sammu pidada, koostöö on vajalik – see on odavam, lihtsam ja mõjuvam. Kokku on lepitud kuritegudes, milles toimub ühtlustamine – terrorism, narkokuriteod jne, lisaks finantskuriteod. Seni on keskendutud karistusõiguse poolele ja koostööle, kriminaalmenetluse pool on uus. On tekkinud ka vajadus ühtlustada kriminaalmenetlust, sest muidu üks riik ei usalda teist läbiviimaks menetlust esimese riigi kodaniku üle. Kõige vastuolulisem on EL vahistamismäärus (ühe õigusasutuse taotlus teisele ühe isiku kinni pidamiseks), mis võeti vastu pärast 9/11 terrorirünnakuid. Vastu võeti see rutuga ja vähese diskussiooniga. Nüüd ilmnevad probleemid ja kitsaskohad (tagantjärgi). Põhijoontes on see jäänud samaks. Probleemideks on näiteks küsimus, kas mõni riik peab põhiseadust muutma või muutma rakendusakte. Sellest on nüüdseks üle saadud ja asi on toimiv. Näiteks võib siin
COSI ülesandeks on ka tagada tõhusam koostöö ELi sisejulgeolekuga seotud ELi asutuste ja organite (Europol, Frontex, Eurojust, Cepol ja Sitcen) vahel, et sedasi innustada operatsioone, mis on rohkem koordineeritud, integreeritud ning tulemuslikumad. - Vastastikusel tunnustamisel põhinevad vahendid teabe vahetamiseks ning ühiste uurimiste ja operatsioonide hõlbustamiseks. Vastastikusel tunnustamisel põhinevate vahendite hulka kuuluvad Euroopa vahistamismäärus ja varade külmutamise sätted. Sellised andmebaasid nagu Schengeni infosüsteem ja võrgud on samuti loodud teabe vahetamiseks karistusregistrite, huligaansusega võitlemise, kadunud isikute või varastatud sõidukite ning väljastatud viisade või viisade andmisest keeldumiste kohta. DNA ja sõrmejälgede andmed aitavad tuvastada kuriteopaika jäetud anonüümseid jälgi. ELi õigusaktid hõlbustavad liikmesriikide koostööd, näiteks ühiste
Seetõttu pööratakse erilist tähelepanu riikide õigusasutuste tihedale koostööle ning ühes liikmesriigis kriminaal- ja tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamisele ja täideviimisele teises liikmesriigis. Need põhimõtted on eriti olulised tsiviilmenetlustes, mis käsitlevad lahutust, lapse hooldusõigust, elatisrahanõuet või isegi pankrotti ja maksmata arveid, juhul kui asjaosalised elavad erinevates liikmesriikides. Euroopa vahistamismäärus on uus vahend, mida liikmesriikide asutused saavad kasutada kuritegevusevastases võitluses. See asendab pikaajalist väljaandmismenetlust ning tagab, et kahtlusalused või süüdimõistetud kurjategijad, kes hoiavad seaduste järgimisest kõrvale, antakse kiiresti välja riigile, kus nad süüdi mõisteti või nende üle kohut peetakse. Euroopa Liit kasutab maksumaksjate raha liikmesriikide ja parlamentide poolt asutamislepingutes kokku lepitud tegevuste rahastamiseks. Väike summa umbes
piiri, siis koostöö koos naaberriigi ametivõimudega, kes jälgivad isikute tegevust. Nad ei tohi ilmutada aktiivseid menetlustoiminguid, ainult jälgida võivad. - Konfiskeeritav vara – Euroopa Arestimismäärus, mis saadetakse teise riigi vastavale asutusele, kes siis korraldab vara arestimise oma territooriumil. o Euroopa arestimäärus - Isikud: o Euroopa vahistamismäärus – kõige kuulsam adressaat Galojan. o Väljaandmine – Euroopa Liidust välja poole, loovutamine Euroopa Liidu sees. Kui tegemist on poliitilise süüteoga või kui kahtlus, et teises riigis hakatakse rikkuma inimõigusi või kui tegu ei ole kuriteo alla kvalifitseeritav ühes riigis, aga on teises riigis, siis ei anta välja. Hoolitsemiskohustus riigis viibivate välismaalaste suhtes. - Koordineerimine
