vähegi maailma jagada soovisid. Väikeriikidel oli siin vähe kaasa rääkida ning paljud neelati suuremate poolt alla. Rahu alalhoidmiseks loodi ÜRO, mille võimekus sõdade vältimises on küsitav. Nüüd, mil enamik arenenud maailmast on üle poole sajandi elanud rahus, tekivad küsimused, kas on ikka praegune maailmakorraldus õigeim? Hetkel hoiavad meid pinges ususõjad, oma riigita jäänud rahvad ja lõppematud rahvaste vaenutsemised Aafrikas. Võime küll öelda, et meid see ei puuduta, ent üha kiirenev immigratsioon aitab kaasa kultuuride segunemisele ja lahkhelide tekkimisele. Kaasaegne sõda valib vahendeid üha hoolikamalt ning relva kättehaaramise asemel kasutatakse üha enam manipuleerivat poliitikat. See ei ole mingi saladus, et USA suhtumise teistesse võib kokku võtta lausega ,,kui te demokraatiat vastu ei võta, toome teile selle jõuga".
Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysosele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Lava Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Näitlejad Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha
rüüsid ning kõrgeid jalatseid-koturne-oma jumala Dionysose järgi. Hiljem rüüsid vooderdati, näitlejate pikkust tõsteti peakattega ja jalatsitaldade paksendamisega. See andis näitlejaile tollastes suurtes vabaõhuteatrites mõjuva väärikuse, mis sobis kujutavate tegelastega. Etentustes käsitleti lugusid pooljumalatest ehk heerostest, kreeklaste ja nendehõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad vaenutsemised, abielud ja abielurikkumised ning nende laste saatus, kes väga sageli kannatasid oma vanemate pattude pärast, on draamatilise pinge allikaks ja loovad aluse konfliktile inimese ja jumala vahel. Konfliktsed poolsed võisid jõuda kas vastatikuse arusaamiseni ja lepituseni Kreeka tragöödia ei pidanud tingimata õnnetult lõppema või leppimatuse ja kaoseni. Kõigi Kreeka näidentite sündmustik oli vaatajaskonnale hästi teada.
Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysosele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune ORKESTRA, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (SKEENE), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees MASKID, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele
Kreekas. Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysusele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm . Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade teatri ajaloost, tähtsamatest tegelastest, ning sündmustest teatri ajaloost. Valisin selle teema, sest see tundus kõige meelepärasem ja inforohkem teistest teemadest. 4 Antiikaja teater Antiikaja teater erineb paljugi tänapäevasest nii ehituse , näitlejate , kui ka stiili poolest
altar. Ditürambi lüüriline vorm andis näidenditele poeetilisust ja tingis laulukoori osalemise selles. Kõige tähtsam on aga ,et hümni laienenud teemadering peegeldus ka näidendeis: kui algselt piirdus ditüramb vaid Dionysose austamisega ja tema elu kujutamisega, siis hiljem lisati juurde luhusid pooljumalatest ehks heerostest, kreeklaste ja nende hõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad,vaenutsemised , abielud ja abielurikkumised ning nende laste saatus, kes väga sageli kannatasid oma vanemate pattude pärast, on dramaatilise pinge allikas ja loovad aluse konfliktile inimese ja jumala, hea ja halva, lapse ja vanema ,kohuse ja sellest kõrvalehoidmise vahel. Konfliktsed pooled võisid jõuda kas vastastikuse arusaamise ja lepituseni kreeka tragöödia ei pidanud ilmtingimata õnnetult lõppema - või leppimatuse ja kaoseni. Kõigi kreeka näidendite sündmustik oli publikule hästi teada
aastani regendid. Esimene oli tema onu James Stewart, Murray krahv, kes aga 1570 tapeti. Järgmisena sai võimule Matthew Stuart, Lennoxi krahv, Jamesi vanaisa, kes aga tapeti juba järgmisel aastal. Seejärel sai regendiks Mari krahv John Erskine, kes oli mõjukamaid mehi Sotimaal, kuid tema mõrvati juba 1572. aastal. Siis aga sai võimule James Douglas, kes suutis võimul püsida koguni 1581. aastani, siis tapeti küll ka tema. Klannide ja ülikute omavahelised vaenutsemised jätkusid ka edaspidi ning sageli oli ohus ka kuninga enda elu. 15811583 oli kuningas uue Lennoxi krahvi, Esmé Stuarti mõju all. Mõned soti ülikud otsustasid aga kuninga röövida ning sundida teda oma favoriidist lahti ütlema, seda nii enda võimu suurendamiseks kui ka seetõttu, et Stuart oli katoliiklike sümpaatiatega. Plaan saigi teoks ning on ajaloos tuntud Ruthveni haaranguna. James vangistati jahiretkel William Ruthveni lossi ning teda hoiti seal kümme kuud. Selle aja
näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Ühtlasi hakkas koori osa vähenema ning näitlejate arv ja tähtsus suu renema. Tragöödia omandas kindlad piirjooned. See algas proloogiga (sissejuhatava osaga), millele järgnes koori tulek ja laul. Tegevustik arenes näitleja(te) ja koori dialoogis. Etenduse lõpetas koori lahkumine. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised, abielurikkumised, laste ja vanemate konfliktid jm. Näidendite sündmustik oli vaatajatele enamasti hästi teada, sest see oli osa üldisest kultuuripärandist. Teatrisse tuldi eelkõige vaatama, kuidas kirjanik teemat tõlgendab ja näitlejad seda esitavad. Erinevalt hilisematest tragöödiatest ei lõppenud antiiktragöödiad tingimata peategelas(t)e surmaga. Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama
Ühtlasi hakkas koori osa vähenema ning näitlejate arv ja tähtsus suurenema. Tragöödia omandas kindlad piirjooned. See algas proloogiga (sissejuhatava osaga), millele järgnes koori tulek ja laul. Tegevustik arenes näitleja(te) ja koori dialoogis. Etenduse lõpetas koori lahkumine. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised, abielurikkumised, laste ja vanemate konfliktid jm. Näidendite sündmustik oli vaatajatele enamasti hästi teada, sest see oli osa üldisest kultuuripärandist. Teatrisse tuldi eelkõige vaatama, kuidas kirjanik teemat tõlgendab ja näitlejad seda esitavad. Erinevalt hi- lisematest tragöödiatest ei lõppenud antiiktragöödiad tingimata peategelas(t)e surmaga. Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama
annaabi.ee 
