2)keemiline-anorg.üh teke,biomolekulide teke,polümeersete üh.teke 3)bioloogiline-elu areng inimeseni 4)sotsiaalne De Lamarck-1809 Zooloogia filosoofia Elu tekib isetärkamise teel ja see on pidevas arengus. Muutused on otstarbekohased,muutused päranduvad järglastele. Darwin-1859 Liikide tekkimisest Muutused toimuvad teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Looduslik valik, olelusvõitlus, inviduaalsed omadused EVOLUTSIOONITÕENDID: *fossiilid *vahevormide olemasolu----palentoloogilised andmed *geneetililse info võrdlus *anatoomilised võrdlused *molekulaarne *tõu ja sordiaretus *biograaafia andmed *atanismid-eellaste tunnused Homoloogilised organid- ehituse poolest sarnased organid, kuid funktsiooni poolest erinevad-jäsemeluud Mandunud elemendid-mandunud ja talituselt tähtsusetud elundid Pseudogeenid-mittekodeerivad nukleotiidjärjestused(normaalsete geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad) Iga geeni genoomis on talletatud info tema evol
o Liigi sees esinev varieeruvus - sugulisel paljunemisel suureneb muutlikkus · Alates Darwinist hakati tunnistama eluslooduse evolutsiooni · Darvinismiks hakati teooriat nimetama pärast tema surma (Alfred Wallace) · Lahendamata jäid: o päriliku muutlikkuse olemus ja mehhanism o esimeste liikide teke o inimese põlvnemine o onto- ja fülogeneesi(isendi ja liigi arengu) seos ehk ajaliselt ei tulnud vahevormide eksistentsid välja o sisemiste ja välimiste tegurite vahekord evolutsioonis 4.5 Neodarvinism · Darwini teooria edasiarendused peale tema surma, enamasit seotud päriliku muutlikkusega o Geneerika areng · Geneetika areng läbi päriliku muutlikkuse seletamise · Darwini teooria põhjendamine ja arendamine tunnus Darwin Lamarck esimesed liigid
Organism adapteerub igas oma ontogeneesi staadiumis vaid olemasoleva keskkonna suhtes. Alles siis kui keskkond muutub, hakkab valik toimuma uue keskkonna suhtes. Suured muutused populatsioonis on kumulatiivse LV produkt. Muutused tuuakse populatsiooni sisse mutatsioonidega. Väike osa nendest mutatsioonidest, millised suurendavad ka paljunemise määra, fikseeritakse populatsioonis ja LV suurendab nende sagedust. Kompleks- või mitmiktunnused evolutsioneeruvad läbi elujõuliste vahevormide. Paljude selliste tunnuste korral tundub esmapilgul, et nad peaksid olema letaalsed või vähemalt mitte mingeid eeliseid andvad. Mis on näiteks kasu tiivast linnul, kes tänu oma selle ehitusele ei suuda lennata? Selline tiib võib kasu tuua mingil muul viisil. Olemasoleva tunnuse kaudu ei saa alati otsustada tunnuse mõttekuse üle minevikus. Tunnus võib olla evolutsioneerunud ühel eesmärgil, hiljem aga areneb edasi juba hoopis uuel eesmärgil.
teised loomaliigid. (Cambournac, 2006) Paleontoloogia Paleontoloogia on teadus kunagi Maal elanud organismidest. Peamisteks uurimisobjektideks ja evolutsiooni tõenditeks on maakoore fossiilid ehk kivistised surnud organismide mineralisserunud osad ja jäljendid. Kivististe omavahelisest ja praegusaegsete organismidega võrdlusest tuletatakse liikide sugulust ja päritolu ning muutmistegureid. Eriti tähelepanuväärsed on organismirühmade evolutsiooniliste vahevormide leiud, näteks kivistunud jäljed ürglinnust kui vahevormist üleminekul roomajatest lindudeks. Organismi säilimine kivistisena on soodustatud mitmesuguste kõvade moodustiste olemasolul, näiteks skeletiosade, kodade ja karpide abil. (Tokko, 2009) Fossiilide vanuse määramisel kasutatakse enamasti radioaktiivsete elementide ja isotoopide meetodit. Mingi isotoobi hulga ja lagunemiskiiruse ning tema laguproduktide esinemishulga järgi saab hinnata kivistise vanust
1710. Loodusliku valiku eelduseks on individuaalne muutlikkus ja olelusvõitlus ÕIGE 17.11. Kõrvuti mitmekesistumisega on evolutsioonis toimunud ka mimikri: erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes tingimustes ÕIGE17. 12. Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud hüppeliselt. Mitmes suhtes ebatäiuslikud või isegi ebardlikud organismirühmad on välja surnud VALE - Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud vahevormide kaudu. 17. 13. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda ÕIGE- sest keskkonnatingimused muutuvad pidevalt ja kiiresti 17. 14. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite(elusa looduse) osakaal ÕIGE 17. 15. Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsete kalade sarnastest eellastest ÕIGE 17.16. Linnud põlvnevad roomajatest ÕIGE 17.17. Populatsioonis elavate loomade geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni geeni struktuuri ÕIGE 17.18
