kuni ühel hommikul võlad ja vaesus igast lagunud hoonenurgast sisse vahtinud, nii sai mees aru et ilma tulehännata ei saa. Kadaka Kaie ise oli näinud kuidas Kaarna Peep korstnast sisse koju lennanud. Rahapütte oli Peebul palju. Hurtsiku asemel tuli suur uhke hoone, oja äärde ehitati veski. Ta ei raatsinud rahvale miskit anda, oli kade. Kahe aasta pärast tuli kuri oma palgale järgi, mis teadupärast nimeta sõrme verega temale pidi kinnitatud olema , siis tõusnud Kiviveskil kära ja kiskumine, peale
võitu vastase üle, naitumist kõrgest soost kohalikuga, edukat valitsemist, täiseas naasmist ja lõpus langust, müstilist elu lõppu. EHK: sangarimall, ta on vormelipundar, kelle sarnasus inimestega on vaid tinglik ja juhuslik. 2) Psühhoanalüüs – Joseph Campbell, Carl Gustav Jung. Ka neid paelub sangari ürgtüüp. Nemad kasutasid astroloogiat, alkeemiat, neil oli kollektiivne alateadvus. Jung noore arstipraktikuna kohanud skisofreenikut, kes vahtinud palatiaknast välja ja väitnud, et näeb taevakeha türa, mis liikuvat peaga kaasa ja millest tulevat tuul. Hiljem Jung sai aru, et haige kannatas usuluulude all ja pidas end Kristuseks ja Jumalaks ühes isikus. Peakoogutus=taevatuult loov päike. Tuul on eluandev pneuma, mis kiirgab päikesest ja seoses toruga meenutab keskaja maalinguid, millel Maarja viljastamine toimub Jumala
Asjata kõik! Oo, kui õõnsalt kõmab vastu teadus, kui sa ahastuses oma kirgi täis peaga vastu tema müüri jooksed! Tead sa, tütarlaps, mis mul siitpeale alati raamatute ja minu enese vahele ilmus? Sina, sinu vari, särav ilmutus, mis ühel päeval minu eest mööda oli vilksatanud. Kuid sel kujul polnud enam endist värvi; ta oli sünge, tume, morn, nagu must ring, mida kaua oma silmade 316 ees näeb see hoolimatu inimene, kes üksisilmi paikeesse on vahtinud. Katsudes asjata lahti rabelda, kuuldes alati oma peas gU lauluüminat, nähes alati su tantsivaid jalgu oma palveraamatul, tundes alatasa öösiti unes, kuidas su kuju minu ihu puudutab, tahtsin sind jälle näha, sind puudutada, teada, kes sa oled, näha, kas sa väga sarnaned selle paleusega, mis minu mällu oli jäänud, võibolla purustada oma unelmad vastu tegelikkust põrgates. Igatahes ma lootsin, et uus mulje vana maha pühib, sest see vana oli mulle talumatuks muutunud
Siis oli ta tasa; ta oli surnud. Mehed kiskusid tütre ta juurest ara; see kiljus ja nuttis; teised viisid ta minema. Tütar oli umbes kuueteistkümne aastane, väga armas ja lahke-näoline, kuid hirmus kahvatu ja kohkunud. Noh, varsti oli kogu linn seal; trügiti ja tõugeldi, rüseldi ja tungiti, et' pääseda akna ligi ja sisse vaadata, kuid need, kel head köhad olid, ei tahtnud neid ära anda, ja nende taga olijad ütlesid kogu aeg: «Kuulge, poisid, te olete nüüd küllalt vahtinud. Pole kellegi kord ega kohus, et teie vahite kogu aeg ja kedagi muud ligi ei lase. Teistel on niisama suur õigus vaadata kui teil.» Teised haukusid tublisti vastu, seepärast ma, lipsasin minema -- arvasin, et ehk tuleb rassimine. Tänavad olid 354 täis ja igaüks oli ärritatud. Kõik, kes laskmist nägid, jutustasid, kuidas see juhtus; iga sihukese mehe ümber oli suur rahvasumm rüsinal koos, kõik ajasid kaelad õieli ja kuulasid.
elule vastu. Ei suudaks! Ja teate, mis mina arvan! Isegi Kristus pidi maailmas mõnikord valetama, sest millega muuga võis ta inimest lohutada. Kunagi pole ma sellest seni aru saanud, pole seda aimanudki, aga nüüd mõistan. Te mõelge ometi, mis oleks sündinud, kui Dr. R. oleks mulle tõtt rääkinud. Kui ta oleks mulle otsa vaadanud ja öelnud: ,,See on lõpu hakatus. Kannatage veel pisut, siis olete surnud, üsna surnud." Isegi siis, kui ta selle juures oleks aknast välja vahtinud, oleks see olnud hirmus. Sest Teie peaksite võima kordki minu toa aknast välja vaadata, siis Te mõistaksite, kui hirmus oleks inimesele midagi selletaolist öelda. Ainult mõelda -- et tuleb päev, tõuseb päike ja paistab kaugetele mäeharjadele, mäetippudele, igale tipule paistab ta, sest igal tipul on oma nägu, nagu astuks keegi taevast maha, õrnakesed roosad kingad jalas, ja tuleb mööda mäge ikka allapoole, aina allapoole, inimestele lähemale, et ka
annaabi.ee 
