Keskaegne kaubandus ja pangandus Kaubanduse edenemine linnade kujunemine ümbruskonna talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid kaugkaubandus mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete ja ka luksuskaupade vahendamine kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid maismaatransport oli suhteliselt algeline Vahemerekaubandus toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga idast veeti maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. jõukamad kihid tarbisid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova (Genau), Pisa Läänemerekaubandus Hansa Liit (12.15.saj) tähtsamaks keskuseks Lübeck peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, hinnatud
Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Tsunfti tähtsus seisnes selles, et ta tagas oma liikmetele seisukohase elu. · Kaubandus Kaubanduses kaks peamist suunda olid Hansakaubandus ja Vahemerekaubandus. - Vahemerekaubandus Sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Kuna Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt teostuselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, tarbisid Euroopa jõukamad kihid hea meelega idas
Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud hääbunud veel. Linnastunumad piirkonnad. Põhja- Itaalia ja Madalmaad. Linnade teke- kiirendad elurütmi, tugev mõjutus majandusele, riigivalitsemisele. Linnade areng- lõpp naturaalmajandusele, kohalik kaubandus ja kaugkaubandus tähtsaks.. Vahemerekaubandus- eksport. Luksuskaubad, siid, vürtsid.(araabia kaupmehed, idamaad) P-E eksport- riided, lina, vill.(mööda jõgesid, suurlinnad nende ääres) Usumeeste ja riigimeeste võitlused Püha-rooma keisririik tekkis-paavstid nõrgad. Pope valiti vaenutsevate Rooma ülikuperekondade hulast, vajas keisri kaitset. 11 saj. Pepeid, kes tahtsid muuta usuelu olid võimekad, tõstsid euroopas popide autoriteeti. Tähtsaim sel ajal Gregorius7(1073-1085)-
· Linnade taaasteke ja käsitöö areng = tõuge kaubanduse arengule · Kaupmees = kaupade vahendaja kaugemate piirkondadega (NB! käsitöölised kauplesid ise oma valmistatud toodanguga). · Edu kauplemisel andis ülisuuri kasumeid + poliitilist kapitali (N: raehärrad = rikkad kaupmehed) · Kaubeldi peamiselt toorainega /valmistoodangut müüdi vähe (erand- Idamaised kaubad). · Kauplemist raskendasid erinevad kaalu- ja mõõduühikud ja rahad. · Keskaegsed kaubateed: · Vahemerekaubandus: MADAL- SAKSAM. HIINA ING. MAAD IDAMAA D SVEITS Väike- INDIA PRANTS Aasia Marseille VAHE Süüria ITAALIA -MERI Palestiina HISP
Juba alguses väiksem kui idas ning Rahvastik Tihe ning tänu oma suurusele taastus vähenes aina (taudid, väike sündivus) kiiresti ka pärast taude Seoses riigi allakäiguga hakkas Kaubandus Asus Aasia ja Euroopa vahel, seega kiratsema. levinud vaid arenenud vahenduskaubandus, tänu väga Vahemerekaubandus, sisemaal vanale tsivilisatsiooni traditsioonile tunduvalt väiksem tihedad kaubateed ka sisemaal Valdavalt roomlaste loodud ning seega Linnad Suured, vanad ning orientaalsed roomapärased ja korrapärase (idamaised) või kreekapärased. Rikkad ja põhiplaaniga. Kõrgkihil iseloomulik hästi kindlustatud
1176. a. võitis lombandlaste jalavägi keisri rüütliväed. Sveitsis sõlmisid linnad mägilastega liidu, kes kes kogusid Alpi mäekurudes, kus kaupa veeti, tollimaksu. Keskaja lõpul kujunes Sveitsi riik. Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuningale. 1302. a. purustati kuninga rüütlivägi. Põhja-Euroopa kaubandus linnad olid nt. Lübeck, Brügge, Novgorod, London, Bergen jt. Eksporditi karusnahka, mett, vaha, soola, Liivi ja Eesti aladelt teravilja. Imporditi lina ja villa. Vahemerekaubandus linnad olid nt. Napoli linnad, Piza, Veneetsia, Genua jt. Eksporditi lina ja villa ja imporditi luksuskaupu (nt. veini, siidi ja sametit), vürtse ja arstame. RISTIUSK JA KIRIK II Tsisterlaste ordu nimetus tuleneb Citeaux' kloostri järgi (Prantsusmaal). See lähtus Benedictuse kloostrireeglitest, nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja kindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostrid asustamata paikadesse, harisid seal oma kätega ja rajasid kloostrihoovid