(keskkonna mõjud + organismi omadused) *Evolutsioonilist mitmekesistumist nim divergentsiks. N: õistaimede erinevad liigid *Erineva päritoluga organismide sarnastumist tänu samasugustele elutingimustele nim konvergentsiks. N: vaal- imetajate omadused aga kala keha. MaE muutused: 1. Saavad alguse isendi geneetilisest muutumisest. 2. MaE muutuste peamiseks suunavaks teguriks on looduslik valik (LV). Muutused toimuvad läbi kohastumuste ja vahevormide kaudu. Põlvnemisseoseid kujutatakse organismirühmade sugupuul e fülogeneesipuul. Mikroevolutsioon muutused saavad alguse uute alleelide tekkest. Makroevolutsioon muutused seoses uute geenide tekkega. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on Maa eluskoosluse e biosfääri kujunemine. Mi ja Ma evolutsiooni sarnasused: · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, LV, väljasuremine · Aluseks on geneetiline muutlikkus · Divergentne iseloom mitmekesistumine
1710. Loodusliku valiku eelduseks on individuaalne muutlikkus ja olelusvõitlus ÕIGE 17.11 Kõrvuti mitmekesistumisega on evolutsioonis toimunud ka mimikri: erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes tingimustes ÕIGE 17. 12. Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud hüppeliselt. Mitmes suhtes ebatäiuslikud või isegi ebardlikud organismi rühmad on välja surnud VALE Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud vahevormide kaudu. 17. 13. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda VALE Liikide geenifondid võimaldavad lõputult ümberkohastuda. 17. 14. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite(elusa looduse) osakaal ÕIGE 17. 15.Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsete kalade sarnastest eellastest ÕIGE 18.TÄIDA LÜNGAD: 18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2
(keskkonna mõjud + organismi omadused) *Evolutsioonilist mitmekesistumist nim divergentsiks. N: õistaimede erinevad liigid *Erineva päritoluga organismide sarnastumist tänu samasugustele elutingimustele nim konvergentsiks. N: vaal- imetajate omadused aga kala keha. MaE muutused: 4. Saavad alguse isendi geneetilisest muutumisest. 5. MaE muutuste peamiseks suunavaks teguriks on looduslik valik (LV). Muutused toimuvad läbi kohastumuste ja vahevormide kaudu. Põlvnemisseoseid kujutatakse organismirühmade sugupuul e fülogeneesipuul. Mikroevolutsioon muutused saavad alguse uute alleelide tekkest. Makroevolutsioon muutused seoses uute geenide tekkega. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on Maa eluskoosluse e biosfääri kujunemine. Mi ja Ma evolutsiooni sarnasused: · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, LV, väljasuremine · Aluseks on geneetiline muutlikkus · Divergentne iseloom mitmekesistumine
MLB 6001 Üldbioloogia 26 21. Evolutsiooni tõendid Evolutsioon ajaline areng Bioevolutsioon elu ajaline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 1) Bioloogilised tõendid Erineva vanusega geoloogilised kivistised sisaldavad erinevate organismide kivistisi. Liikide vahevormid nagu puuduksid: · Keskaegkonna kivimid hävinenud, puuduvad vahevormide ajast tekkunud kivimid antud punktis. · Liigitekke mehanism peidab vahevormid ära (hüppeline rühmaesindajate vahetus). Nt roomajad imetajad 2) Võrdlev anatoomia · Homoloogilised elundid, · lootelise arengu võrdlus. 3) Keemilise koostise võrdlus Näide: analoogilise keemilise koostisega Kapsauss sööb mõ-
Gall siiski ajastule omaselt seostas aju eri piirkondi mitte ainult erinevate funktsioonidega, vaid ka erinevate moraali- ja iseloomuomadustega. Frenoloogia kriitikud tegid samuti tööd aju uurimisel. Tekkima hakkas arusaam, mille kohaselt üleminek tervelt haigele võib olla järkjärguline mõni tunnus, mis kannab nö ebatervist võib domineerida tervete tunnuste üle või neid mõjutada... Ka kehatüüpide õpetus (mis tunnistas erinevate vahevormide olemasolu) kinnitas seda. (Siia valdkonda kuuluvad ka 12 Frenoloogia on palju mõjutanud rassistlike ideede teket ja levikut. Rootsi antropoloog Anders Retzius (1796-1860) püstitas teooria, mille kohaselt nn pikapealised (dolihhokefaalsed) inimesed on oma vaimsetelt võimetelt arenenumad kui lühipealised (brahhükefaalsed). Hiljem jõuti keerukamate seletuste juurde, nt hakati rääkima ajukoore struktuurist (kurdudest, mis aju pindala peaksid suurendama jms). Eelmisel sajandivahetusel
Siin töötab S-ensüüm. U nukleotiide keeratakse ringi. Iga modifikatsioon tehakse eraldi. Kolm pseudouridiini on 54 tähtsad bakterite elus, teised pole. Pseudouridiini ensüüm on ka samaaegselt ribosoomi chaperoniks. Ta pakib ribosoomi õigesti kokku. Ilma selleta on ribosoomi efektiivsus tohutult väiksem. 30S rRNA sünteesil tekivad juuksenõelastruktuurid väga täpselt ja kontrollitult. Lõpp-struktuur tekib nende vahevormide kaudu. Ruumiline lõplik struktuur vajab eelnevaid vaheolekuid. Geneetilise info ülekandmise täpsus Kontrollmehhanismid: 1) Odav vigadeparandus sünteesi ajal – RNA polümeraasil kineetiline veerulugemine (proofreading). Kui vaja, hüdrolüüsitakse üks nukleotiid otsast ära ning pannakse uuesti, kus peab olema 2) Kallis mehhanism (editing) e. toimetamine. Produkt lagundatakse täielikult, kui midagi on valesti. Kontrollitakse RNA dupleksi õigsust, Lagundab degradosoom.
annaabi.ee 
