parema saagikuse. Peale külvamist võib teravilju äestada taime 2-3 lehe faasis. Äestamine parandab mullaveevarustust ning tõrjub ka umbrohtu. Peale kõrsumist kahjustavad mullaharimisriistad kultuure ning tööd lõpetatakse. Edaspidi tehakse vaid pritsimistöid vedelväetiste või taimekaitsevahenditega. Põllutööd lõppevad saagikoristusega ning algab taas kõrrekoorimine.[1,4,5] 6. RÜHVELKULTUURID Rühvelkultuuride eripärast on, et nad vajavad kasvuaegset vaheltharimist ehk rühveldamist, levinumaks rühvelkultuuriks on vaieldamatult kartul. Rühvelkultuurid vajavad äärmiselt kobedat ning peensõmerat mulda, mis tähendab põllutööde poolest kindlasti sügiskündi ning kevadist korduskündi. Samuti võib põldu lisaks freesida ning kultiveerida. Enne kartuli mahapanekut tuleb muld kobestada vähemalt 20 cm sügavuselt. Rühvelkultuurid vajavad külmakartlikkuse tõttu püsivalt soojenenud muldasid (umbes 7-10 kraadi) Peale kartuli
..5 cm. Sobiv seemnemugula Ø on 5...7 cm. Vagude vahe on 70 cm, mugulate vahe vaos 25 cm. Kasvuaegne hooldamine Mõni päev peale mahapanekut tuleks teha vagude korrigeerimine, et tagada kinniajamisel mullas väljajäänud mugulate mullaga katmine. Umbrohtude hävitamiseks tuleks vaod maha äestada kergete võrkäketega. See soodustab ka tõusmete kiiremat tärkamist. Äkkeid saab kasutada kuni tõusmed on kuni 10 cm pikad. Edasi tuleks teha vaheltharimist vaheltharimiskultivaatoriga 2...3 korda 2...3 cm sügavuselt. Sellega hävitatakse ära vagude vahel olev umbrohi, kobestatakse mulda ja kuhjatakse see ümber kartulitaimede, soodustades pesade kinnikatmist ja kaitsmist päikese eest. Vaheltharimine lõpetatakse õiepungade moodustumise faasi alguseks. Vajadusel tehakse kasvuaegne keemiline taimekaitse kahjurite ja haiguste vastu. Koristamine Koristusaja valik sõltub: 1. Sordi kasvuaja pikkusest; 2
Kevadine mullaharimine · Mulda harida varakult libistamise või kultiveerimisega · Pärast esimest mullaharimist anda mineraalväetised Väetamine Eriti oluline on orgaaniline väetis - sügiskünni alla Külv Seeme puhtida Optimaalne külviaeg Mai esimene dekaad Kaalikas, naeris, porgand: külvisügavus 1-3 cm, külvisenorm 2-3 kg/ha Reaskülv Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: äestamine 2. taimed tärganud: ridade vaheltharimine 3. Vaheltharimist korratakse iga kahe nädala järel seni kuni taimed katavad reavahed 4. harvendamine 5. Haiguste ja kahjurite tõrje Koristamine · Koristada tuleb enne püsivaid öökülmi · Esmalt söödapeet, seejärel koristatakse naerid, kaalikad, suhkrupeedid ja porgandid · Söödajuurvilju koristatakse enamasti kahes järgus: 1. pealsed 2.juurikad 31. Kanepi ja puuvilla bioloogilised iseärasused, liigid ja kasutamine Kanep Harilik,India ja metsik kanep
niiskema mullaga aladel. · Peenrad tehakse 0,8 1m laiad, peenravahe 0,3 0,4 m. Peenarde kõrgus oleneb antud paiga mullaniiskusest ja jääb enamuses 10 15 cm piiresse. · Peenardele külvatakse seemned kas pikki või risti ridadena. Reavahe, sõltub kasvatatavast kultuurist ja harimisviisist, jääb15 25 cm piiresse. Külviread märgitakse nööri, raam- või rullmärkija abil. · Tasasele maale külvatakse pikiridadena, mis hõlbustab mehaanilist külvi ja vaheltharimist. Külv tehakse kas ühe või mitmerealiselt (lintidena). · Hajali külvi kasutatakse haava-, papli-, kase- jt. peente seemnete puhul. · Taimi tuleks külvata tihedusega: lehtpuud 35 50 taime/m, okaspuud 80 130 taime/m. 27.04.2016 Marje Kask 33 Külvisügavus KÜLVISÜGAVUS (cm) KULTUUR 0 rodotendron, kanarbik, paju, pappel 0,1-0,3 kask, lepp
