ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vananemisperioodi. · Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga 21. Kasvamine jaotatakse: · Piiramatu kasvab elu lõpuni · Piiratud saavutab teatud mõõtmed · Perioodiline etappide kaupa, kasvab soodsatel aegadel (nt puud) 22. Otsene moone organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnane, saavutab suguküpsuse ilma vaheetappideta. Moondega areng organism ei sarnane koorumisel vanematele, suguküpsus saabub läbides arengus selgelt eristatud etappe 23. Täismoondeline areng munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest; mõne aja möödudes nukkub, nukul aktiivne elutegevus puudub; nukukestast väljub valmik. (enamus putukad) Vaegmoondeline areng nukustaadium jääb ära. Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse
Otsene Moondega (imetajad, linnud, roomajad) (kalad, kahepaiksed, lülijalgsed) Organism sünnib või koorub täiskasvanud Organism koorumisel ei ole sarnane oma organismiga sarnasena ning saavutab vanematele ja saavutab suguküpsuse läbides suguküpsuse ilma selgelt eristatavate arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. vaheetappideta. Vaegmoone: muna -> vastne -> valmik (prussakad, täid, lutikad) Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik (liblikad, kärbsed, kirbud)
sugurakkude tuumade ühinemisel areneb uus isend. 42. Mis eelised on kehasisesel viljastumisel kehavälise viljastumise ees? Küpseb vähem sugurakke, aga viljastumise tõenäosus on suurem ning on paremini kaitstud väliste keskkonnategurite eest. 43. Mis erinevus on otsesel ja moondelisel arengul? Otsese arengu korral organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta, aga moondelise arengu korral organism ei ole sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. 44. Mis erinevus on täismoondel ja vaegmoondel? Täismoonde korral on arenguetappideks vastne(röövik) -> nukk-> valmik, aga vaegmoode korral vastne-> valmik 45. Millega on määratud vananemine? Haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused. Enne surma tekib agoonia:
1. Piiratud kasv – organism kasvab elu lõpuni (taimed) 2. Piiratud kasv – organis saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) 3. Perioodiline kasv – kasv toimud etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) Areng Protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. 1. Otsene areng – imetajad, linnud, roomajad a. Organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta 2. Moondega areng – kalad, kahepaiksed, lülijalgsed a. Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. b. Kõige sagedasemalt esineb moondega areng lülijalgsetel eriti aga putukatel c. Vaegmoone i. Muna -> Vastne -> Valmik ii. prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud d. Täismoone i
Juveniilne iga lapseiga; inimene kasvab ja areneb intensiivselt; aju suureneb; Fertiilne iga murdeiga; algab u 10 aastaselt; inimene muutub paljunemisvõimeliseks; sugurakkude küpsemine ja sugutunnuste arenemine; kehalised muutused; pikkuskasv 22. Mille poolest erineb otsene ja moondega areng? Too näiteid. Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. NT inimene, linnud, imetajad Moondega areng sündimisel on organism täiesti erinev täiskasvanud organismist. NT lülijalgsed, putukad, konnad, kalad 23. Mis tingib vananemise? Erinevad teooriad vananemise põhjustest. Vananemine on geneetiliselt määratud, kas keskkond on oluline. Mitokondrites tekivad toitainetest ja hapnikust energia tootmisel agressiivsed vabad radikaalid, mis kahjustavad geene, kudesid ja rakke
31) Kuidas jaotatakse kasvamist? Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed); Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad); Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud). 32) Kirjelda otsese ja moondelise arengu erinevusi, too näiteid organismide kohta, kes arenevad moondega, kes otse. Otsene areng - Organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta (jõehobu, kaelkirjak); Moondeline areng - Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe (Harilik Kärnkonn, Harivesilik). 33) Mille poolest erinevad vaegmoondega ja täismoondega areng? Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi kes vaegmoondega. Täismoondelises (Muna Vastne Nukk Valmik. Nt liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad) arengus on nukustaadium, kuid
Areng: Protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. AR EN G O TS EN E A R ENG M O O N D E G A AR ENG im e t a ja d lin n u d r o o m a ja d k a la d k a h e p a ik s e d lü lija lg s e d Organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta. Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt. · Päevitamine · Haigused · Toitainete vaegus · Kehavõõraste ainete kuhjumine · Rakkude jagunemisvõime langus Taimede lootejärgne areng: Algab seemne idanemisega. Jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks. Vegetatiivse arengu 1. Staadium:
· Piiratud kasv- organism saavutab vaid teatud mõõtmed(imetajad) · Perioodiline kasv- kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel(puud) Areng: protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. Otsene areng(imetajad,linnud ja roomajad) Moondega(kalad,kahepaiksed ja lülijalgsed) Otsene areng: Organism sünnib või koorub täiskoavanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. Moondeline areng: Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel Eristatakse kaht moonde tüüpi: Vaegmoone muna-vastne-valmik (prussakad,täid,lutikad,ritsikad,tirtsud) Täismoone muna-vastne-nukk-valmik (liblikad,kärbsed,kirbud,mardikad) KÕIK praktikumid esitatud paberkandjal. SÜDA ja VERERINGE
• Generatiivne ehk suguküpsusjärk - organismid on paljunemisvõimelised, looduses enamike organismide elu sellega piirdubki • Seniilne ehk raukusperiood- suguküpsusele järgnev periood, esineb näiteks tehiskeskkonnas elavatel loomadel. OTSESE ARENGU korral organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. Selgroogsetest loomadest on otsene areng roomajatel, imetajatel ja lindudel. MOONDEGA ARENGU korral erineb järglane oma ehituselt ning sageli ka elupaiga ja toitumise poolest täiskasvanud organismist. Moonde ehk metamorfoosi käigus muutub kehaehitus ja tavaliselt ka elupaik ning toitumisviis. Selgroogsetest loomadest arenevad moondega kalad ja kahepaiksed. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE Kehavälise viljastumise korral ühinevad muna- ja seemnerakk väljaspool keha
annaabi.ee 
