Organismile kahjulik kooselu Parasitism Mitmesugused organismid on hakanud elama teiste arvel ja tekitavad neile kahju. Parasitism, teisisõnu nugilisus, on kahe organismi vaheline suhe, kus üks organism kasutab teist enda elutegevuseks. Parasiit on see kes elab peremehe, nt inimese, arvelt. Vahel areneb parasiidi vastne vaheperemehes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev. Parasiit toitub peremehe kehavedelikudest, kudedest ja muust sellisest. Parasiidid võivad elada peremehe peal või kehas sees. Tuntud on laiuss kes elab inimese sooles. Keha pinnal elavad puugid, lutikad, täid ja kirbud. Sammuti elab neid ka taimedel nt lehetäid ja -kirbud. Täi elab looma karvades ja toitub tema verest pikka aega. Nii ta kurnab looma aga ei tapa. Osa parasiite ei toitu peremehest vaid kasutavad teda lihtsalt ära
abil nad peremehe organismis kinnituvad. 2. Kuidas imiussid hingavad ? - Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sedekoega, selles paiknevad siseelundid ja varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik mille ülesanne on sarnande kõrgemate organismide verega kuigi tal pole kindlat liikumissuunda. 3. Kuidas imiussid paljunevad ? - Imiussid on lahksugulised. Neil on tekkinud kaval kohastumus, vastne suudab vaheperemehes mittesuguliselt paljuneda, teadlaste poolt nimetatakse seda pedogeneesiks. 4. Kuidas väljutavad imiussid tahked toidujäägid umbsest soolest ? - Tahked toidujäägid väljutatakse suu kaudu . Hargnenud sool täidab ka toiduainete jaotusaparaadi ülessannet. 5. Milline on imiusside närvisüsteem ? - Imiusside närvisüsteemi moodustavad närvitänk ja närviväät, mis viib ärritust kogu kehasse laiali. 6. Kes on paeluss ?
rakuvaheainet ja põhjustab haavandeid. 10) TOKSOPLASMOOS def. Haigus, mida põhjustab tippeosloom toksoplasma. Toksoplasma arenemiseks on vajalik lõpp- ja vaheperemehe olemasolu. Haigestumine: Lõpp-peremehes kodukassis toimub parasiidi suguline paljunemine ja mittesuguline arengutsükkel. Satub organismi haigust põdevate hiirte/rottide kudedest. Vaheperemehes inimeses/imetajas toimub mittesuguline arengutsükkel. Satub organismi tooreste/halvasti töödeldud lihasaadustega, mis on nakatunud loomade lihast valmistatud. NB! Nakatuda võib ka tsüstidega, mis on kassi karvades (pai tegemisel) või lapsed liivakastis mängides (liivas võib olla väljaheiteid,tsüste). Haiguse kulg: Normaalse immuunsüsteemiga inimestel kulgeb gripisarnaselt, taandub ravita.
Kevadistes proovides olid parasiiidid paremini nähtavad kui sügisel. Kui larvid asuvad tihtipeale kõhuõõnes, siis täiskasvanud isendid on lokaliseeritud soolestikus. See võib ka põhjuseks olla, miks kevadistes proovides rohkem helmintide liike leidus. Kuna lest koeb kevadel, siis paljunevad ka paljud lestal kui lõpp-peremehel parasiteerivad liigid just sellel ajal. Liikidel, kellele lest on vaheperemees arvukus sessoonselt palju ei muutu, nemad võivad vaheperemehes entsüsteeritult aastaid lõpp-peremeest oodata. 21 3.2. Leitud helmintide üldiseloomustus 3.2.1. Klass Nematoda Nematoodid on silindrilised, enamasti väga peenikesed ja nende keha on üleni kaetud painduva, elastse kutiikulaga. Ümarusside keha eesots on kaetud peakapsliga, mis toetub tihedast kutiikulast sisetugiskeletile. Peakapsel koosneb kahest peamisest osast kühmjaist paksendeist ja liikuvatest huultest
külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. Igas lülis on hermafrodiitsed suguelundid. Tagumistes lülides on munad. Ühes paelussi kehalülis on ligikaudu 80000 muna. Päevas eraldub paelussi keha viimastest lülidest umbes 8 lüli. Nendes kaheksas lülis on valminud munad. Munad pääsevad peremehe organismist välja väljaheidetega. Enne suguküpseks saamist ja lõpp-peremehes elamist peavad paelussid arenema ühes või mitmes vaheperemehes. Inimene on paelussi lõpp-peremees. Nakatumine toimub vaheperemehe liha süües. Ümarussid Mõned ümarussid on parasiitse eluviisiga. Ümarussid on kujult ümarjad. Nende munad valmivad lõplikult, kui nad viibivad mõne aja väliskeskkonnas. Tähtsamad ümarussid on solkmed, piitsussid, naaskelsabad. Ümarusside poolt põhjustatud haigusi nimetatakse helmintoosideks. Rõngussid Rõngusside keha koosneb paljudest lülidest. Need lülid on keha pinnal näha vagudena
plasmoodiumid. Toksoplasma levinud rakusisene parasiit, mis põhjustab haigust toksoplasmoos. Normaalseks arenguks vajalik lõpp- ja vaheperemehe olemasolu. Lõpp-peremehes (enamasti kodukass) toimub parasiidi suguline ja mittesuguline arengutsükkel. Kassid võivad nakatuda tsüstide kaudu, mida leidub toksoplasmoosi põdevate hiirte ja rottide kudedes, kui ka haigete kasside väljaheidetega pinnasele sattunud ootsüstide kaudu, mis sisaldavad nakatamisvõimelisi vorme. Vaheperemehes leiab aset mittesuguline tsükkel (mõni teine imetaja). Inimene võib nakatuda tsüstidega süües tooreid või halvastitöödeldud lihasaadusi. Samuti võib nakatuda ootsüstide kaudu mida võib leiduda kassi karvadel või mullas. Eriti on ohustatud liivakastis mängivad väikelapsed. Tugeva immuunsüsteemiga inimestel toksoplasmoos kulgeb gripisarnase haigusena, iseloomulikeks sümptomiteks lümfisõlmede turse ning kerge palavik, haigus taandub tavaliselt ilma ravita
populatsioonis. 1)peremehed pidevalt väga tihedalt koos (bakterid, üherakulised organismid). 2)peremees hulkrakne, viirus elab peremeesrakkude populatsioonis mis moodustavad hulkrakse organismi (peremehed kohtuvad vahetevahel loomad, taimed). Viiruste levimine: 1)iseseisvalt füüsikaliste välisjõudude toel (faagid tolm, vesi; gripiviirus - väliskeskkond). 2)Parasiitloomade abil: a) Loomade viirused: viirus paljuneb ka levitavas vaheperemehes (puugid entsefaliit, sääsed - kollapalavik). b) taimede viirused: mehhaaniline levitamine pesemata hammaste abil (lehetäid, tirdid, nematoodid jne) 34. Bakterid -
ehhinokokkoos e. põistangpaeluss Tekitaja: 2 liiki: -Echinococcus granulosus -Echinococcus alveolaris (multilocularis); 4 iminapaga päis ja 4 lüli, 2-10 cm Invasiooniallikas: lihatoidulised loomad: koer, kass, hunt, kes eritavad mune roojaga. Nakatumine: fekaal-oraalne levikumehhanism. Munad püsivad vees 2 kuud, pinnases aasta. Vaheperemees: erinevad imetajad, ka inimene Elutsükkel: Täiskasvanult parasiteerivad koera (ka hundi, shaakali) peensooles. Vastsed arenevad vaheperemehes (veis, lammas, siga, inimene). Vaheperemehe sooles arenevad ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat
põistangpaeluss Tekitaja: 2 liiki: -Echinococcus granulosus -Echinococcus alveolaris (multilocularis); 4 iminapaga päis ja 4 lüli, 2-10 cm Invasiooniallikas: lihatoidulised loomad: koer, kass, hunt, kes eritavad mune roojaga. Nakatumine: fekaal-oraalne levikumehhanism. Munad püsivad vees 2 kuud, pinnases aasta. Vaheperemees: erinevad imetajad, ka inimene Elutsükkel: Täiskasvanult parasiteerivad koera (ka hundi, shaakali) peensooles. Vastsed arenevad vaheperemehes (veis, lammas, siga, inimene). Vaheperemehe sooles arenevad ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad
______________________________________________________________________ _____ 16. Organismide kahjulik kooselu, Parasitism; Inimkonna toiduprobleemid ja nende leevendamise võimalused. Terve rida organisme elab teiste arvel ja tekitab neile kahju. Seda nähtust nimetatakse parasitismiks. Parasitismi on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, (üks pool saab kasu parasiit, teine kahju peremees). Osa parasiite kasutab mitut peremeest, st parasiidi vastne areneb vaheperemehes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev.Vaheperemehe kasutamine on kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Oma eluviisi tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega(paeluss- pole silmi, seede- ja liikumiselundeid). Parasiidid on palju viljakamad kui peremeesorganismid. Parasiidid elavad peremehe organismis, taimede pinnal, või loomade kehal. Näiteks, taimedel lehetäid, lehekirbud
läinud geenirühm, redutseerunud bakter). Evolutsioneeruvad iseseisvalt. Mutatsioonid (võtavad kaasa peremehe geene, teiste viiruste geene). Levik (loomadel, taimedel, bakteritel, seentel, eeldusel, et peremehe populatsioon on tihe või on hulkrakne, haruldastel liikidel pole viiruseid, füüsikaliste välisjõudude toel nt. gripiviirus ja faagid, parasiitloomade abil, viirus paljuneb ka vaheperemehes nt. puukides entsefaliit ja sääskedes kollapalavik, taimedel mehhaniline levimine taimtoiduliste abil nt. lehetäid). * Viiruse leviku eeldus: Parasiit saab eksisteerida vaid piisavalt tihedas peremehe populatsioonis. Plasmiid viirusesarnane moodustis bakteris, omadustelt enamasti neutraalne, mõnedes keskkonnatingimustes suurendavad bakteri elujõudu, mõnedes vähendavad, on olulised bakterite evolutsioonis geenide ülekandega. BAKTERID Bakteri rakud
vastuvõtlikud metsloomad (transmissiivsete haiguste puhul ka vektorid), kuid siiamaani puudus haigusetekitaja. Moodustub uus kauapüsiv looduskolle. Vt. ka looduskoldelised haigused. sekundaarsed nakkusallikad (ld. secundarius -- teisene) -- teisesed nakkusallikad. Sekundaarsetel nakkusallikatel on parasitooside levikus suur tähtsus, sest enamus parasitooside tekitajate noorvorme peab enne nakkusvõime saavutamist läbi tegema arengu väliskeskkonnas, vaheperemehes, lisaperemehes või siirutajas. Sekundaarseks nakkusallikaks on parasiitidest nakatatud väliskeskkond, sööt, joogivesi, mehhaanilised ja bioloogilised siirutajad, vahe-, lisa- ja reservuaarperemehed. siirutaja -- vektor. somaatilised ektoparasiidid (kr. soma -- keha; ektoparasiit) -- permanentsed ehk alalised välisnugilised. Veedavad kogu elutsükli peremehe kehal. Vt. ka parasiitide liigitelu. spetsiifiline teraapia (ld. specificus -- eriomane; kr. therapeia -- ravi)
Kavioos on sooltoru kahjustusega kulgev karpkala, sasaani ja nende ristandite invasioonihaigus. Haigustekitaja paeluss Khawia sinensis kuulub nelkusside Caryophyllidea seltsi. Khawia sinensis´e keha on lülistumata, valge, 80175 mm pikk, 2,5 3,5 mm lai. Areng toimub vaheperemeheks oleva mudatuplase (väheharjasuss) osavõtul. Parasiidi munad koos kala ekskrementidega langevad vee kogu põhja kõige arvukamalt kevadsuvel. Munas areneb koratsiid, kes neelatakse alla mudatuplase poolt. Vaheperemehes kestab para siidi areng 23 kuud. Kui kala sööb ära mudatuplase, satub ka parasiidi noorvorm kala sooltorru, kus saab suguküpseks 2,53,5 kuuga. Khawia sinensis võib talvituda kalas ja ka mudatuplases (joonis 54). Haigusele on vastuvõtlikud sama ja kahesuvised kalad. Vanemad kalad haigestuvad harva, kuid nad on parasiidikandjad. Invasiooni allikaks on tabandunud kalad ja invadeeritud muda tuplased. Haiged kalad ujuvad veepinna lähedal ega toitu
annaabi.ee 