c) Kartuli külvijärgne harimine algab kergematel muldadel vagude rullimisega.kui mugulad on kartulipanekul jäänud osaliselt mullaga katmata, on esimesi töid lisamuldamine. Umbrohtude tärkamisel haritakse kartulipõldu muldamiskultivaatorist ja äketest koosneva agregaadiga.kartuli tärkamisel haritakse veelkord sama agregaadiga.hilisem harimine toimub umbrohutude tärkamisel, kuid üksnes muldamiskultivaatoriga. Vaheltharimist korratekse vajaduse järgi kuni kartuli õitsemiseni. d) Söödajuurviljade külvijärgne harimine algab põllu rullimisega. Umbrohtude tärkamisel äestatakse kergete võrkäketega risti külviridu.juurviljade harvendamise eel haritakse reavahesid muldamiskultivaatoriga. Esimese vaheltharimise järel harvendatakse juurviljataimed üksiktaimedeks, mille vahekaugus sõltub juurvilja liigist
· Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele · Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude nõlvadeta · Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta Möödumist Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: peedi ja porgandi äestamine 2. Järgmine võte, kui taimed on reas täielikult tärganud: ridade vaheltharimine 3. Vaheltharimist korratakse iga kahe nädala järel seni kuni taimed katavad reavahed 4. Söödajuurviljad harvendada kohe pärast 1. pärislehe väljaarenemist ja lõpetada see hiljemalt pärast 5. pärislehe väljaarenemist 5. Lõplik harvendus tehakse kõplaga 6. Haiguste ja kahjurite tõrje Koristamine · Koristada tuleb enne püsivaid öökülmi · Kõige varem koristada söödapeedid - kahjustab 5...-6 0C · Seejärel koristatakse naerid, kaalikad, suhkrupeedid ja porgandid
Hernes on tüüpiline ,,äestamiskultuur", mida saab äestamisega umbrohuvabaks harida. Herned külvatakse 4 5 cm sügavusele ja seega saab tärkamise eel äestada maksimaalselt 2 3 cm sügavuselt. Kui hernel avanevad esimesed päärislehed siis saab põldu äestada. Edasine äestamine on võimalik kuni ridade kinnikasvamiseni st köitraagude moodustumiseni. Teraviljade vaheltharimine Selektiivset st valikulist vaheltharimist tehakse köögiviljadel. Tavaliselt tehakse piiäketega, sugaäke on jäigemate piidega. Täht- ehk sõrmäkkeid kasutatakse reaskülvide ja vagudes kasvavate kultuuride umbrohutõrjel. Kasutatakse ka korväkkeid. Harjad vaheltharimiseks plastikust harjad, mis töötlevad pealmise mullakihi ära eemaldades sellega umbrohu. Harjade tõrjetoime on tunduvalt suurem kui teistel harimisriistadel. Oht, et umbrohud
Kui kasutada herne ja teravilja segukülve, siis kindlustab teravili suurema survetõrje varasemas kasvustaadiumis, hernes aga hilisemas, kui teravilja survetõrje jääb nõrgemaks. Põlduba Põldoad on umbrohtumuse suhtes vähem tundlikud kui herned. Põlduba äestatakse tugevalt 3 cm sügavuselt enne tärkamist (12 korda). Peale tärkamist, kolmanda lehepaari ilmumisel, peab uuesti äestama. Oal võib äestamist teha seni, kuni lehed ei kata reavahesid. Vaheltharimist võib teha kuni õitsemiseni, kui harimisriistal on selleks piisavalt kõrgust. Väiksemaid taimi tuleks vaheltharimisel kaitseketastega kaitsta. Alates 25 cm kõrgustest oataimedest võib aga vaheltharimisega kaasneda ka muldamise efekt. Hilisem umbrohtumine võib probleeme tekitada juhul, kui enne valmimist lehestik väheneb ja valgus jõuab jälle paremini maapinnale. Eriti võib sellisel juhul levida orashein. Hea toimega on harjad
annaabi.ee 
