Et konfliktid haarasid kõiki Briti saari, siis on välja pakutud ka mõiste 'Briti kodusõjad'. Esimene kodusõda (16421646) Vaenuleeride väljakujunemine Esimese Inglise kodusõja alguseks peetakse tihti 1642. aasta jaanuari alguse sündmuseid. 3. jaanuaril nõudis Charles I 5 alamkoja liikme, sealhulgas Hampdeni ja Pymi, ning Ülemkoja eesistuja lord Kimboltoni arreteerimist, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. 4. jaanuaril saabus ta 400 sõduriga nende vahistamiseks parlamenti, kuid nood olid asjast varem teada saanud ning ei olnud sel päeval parlamendi istungil kohal. Ka teised parlamendi liikmed keeldusid kuningaga koostööd tegemast, misjärel monarh parlamendist ja 10. jaanuaril ka Londonist lahkus. Linnakodanikud olid suures enamuses parlamendi poolel ning kuningas koos õukonnaga siirdus esialgu Yorki. Seejärel puhkes kuninga ja parlamendi toetajate vahel propagandasõda, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust ja kritiseerisid teist. 1642
Teiseks peab olemas olema menetlusõiguslik norm, mis lubab vabaduse võtta. Õiguspärase vabaduse võtmise aluseid on veel mitmeid. Kui isik jätab täitmata kohtu korralduse, on võimalik temalt seaduspäraselt vabadus võtta; kui isikut on vaja sundida mingiks seadusega sätestatud kohustuse täitmisele. Näiteks isik, kellele on kohtu poolt saadetud kutse, kuid isik ei ilmu kohtusse antud tähtajaks, võib rakendada sundtoomist; kui on õiguslik alus isiku vahistamiseks või vahi all pidamiseks; alaealise kinnipidamine järelvalve sisseseadmiseks; nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks või välismaalase kinnipidamiseks. Pärast isiku vabaduse võtmist, tekivad tal siiski ka teatud õigused, millest tuleb talle ka õigeaegselt teada anda. Näiteks tuleb kinnipeetule selgitada tema õigusi antud olukorras, õigus informeerida enda lähedasi, õigus teada põhjustest, miks temalt vabadus võeti, õigus
Euroopa Liidu. Aastal 2008 8 detsembris algus Euroopa Liidu poolt algatatud operatsioon ,,Atlanta" nime all. Kokkuleppe operatsiooni algatamisest oli allkirjastatud Euroopa Liidu liikmesriikide kaitseorganite poolt Brüssellis. Operatsiooni käigus liikmesriikide laevad lähevad Somaaliasse patrulleerima territooriumi, mis on ohu all eesmärgiga tagama laevade liikluse turvalisust. Operatsiooni osalistel on pädevus jõu kasutamiseks, kahtlustatavate vahistamiseks ning saatmiseks neid kolmandate riikidesse juhul, kui seda loetakse vajalikuks meetmeks laevaliikluse turvalisuse tagamiseks. Oluline on märgata, et pärast operatsiooni algust seni ajani, rünned laevade vastu muutusid kolm korda vähem. 4.1 Eesti osalus Aastal 2011 Eesti seas diplomaatilised suhted Somaaliaga. Kokkuleppe oli saavutatud Stambuulis. Sõlmitud Urmas Paetiga Eesti poolt ning Somaalia peaministri asetäitjaga teiselt poolt
toimepanek. Mõnes riigis (nt Singapur, Malaisia, India) praktiseeritakse ohtlikuks peetavate isikute (nt kriminaalsetesse grupeeringutesse kuulujate, terrorismis kahtlustatavate) vahistamist ja tähtajatut vahi all hoidmist ilma neile kohtulikku süüdistust üldse esitamata. Põhjendused niisuguseks teguviisiks on julge- olekupoliitilised ning lähtutakse vajadusest tagada ühiskonna turvalisus, avalik kord. Preventiivseks vahistamiseks võib pidada ka välismaalaste või muude isikute interneerimist (nt enne riigist väljasaatmist), ilma et neid kahtlustataks või süüdistataks kuriteo toimepanemises. Preventiivse vahistamise alla ei kuulu meditsiinilised meetmed, mida rakendatakse kohtu otsusel isikute suhtes, kes on süüdimatud või osaliselt 20 süüdivad