olenemata sellest, millises Euroopa Liidu punktis nad parajasti viibivad. Justiitsasjad • Justiitskoostöö kriminaalasjades (vastastikuse tunnustamise instrumendid) • Kriminaalõiguse harmoneerimine • Õigusalane koostöö tsiviilasjades • Põhiõigused ja Euroopa Liidu kodakondsus • Võrdne kohtlemine • Tarbijaõigused Näide õigusaktidest • Euroopa vahistamismäärus on ühe ELi liikmesriigi õigusasutuse taotlus, et teine liikmesriik võtaks isiku vahi alla ja annaks ta esimesele liikmesriigile üle kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava meetme täitmiseks. Kõnealuse mehhanismi aluseks on kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte. Selle eelduseks on otsekontaktid õigusasutuste vahel. • EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning
Nõukogu, s.o. Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid, vastu tegevusplaani võitluseks terrorismiga. 03.10.2001. a. tegi Euroopa Komisjon ettepaneku külmutada liikmesriikides kõik fondid, mis kuuluvad 27 organisatsioonile ja üksikisikule, keda kahtlustatakse terrorismi rahastamises. 12.12. 2001. a. moodustas komisjon teadlastest ekspertgrupi bioloogilise ja keemilise terrorismiga võitlemiseks. 2002. aastal võeti EL Ministrite Nõukogu poolt vastu kaks raamotsust. Esimesega loodi Euroopa vahistamismäärus. Teine defineeris ühtse terroristliku õiguserikkumise mõiste, mille kõik Euroopa Liidu liikmesriigid pidid oma õigussüsteemis kasutusele võtma ja määras kindlaks kriminaalkaristuste minimaalmäära seda liiki kuriteo eest. Koostöö eesmärgiks oli takistada terroristidel leida varjupaika mõnes leebema seadusandlusega Euroopa riigis. Lisaks sellele varustab Euroopa Liit politseiametit Europoli vajalike vahenditega terrorismiriskide ja
Nõukogu, s.o. Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid, vastu tegevusplaani võitluseks terrorismiga. 03.10.2001. a. tegi Euroopa Komisjon ettepaneku külmutada liikmesriikides kõik fondid, mis kuuluvad 27 organisatsioonile ja üksikisikule, keda kahtlustatakse terrorismi rahastamises. 12.12. 2001. a. moodustas komisjon teadlastest ekspertgrupi bioloogilise ja keemilise terrorismiga võitlemiseks. 2002. aastal võeti EL Ministrite Nõukogu poolt vastu kaks raamotsust. Esimesega loodi Euroopa vahistamismäärus. Teine defineeris ühtse terroristliku õiguserikkumise mõiste, mille kõik Euroopa Liidu liikmesriigid pidid oma õigussüsteemis kasutusele võtma ja määras kindlaks kriminaalkaristuste minimaalmäära seda liiki kuriteo eest. Koostöö eesmärgiks oli takistada terroristidel leida varjupaika mõnes leebema seadusandlusega Euroopa riigis. Lisaks sellele varustab Euroopa Liit politseiametit Europoli vajalike vahenditega terrorismiriskide ja
o. Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid, vastu tegevusplaani võitluseks terrorismiga. 03.10.2001. a. tegi Euroopa Komisjon ettepaneku külmutada liikmesriikides kõik fondid, mis kuuluvad 27 organisatsioonile ja üksikisikule, keda kahtlustatakse terrorismi rahastamises. 12.12. 2001. a. moodustas komisjon teadlastest ekspertgrupi bioloogilise ja keemilise terrorismiga võitlemiseks. 2002. aastal võeti EL Ministrite Nõukogu poolt vastu kaks raamotsust. Esimesega loodi Euroopa vahistamismäärus. Teine defineeris ühtse terroristliku õiguserikkumise mõiste, mille kõik Euroopa Liidu liikmesriigid pidid oma õigussüsteemis kasutusele võtma ja määras kindlaks kriminaalkaristuste minimaalmäära seda liiki kuriteo eest. Koostöö eesmärgiks oli takistada terroristidel leida varjupaika mõnes leebema seadusandlusega Euroopa riigis. Lisaks sellele varustab Euroopa Liit politseiametit Europoli vajalike vahenditega terrorismiriskide ja ohtude
annaabi.ee 
