dekoratiivset katet, mis hoiab metalli edasise korrosiooni eest. Niisugust kaitsekihti kutsutakse paatinaks. Paatina on rohkem või vähem püsiv värviline kiht, mis on tekkinud skulptuuri materjali välimise kihi ning hapete, soolade ning atmosfääris olevate gaaside järk-järgulise vastastiktoime tulemusena. Kunstlik kate kujutab endast tavaliselt kombinatsiooni kunstlikust paatinast ja orgaanilistest ühenditest nagu segud naturaalsetest ja sünteetilistest vahadest, naturaalsetest ja sünteetilistest värnitsatest, polübutüülmetakrülaatlakist ning teistest komponentidest. On teada, et mõned monumendid värviti värnitsaga ja kaeti musta pigmendiga. Muidugi kaotab monument sellisel juhul iseloomuliku pronksiläike ning omandab laki sarnase välimuse. Osa paatinasid, mida kasutatakse üle maailma monumentide taastamisel, koosnevad: a) alustelistest vask(I)- ja vask(II)oksiididest,
luua erinevaid tonaalsusi. Veelgi pehmemad valöörid ja heleda-tumeda üleminekud on võimalikud 4B- või 6B-ga. Pehme pliiatsiga joonistamisel peab aga tähele panema, et joonistust ei hõõrutaks käega laiali. Joonistusel kasutasin Evolution 665 HB 2 harilikku 7 Värvipliiats Värvipliiatsite värvilisi südamikke valmistatakse teistmoodi. Nad koosnevad värvipigmentidest, rasvadest, vahadest, sideainetest (tavaliselt tselluloosi derivaatidest) ja mineraalsetest täiteainetest, näiteks talgist ja jahvatatud kaoliinist. Värvipliiatsisüdamike kvaliteet sõltub jahvatise peenusest, eelkõige aga pigmentide osakaalust ja kvaliteedist. Mida suurem on pigmentide osakaal, seda kõrgem on südamiku kvaliteet ja seda paremini hakkab pliiats paberi külge. Pärast segamist pressitakse segu matriitsi abil välja ning südamikud lõigatakse parajateks tükkideks. Erinevalt
Paljud neist kuuluvad puuviljade ja veinide lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse vahel ka puuviljaessentsideks. Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse karastusjooke ja kondiitritooteid. Pika süsinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud. Neid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad sisaldavad vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad erituvad kihina taime lehtedele, et takistada liigset vee aurumist. Vahadest on enimlevinud mesilasvaha. Mõnd dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses (plastmasside plastifikaatorid, verdimevate putukate tõrjevahendid). Karboksüülhappe funktsioonderivaat ühend, mida võib mõtteliselt käsitleda kui ainet, mis on saadud hüdroksüülrühma asendamisel teise polaarse rühmaga karboksüülrühmas. Ester karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus üldvalemiga RCOOR'
eemaldajad tundliku või põletikulise nahaga inimestel. Siiski võivad nii propüleenglükool kui naatriumlaurüülsulfaat tekitada mõningast kipitust. Puhastavad kreemid ja piimad Puhastavad kreemid puhastavad ja niisutavad, olles populaarsed just kuiva nahaga inimestel meigi eemaldamiseks ja naha puhastamiseks. Nad eemaldatakse nahalt salvräti abil või sagedamini loputatakse veega maha. Puhastavad kreemid koosnevad veest, mineraalõlist, petrooleumist ja vahadest, mis ühtlasi kaitsevad kuiva ja tundlikku nahka, kuid ei ole väga sobilikud rasusele või aknelisele nahale. Nende toodete eeliseks on see, et väiksema tõenäosusega eemaldatakse nahalt kaitsev lipiidkiht. Toonikud Toonikud aitavad puhastusprotseduuri järgselt eemaldada nahalt rasvase kreemi jääke, teostades nn "järelpuhastust". Lisaks eemaldavad nad hästi ka liigset rasu, annavad nahale jahutatud ja pingsa tunde, koorivad