Samal ajal ilmus saksa keeles ,,Die neue Welt" veergudel novell ,,Nende poeg". Kõige suuremaks ettevõtteks aga kujunes Vildel ja tema abikaasal pilkelehe ,,Kaak" toimetamine ja väljaandmine. Vilde, kes Helsingis jälgis tähelepanelikult kõiki poliitilisi ja kultuurilisi päevaprobleeme, reageeris tähtsamatele sündmustele ,,Kaagis" teravmeelse ja salvava satiiriga. 1906. aasta oktoobri keskpaiku sai Vilde teada, et Peterburist on tulnud käsk tema vahistamiseks. Vilde põgenes üksinda Kopenhaagenisse ja mõne aja pärast saabub ka Linda. Seal jätkas ta oma satiiriloomingut ja lõpetas romaani ,,Prohvet Maltsvelt". 1907. aastal lahkub Vilde koos kaasaga Kopenhaagenist Saksamaale Nürnbergi. Seal liigub ta valenime Edvard Gyllingi nime all. Kinnivõtmise hirmus minnakse aga edasi Stuttgardi. 16 7) Kolmas lominguperiood (1908-1933) Eduard Vilde kolmas loomingujärk algas 1908
2 PÕHIÕIGUSTE JA -VABADUSTE PIIRAMINE 2.1 Õigus vabadusele ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 1 kohaselt sünnivad kõik inimesed vabadena. Artikkel 3 sätestab iga inimese on õiguse elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. EIÕK artikli 5 kohaselt on igaühel õigus isikuvabadusele ja puutumatusele. Kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras seaduslikuks kinnipidamiseks pädeva kohtu süüdimõistva otsuse alusel; seaduslikuks vahistamiseks või kinnipidamiseks kohtu seadusliku korralduse täitmata jätmise eest või seaduses ettenähtud kohustuse täitmise tagamiseks; seaduslikuks vahistamiseks või kinnipidamiseks, et tuua isik pädeva õigusasutuse ette põhjendatult kahtlustatuna õigusrikkumises või et põhjendatud vajaduse korral takistada õigusrikkumise toimepanekut või põgenemist pärast seda; seadusliku korralduse alusel alaealise kinnipidamiseks hariduslikuks järelevalveks või tema seaduslikuks kinnipidamiseks
Seletuskirjas on eelnõu teksti juurde märgitud üksnes see, et kaasajastatakse sätte sõnastust, kuna loetletud menetlustoiminguid on vaja eelduslikult faasis, kus süüdistusakti koostamiseks ei ole kindlasti veel piisavalt tõendeid ning seega võib süüdistusaktiks nõusoleku taotlemist pidada kaudselt isegi süütuse presumptsiooni rikkumiseks. Sätte värskendamisel on lähtutud põhimõttest, et toimingu tegemiseks, näiteks Riigikogu liikme vahistamiseks, annab nõusoleku protsessuaalses mõttes üks tase eelnev isik, võrreldes süüdistusaktiga, s.o immuniteedi äravõtmisega. Ma võiksin ju ironiseerida, et tänan usalduse eest, parlament on delegeerinud oma ainupädevuse immuniteedi valdkonnas ühele isikule, aga selline delegeerimine on põhiseaduse sätte ja mõtte kohaselt tõepoolest äärmiselt küsitav. Sisuliselt tõstetakse ju immuniteet tühjaks. Põhiseaduse sõnastuses on immuniteet
paljastada enda kuritegu (juhul, kui valetõendite esitamisega ei kaasne aktiivne tegevus teise isiku alusetuks süüstamiseks) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-39-05, p-d 15-18 ja 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 29). Järelikult ei saa sellise teo toimepanemise ohtu käsitada ka vahistamisalusena KrMS § 130 lg 2 mõttes. Küll võib vahistamiseks alust anda näiteks see, kui on olemas põhjendatud oht, et kahtlustatav või süüdistatav võib vabaduses viibides kihutada võimalikku tunnistajat valeütlusi andma (KarS § 320 - § 22 lg 2) või valeütluste andmisele kaasa aidata (KarS § 320 - § 22 lg 3), sundida kedagi valeütlusi andma (KarS § 322) või panna tõendusteabe kõrvaldamiseks toime nt isiku- või varavastase kuriteo. Mõne sellise kuriteo toimepanemise ohu olemasolu tuleb aga, nagu
annaabi.ee 