Juba alguses väiksem kui idas ning Rahvastik Tihe ning tänu oma suurusele taastus vähenes aina (taudid, väike sündivus) kiiresti ka pärast taude Seoses riigi allakäiguga hakkas Kaubandus Asus Aasia ja Euroopa vahel, seega kiratsema. levinud vaid arenenud vahenduskaubandus, tänu väga Vahemerekaubandus, sisemaal vanale tsivilisatsiooni traditsioonile tunduvalt väiksem tihedad kaubateed ka sisemaal Valdavalt roomlaste loodud ning seega Linnad Suured, vanad ning orientaalsed roomapärased ja korrapärase (idamaised) või kreekapärased. Rikkad ja põhiplaaniga. Kõrgkihil iseloomulik hästi kindlustatud
VB: https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Liivimaa#/media/File:Medieval_Livonia_1260.svg 5 Otsi koge pilt. Viita allikale. http://www.histrodamus.ee/upload/files/keskaeg/Hansa_map.png Eesti kõige olulisemateks väljaveoartikliteks olid teravili, härja- ja lehmanahk, tahke rasv ning hülgerasv ja sisseveoartikliteks Vene lina, karusnahka, vaha, soola, vürtse, metalli jms. Selle valdkonna tähtsamad ühendused olid Hansakaubandus ja Vahemerekaubandus. Suurgild - Tallinna Suurgild asutati 1325. aasta paiku. Suurgild ühendas linna suurkaupmehi, kelle hulgast valiti ka raehärrad. Mustpeade vennaskond - Mustpeade vennaskond oli Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav organisatsioon.Alustas tegevust 14. sajandi keskpaigast. Anna ülevaade Hansa Liidust. Millal see alustas ja mis talle surmava hoobi andis? Hansa Liit oli 13.–17
linnale linnaõiguse. Linlastel olid omad õigused ja kohustused senjööri ees. Senjöör sai linnaõiguse andmise eest vastutasuks tollimaksudelt tuleneva tulu ning olid ka muud maksud. Paljud linnaõigustes oli öeldud ka, et kui sunnismaine talupoeg suudab linnas ära elada aasta aega, ilma, et maaisand talupoja üles leiab , saab ta vabaks. ,, Linnaõhk teeb vabaks". 18. Kaubandus linnades peamised kaubanduspiirkonnad. Veneetsia ja Vahemerekaubandus, olulisemad väljaveetavad ja sisseveetavad kaubad Vahemerel. Hansa liit ja kaubandus Põhja- ja Läänemerel, olulisemad kaubad. Olulisimad keskused olid Itaalias Veneetsia ja Genova, mis vahendasid luksuskaupu Euroopa ja idamaade vahel. Ka Euroopa kaubad olid hinnatud eriti Belgia kangad, Inglismaa kalev ja Prantsuse vaibad, mis olid hinnatud Araabiamaades. Olulised kaubanduspiirkonnad olid ka Lääne- ja Põhjameri. Siinsed kaupmehed moodustasid 12
- Kujunevad kultuurikeskusteks 4. Linnamajandus: - Käsitöö ja kauplemine kui põhitegevused - TSUNFT ühe ja sama eriala käsitööliste ühendused meister, sell, õpipoiss OLDERMANN tsunftivanem SKRAA tsunfti põhikiri, reeglistik - GILD = ühendus - VÄIKEGILD ühendas ühe linna erinevad tsunftid (s. t käsitöölised) - SUURGILD ühendas linna kõik kaupmehed 5. Kaubandus: - Vahemerekaubandus: kuni 13 saj. araabia ja bütsantsi kaupmehed, seejärel Itaalia kaupmehed kuld ja vürtsid pangakontorid (vahetus, krediit) - Läänemere ja Põhjamere kaubandus võim Saksa kaupmeestel 1160 Hansa koondis, kuhu 14 16 saj kuulus 170 linna (Eestist 4: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi; suurimad Novgorod, Köln, London) KOGE uut tüüpi mahukas laev
• Matused panuste poolest ühtlaselt vaesed, üksikud jõukamad matused seostuvad mõne muu kalmevormiga • Seostub muutus surmaga seotud mõtteviisis: teispoolsuses pole füüsiline keha oluline • Osa uurijaid on seostanud keltide kujunemisega • Pelgalt põletusmatustega kalmistute seas ka neid, kus paralleelselt arvukaid laibamatuseid. Arengud Vahemere ruumis • Kreeka kolooniate algus – ca 800-600 eKr • Vahemerekaubandus – kujunevad konfliktid ülemvõimu pärast, osalised foiniiklased, kreeklased, etruskid, Kartaago • Ressursside küsimus: vasemaardlate kõrval oluline tina (nt Cornwallis), mis veelgi haruldasem, sool, pronksiaja lõpul juba jutuks olnud merevaik • Uute keskuste esiletõus – Hispaania ja hõbedamaak, Etruuria, Kartaago • Otsene mõju perifeerse Kesk-Euroopa arengule – vahetuskaubandus • Ca 450-140 eKr – Rooma ülemvõimu täielik kehtestamine Vahemere ruumis
annaabi.ee 