·Varjutamine toon- ja värviüleminekute saamiseks joonistatakse paralleelseid jooni, vajutades pliiatsile kas tugevamalt või pehmemalt ·Sfumato ehk toonide ja värvinüansside sujuv vaheldumine teise paberitükiga hõõrutakse pliiatsi värvipigmente paberisse ·Heleduse esiletoomine kustutatakse tumedaid pindu kustutuskummiga või heledaid laike valge plaatsiga tumedale pinnale 12 Värvipliiatsid Värvipliiatsid koosnevad värvipigmentidest, rasvadest, vahadest, sideainetest ja mineraalsetest täiteainetest Värvipliiatsisüdamike kvaliteet sõltub jahvatise peenusest, eelkõige aga pigmentide osakaalust ja kvaliteedist (pigmenti rohkem kõrgem kvaliteet) Värvipliiatsisüdamikud kuivatatakse kuivatusahjus Paremaks libisemiseks käib värvipliiatsisüdamik läbi veel kuumast rasvavannist 13 Harjutused värvipliiatsitega joonistamisel ·Värviüleminekud üks toon sulatatakse teise sisse ·Kihiti katmine üks värv värvitakse üle teisega
Säilitusainete, värvainete ja UV filtrite osas on lubatud kasutada ainult määruses välja toodud aineid. · Rasvad ja õlitaolised ained- võivad olla vedelad, poolvedelad või tahked, sünteetilise või taimse päritoluga. Sünteetilistest tuntumad on vasliin, parafin ja mäevaha. Põhitooraine nende saamiseks on nafta. Taimsetest rasvadest kasutatakse enam oliivõli, kakaovõid, kookosrasva, jojobaõli, pähkliõli, palmiõli. Vahadest kasutatakse mesilasvaha ja lanoliini ehk lambavilla vaha. · Zeleetaolised ained- need on enamasti sünteetilised või looduslikud polüsahhariidid- agar ja tärklis, valgud- zelatiin, kaseiin, soja- ja maisivalgud. Tähtsad toorained rasvavabade kreemide tootmisel. · Niisutavad ained- tuntumad on glütserool. Sorbitool, fruktoos · Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained- seepide, sampoonide, kreemide valmistamisel ülitähtsad, sest vähendavad pindpinevust
2) Vahad ainete segud, milles oluline roll on lipiididel. Jagunevad: taimsed ja loomsed vahad. Taimsete vahade näiteks: a) puuviljadele tekkiv vahakiht, taliõunad. Väga õhukene vahakiht, mis on hästi jälgitav näiteks ploomidel. b) taime lehtedel olev vahakiht vahalill. Taimsete vahade ülesanded: a) Vähendada veekadu. Või kaitsta üleliigse märgumise eest. b) Tõkestada mikrobioloogilisi kahjustusi. Loomsetest vahadest klassikaline näide on mesilasvaha. Lanoliin ehk villavaha kasutatakse niisutavates, kosmeetikatootetes, näiteks huuleläigetes ja palsamistes, see on erandtüüpi vaha, sest seob vett ja võimaldab seeläbi niisutamist. Loomsete vahade ülesanded: a) ehituslik: meekärjed. b) Kaitsta aju süvasukeldumisel tekkinud rõhumuutuste eest ja võimendab helivõnkeid vaalavõidis ehk spermatseet. Vaha söömisel ei juhtu midagi, vaha ei seedi. Liitlipiidid:
aktiveeritavate kanalite kaudu. Lisaks vabaneb Ca2+ ka vakuoolist ABA poolt aktiveeritud IP3 (inositooltrifosfaat) ja tsüklilisest ADP-riboosist sõltuvate kanalite kaudu. Defineerige lehtede piirikiht Piirikiht on lehelaba piirnev õhukiht, milles veeauru liikumine on takistatud. Radiaalne mitsellatsioon sulgrakkudes on Sulgrakkude seina paksend, kus tselluloosi mikrofibrillid rakuseintes paiknevad õhupiluga risti. Iseloomustage kutiikula koostist Kutiinist (pikaahelalised rasvhapped) ja vahadest (alkaanid), mis on segatud rakuseina komponentidega. Kutiin koosneb 16 C aatomist sisaldavatest küllastatud rasvhapetest, vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest, samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenooldsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemi vedelik on konsentreeritum kui ksüleemi vedelik (väga lahja). Floeemi rakud on elusad, ksüleemi rakud mitte.
