Vaimulike elu keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist
Vaimulikud keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks,
1 Ent Uues Testamendis õpetab Jeesus järgmist: ,,Ära pane vastu kurjale. Kui keegi sind lööb vastu teie paremat kõrva, siis kääna temale ka teine." Niisiis ütleb Jeesus seda, et kui keegi püüab provotseerida kaklust või vaidlust, kas siis sõnasõnaliselt peoga lüües või solvavate sõnadega haavates, oleks väär samaga tagasi maksta. Sellest tulenevalt võib öelda, et ehkki nii Vanas kui ka Uues Testamendis pakutakse inimkonnale igavest elu Kristuse läbi, kes on ainsaks Vahemeheks Jumala ja inimese vahel, siis esineb Vana ja Uue Testamendi vahel vastuolu - erinevalt Vanast Testamendist, ei kehti lex talionis'e printsiip Uues Testamendis. Nagu eelnevalt sai selgitatud, siis leidis H. Grotius, et vahel võib jõu kasutamine olla vajalik - seda kas sõjatandril kedagi õigustatult karistamaks või iseennast ja omandit kaitsmaks. Ta leidis, et kristlik moraalinorm ei saa olla prioriteediks, vaid selleks peaks olema hoopis õiguse ja
keeli käibetasemel. Õppimine toimus päheõppimise meetodil, kuna raamatuid oli vähe. Õpetajatele ei olnud erilisi piiranguid, seega kasutas igaüks oma meetodeid. Kool, kuhu sattus hea õpetaja, sai kuulsaks, halva õpetajaga kool püsis vaid vitsahirmul. Koolide tase oli ebaühtlane. 3. VAIMULIKE KASVATUS Vaimulikud moodustasid keskaegses ühiskonnas talupoegade ja feodaalide kõrval omaette seisuse, kelle ülesandeks oli olla vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimulikele esitati mitmeid kohustusi ja kitsendusi, näiteks, ei tohtinud nad abielluda ega omada perekonda. Kuna puudusid oma seisusest järeltulijad, tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste seisuste laste seast. Feodaalide poegadest kasvatati enamasti kõrgvaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud. Vaimulikud olid keskaja seisustest kõige haritum ja samas kõige väikesearvulisem osa. Vaimulikuks saada ja sellena
Uue dnastia esimeseks liikmeks oli Mu'awiya, kelle sugukonna nimi oli Umayyad. Umayyadid valitsesid kogu islami maailma jrgnevad sada aastat, laiendasid tasapisi islami riigi valdusi ja valitsesid stabiilselt. Meka ja Mediinia muudeti phadeks linnadeks. Need linnad kaotasid kll oma poliitilise thtsuse seoses pealinna viimisega Damaskusesse, sest palvernnak Mekasse andis moslemile erilise thtsuse, tagasijudnuna veti ta vastu rmu ja pidulikkusega. Palvernduri autoriteet tusis ja ta vis olla vahemeheks tliksimuste lahendamisel. Samuti vis palvernnaku teha Jeruusalemma, kuid kmme sinna minekut vrdus he Meka palvernnakuga. Muud riitused olid kik samad mis Mekas. Mu'awiya esimeseks tegevuseks peale vimu kindlustamist oli administratiivse korra muutmine islami riigis. Riik jagati provintsideks, mida hakkasid juhtima kubernerid. Ka leiti, et iga inimese parim koht on armees ja eelkige suunati sinna nomaadsed himud. Tema poeg Yazid jtkas autokraatse monarhia edasiarendamist
Köleril on teatavad teened rahvusliku vaimu süvendamisel ja säilitamisel ka Peterburi eesti koloonias. Ta oli tuttav ja käis läbi paljude pealinnas asuvate eesti perekondadega. Tema enese kodus oli teretulnud igaüks, kes kuidagi vajas tema nõuandeid. Kohaliku seltsielu arenemisele aitas ta igati kaasa ja heatahtlikku suhtumist leidsid tema juures ka nooremad eesti kunstnikud ( K. Raud, A. Laipmann, K. Maibach, T. Grenzstein). Kasutades oma tutvusi vene kõrgemates ringkondades, oli ta vahemeheks ka erainimestele, kellel oli tegemist vene kõrgemate valitsusasutustega ja nende juhtidega. Ilma Köleri kaasabita oleks vaevalt antud luba näiteks sellise omapärase kooli asutamiseks nagu seda oli omaaegne Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. (Pukits 1997:32) 16 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM Eriti traagilise episoodi J. Köleri elus moodustab Kuntaugani mõisa lugu. 1882. a.
