) Kas turumajandus on kõige parem võimalus Eesti jaoks? Milliseid majandussüsteeme veel tunned? Milline võiks olla ideaalne majandussüsteem? Kirjelda! Majandusringluse parem mõistmine seoses rahaga Kirjelda olukorda, kui maailmas ei oleks enam raha. Kas sularaha võib käibelt kaduda? Miks? Kui jah, siis mitme aasta jooksul? Kas pärast eurole üleminekut oled teinud rohkem sularaha- või kaardimakseid? Millega võiks sularaha asendada? Milline näeks raharinglus välja siis, kui vahetusvahendiks ei oleks raha, vaid muud kaubad (toimuksid ainult bartertehingud)? Mida tähendab, et raha on akumulatsioonivahend? Pärast majandusringluse teema tutuvustamist ning toetavate teemade käsitlemist on õpetajal võimalik valida kahe erineva suuna vahel! (vaata soovitusi altpoolt) Paluda õpilastel: 1. Koostada lihtsam majandusringluse lauamäng algklasside õpilastele. 2. Koostada keerulisem majandusringluse lauamäng gümnaasiumi õpilastele ja kooli
Klassikud vastavad, et just nii pikk, et hinnad ja palgad saaksid kohanduda ja tekiks jälle täishõive. Tavaliselt peetakse selleks 10 aastat ja enam. TEGELIKKUSES toimub midagi nende kahe vahepealset: tõuseb hind+ tootmismaht! 9. 1 Raha funktsioonid Raha on likviidne finantsvara, millega saab maksta kaupade ja teenuste eest. 1. Raha kui vahetusvahend raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: kaupraha, s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; sümbolraha s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, kroon. deposiitraha s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e
• palgad, hinnad ega laenuprotsendid pole paindlikud majanduse tasakaaluasendisse viimiseks; • tööpuudus (loe: ressursside alakoormatus) pole mitte vabatahtlik vaid pealesunnitud seisund (täishõive saavutamiseks tuleb palkade alandamise asemel suurendada kogunõudmist valitsuse kulutuste kasvu teel). TASAKAAL < POT. TOOTMISMAHT Teema 9 RAHA FUNKTSIOONID: 1. Raha kui vahetusvahend – raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: • kaupraha , s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; • sümbolraha – s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, kroon. • deposiitraha – s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik – kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend – inimene säästab raha (säilitab e.
27. Rahapakkumine ja vahetuskurss lühiajaliselt Rahapakkumine (Money Supply) - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 28. Raha, hindade tase ja vahetuskurss pikaajaliselt Raha on vahetusvahend. Kaupa kauba vastu vahetades läheksid tehingukulud kole suureks, iga vahetuse tarvis läheks vaja leida niisugune inimene, kes on nõus sinul olemasolevat kraami vahetama soovitu vastu. Läbi aegade on vahetusvahendiks olnud algul kindlad kaubad, siis kuld, praegu riigi poolt tagatud paberraha. Raha on väärtuste mõõdupuu. Kui kõik kaubad on rahas mõõdetud (on paika pandud nende hinnad), siis on ka kõigi kaupade omavaheline väärtus paigas. Raha on väärtuse säilitamise vahend. Rahas talletatud rikkust on kõige lihtsam muuta milleks iganes muuks kaubaks. Selleks peab raha olema esiteks materjalist mis hästi säilib ja teiseks teda peab olema lihtne koguda ja hoida
metalli. Kaubavahetuse hoogustumisel tekkis vajadus ühesuguse ja väikesemõõtmelise raha järele, kuna bartertehing (kaup kauba vastu) oli kallis ja aeganõudev. Raha kohta öeldakse veel, et raha on justkui majanduse vereringe, mis teenindab majandussüsteemi erinevaid osi. RAHA FUNKTSIOONID: 1. Raha kui vahetusvahend raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: · kaupraha, s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; · sümbolraha s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, mark, kroon. · deposiitraha s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3
rahahoiused ehk jooksvad arved kommerstpankades. Mi vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel · M 2 ehk laiem rahapakkumine=M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused. · Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. · Rahaasendajad on finantsvada, mis täidavad vahetusvahendi funktsioone, kuid ei ole akumulatsioonivhendiks, näiteks krediitkaardid. Krediit ei ole iseenest aktiva ning seetõttu krediidid ja krediitkaardid ei ole raha. Siiski mõjutavad krediit ja krediitkaardid inimest poolt hoitavat rahahulka Rahanõudlus On niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. See sõltub
M3, kusjuures M1 on kõige likviidsem ja M3 kõige vähem likviidne. 8 M1 = sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Toodud rahamõõdud on klassikalised, Eestis kasutatakse M1, M2D ja M2. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni, neid saab muuta vahetusvahendiks kiiresi, kuigi nad ise ei ole vahetusvahendid. Rahaasendajad on finantsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni, kuid ei ole akumulatsioonivahendiks. Rahanõudlus on majandusagentide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida enda käes. Kvantitatiivse rahateooria kohaselt kehtib seos: M xV = P x Y, kus M-ringluses olev rahahulk, V-raha ringluskiirus, P-hinnatase, Y-kogutoodangu hulk Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi:
RAHAPAKKUMINE Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: · M1 ehk kitsas rahapakkumine = sularaha majanduses + resientide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. · M2 ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. Väärtpaberid nagu riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finatsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni. Näiteks krediitkaardid. RAHANÕUDLUS Rahanõudlus on niisugune rahaliste vahenite kogus, mida inimesed siivivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: 1
annaabi.ee 