värvaineid. Selle eesmärgiks võib tootes olla mõne muu funktsiooni toetamine, nt jahutav habemeajamisjärgne kreem võib olla helesinine või -roheline. Värvi võidakse lisada ka selleks, et peita mõne olulise koostisaine (nt roheline tee) tekitatud värvumist. 4 NAHKA MÕJUTAVAD AINED 4.1 Õlid Kõige tavalisemaid tooraineid kosmeetikatoodetes nimetatakse peamisteks koostisosadeks. Need toormaterjalid pärinevad looduslikest õlidest, rasvadest ja vahadest ning parafiini toorainetest nagu propüleen ja etüleen. Looduslike toormaterjalide tüüp ja allikas on peamised muutujad, mida uute kosmeetikatoodete loomisel peab silmas pidama. Toote valmistaja peab teadma põhilist informatsiooni nende koostisosade päritolu ja keemiliste omaduste kohta, et osata toote loomisel teha teadlikke otsuseid. Taimedest saadud triglütseriidid on looduslikud, mitte-
· Nende rakusein on paks ja sellele on iseloomulik suur lipiidide ja mükoolhapete sisaldus · Sarnaselt grampositiivsetele mikroobidele omavad mükobakterid suhteliselt paksu peptidoglükaanikihti, millest väljapoole jääb aga ulatuslik lipiide sisaldav rakuseina osa. · Vahetult peptidoglükaaniga on seotud mükoolhape koos Darabinoosi ja D-galaktoosi jääkidega. · Sellest väljaspool asetsevad nn. Vabad lipiidid, mis koosnevad vahadest, cordfaktorist ja mükosiididest. Viimane on glükolipiidide ja peptidoglükolipiidide ühend. · Rakuseina välispinnale jäävad ka antigeensete omadustega polüpeptiidimolekulid. 4. Mükobakterite olulisemad reservuaarid · Inimene · Loomad 5. Mükobakterite epidemioloogia · Tuberkuloos levib peamiselt õhu kaudu, harvem otsese kontakti teel · Tuberkuloosi haigestumine on eriti kõrge arengumaades. 6. Olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid
lagunevad seente mõjul suhteliselt kergesti. rohkesti savimineraalidest Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed Anaeroobses keskkonnas vaik ei lagune, koosnevaid ibeosakesi, seotakse kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide puud, põõsad, rohttaimed. Vähem tähtsad on vahadest tekivad mitmesugused bituumid. huumus tugevamini, võrreldes määrab taimede saagikuse. Taimed on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest 3. Niiskusest liivmuldadega. suutelised mullast omastama ainult tetud osa pärineb ka loomade ja mikroorganismide lagunemiskeskkonnas niiskus suurendab toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid jäänustest
kiirikseened. Anaeroobsetes tingimustes ei lagune. · Rasvad lagunevad nii bakterite kui seente mõjul. Aeroobsetes tingimustes tekivad esmalt glütseriin ja rasvhapped, mis edasi lagunevad süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobsetes tingimustes lagunevad halvasti ja moodustavad nn. bituume. · Vaigud, vahad ja parkained, olles enamasti bakteritele mürgiks, lagunevad seente mõjul suhteliselt kergesti. Anaeroobses keskkonnas vaik ei lagune, vahadest tekivad mitmesugused bituumid. 3. Niiskusest lagunemiskeskkonnas niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs. 4. Temperatuurist temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab lagunemise kiirust 2...3 korda. Optimaalne temperatuur on 20...35ºC. 5. Mulla reaktsioonist happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid. 6
suhe olema 25-30. Ligniin on anaeroobsetes tinimustes küllaltki vastupidav. Rasvad lagunevad nii bakterite kui ka seente mõjul, aeroobsetes tingmustes tekivad vesi ja süsihappegaas. Anaeroobses keskkonnas toimub aga rasva molekulide tihkestumine ja liitumine (polümerisatsioon) ja rasvast tekivad väga püsivad kõrgmolekulaarsed ühendid bituumid. Vaigud, vahad ja parkained on bakteritele mürgiks. Neid lagundavad seened. Vaik anaeroobses keskkonnas ei lagune, vahadest tekivad bituumid. Parim ravi mädase haava puhul: teelehele värsked vaigutilgad. 3)temperatuurist- soojas tekib orgaanilise aine lagunemisel rohkem huumust 4)mulla reaktsioonist- happelises keskkonnas nõudlikumad mikroorganismid on inaktiivsed või puuduvad üldse (nitrifitseerivad bakterid). Orgaanilise aine vormid mullas 1)mittespetsiifiline orgaaniline aine- 10-20% 2)spetsiifiline mulla orgaaniline osa- huumus
Röga, mäda preparaatides tihti 2-3 kaupa koos, kultuuris palmikutaoliste moodustistena. Rakuseina ehitus Mükobakterite rakuseina ehitus. Sarnaselt grampositiivsetele mikroobidele omavad mükobakterid suhteliselt paksu peptidoglükaanikihti, millest väljapoole jääb aga ulatuslik lipiide sisaldav rakuseina osa. Vahetult peptidoglükaaniga on seotud mükoolhape koos Darabinoosi ja D-galaktoosi jääkidega. Sellest väljaspool asetsevad nn. vabad lipiidid, mis koosnevad vahadest, cordfaktorist ja mükosiididest. Viimane on glükolipiidide ja peptidoglükolipiidide ühend. Rakuseina välispinnale jäävad ka antigeensete omadustega polüpeptiidimolekulid. TB epidemioloogia § Vanemaid ja levinumaid nakkushaigusi § Juhuslik nakatumine loomsete produktidega (näiteks piim) § Piima pastöriseerimine > enamus nakatumistest toimub ülekandega inimeselt inimesele. Peamine tee piisknakkus § 1/3 maailma elenikest infitseeritud M. tuberculosis pole nakkavad
annaabi.ee 