Köleril on teatavad teened rahvusliku vaimu süvendamisel ja säilitamisel ka Peterburi eesti koloonias. Ta oli tuttav ja käis läbi paljude pealinnas asuvate eesti perekondadega. Tema enese kodus oli teretulnud igaüks, kes kuidagi vajas tema nõuandeid. Kohaliku seltsielu arenemisele aitas ta igati kaasa ja heatahtlikku suhtumist leidsid tema juures ka nooremad eesti kunstnikud ( K. Raud, A. Laipmann, K. Maibach, T. Grenzstein). Kasutades oma tutvusi vene kõrgemates ringkondades, oli ta vahemeheks ka erainimestele, kellel oli tegemist vene kõrgemate valitsusasutustega ja nende juhtidega. Ilma Köleri kaasabita oleks vaevalt antud luba näiteks sellise omapärase kooli asutamiseks nagu seda oli omaaegne Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. (Pukits 1997:32) 16 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM Eriti traagilise episoodi J. Köleri elus moodustab Kuntaugani mõisa lugu. 1882. a.
Eesti talurahvas ei võtnud siiski täiesti omaks vallutajate poolt peale surutud ideoloogiat, vaid pidas kinni ürgkogukondlikust ajast pärit usundilistest kujutelmadest ja kommetest. Rahva visalt püsivat maagilist mõtteviisi on vastandatud kiriku ja eliidi religioossele mõttelaadile. Kristuse-eelsetele loodususunditele oli omane inimese käsitamine looduse osana, kristlus aga lahutas inimese loodusest, omistas ainult inimesele maiste olendite seas jumaliku vaimu ning seadis jumala vahemeheks inimese ja looduse vahel. Võõraste usundite mõju oli kahesugune. Allajäämine vallutajatele tekitas aukartust võõra jumala ees ja soodustas seega ristiusu levikut. Ristiusu sümbolitele hakati omistama maagilist tähendust. Vana elulaad ja püsivalt looduslik eluviis soodustasid omakorda ka vana usundi püsimist, mis lisaks muutus üheks vastupanu vormiks vallutajatele ja valitsejatele. Ristiusu sisseimbumist ja põimumist vana rahvausundiga ei saa muidugi eitada
poliitilisi, maksustamise jm ülesandeid. Vojevoodkondade allüksuste ehk kastellaankondade eesotsas olid kastellaanid ehk starostad. Nad olid kohaliku riigivõimu esindajad ja sõjaväelised ülemused. Ülesandeks oli maksude võtmine, riigiasjade haldamine, korra alalhoidmine. Neile allusid veel riigimõisate valitsejad, relva ja suurtüki parandajad, tööülevaatajad ja kupjad. Talupoegadel oli oma esindaja- vardja, kes oli vahemeheks talupoegade ja kõrgema ametkonna vahel. Kohtupidamine. Linnades jäi püsima senine kohtupidamise kord. Igas presidentkonnas oli maakohus, milles arutati tähtsamaid tsiviilasju. Maakohtu otsusele võidi edasi kaevata Riiga ja Varssavisse. Talupoegade süütegude arutamiseks olid kohtunikeks kastellaanid ja erilised kohtud talupoegadest koosseisuga nn mõisakohtud. Kriminaalalal tähtsamad asjad allusid maakohtule. Tsiviilõigus. Perekonnaõiguse alal katoliku kirik soodustas abielude alal