Sõprus. · Lähedased ja usaldusväärsed sõprus- suhted on olulise tähtsusega lapse arengu. · Sõprus seevastu on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. · Uurijaid on hämmastanud see, et sõprusele on igas vanuses iseloomulik vastastikkus, see tähendab, et toimub vastastikune andmine ja saamine kõige laiemas mõttes. · Sõpruse tekkimisega seostavad uurijad lisaks kokkupuute võimalustele ka käitu- muslikku sarnasust. Vaenusuhted ja vastastikune antipaatia. · Vaenlased on inimesed, kes teineteisele ei meeldi ja ta- juvad üksteist ohuna ihaldatud eesmärkide saavutamisel. · Osa vaenlastest on ka kiusaja-ohvri suhtes, kuid mitte kõik vaenusuhted ei piirdu kiu- samisolukordadega · Vastastikuseid antipaatiaid on kõige roh- kem vastuolulistel ja tõrjutud õpilastel . · Vaenusuhted saavad alguse sageli üllatuslikult, min- gi häiriva või vaenulikuna
· Isiksustevaheline konflikt · Grupikonflikt · Gruppidevaheline konflikt · Organisatsiooniline konflikt · Organisatsioonidevaheline konflikt · Riiklik konflikt · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrumised; vastandumine; kokkupõrked) · Varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel teiste osapoolte eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasöömiskatsed ja salasepitsused) · Episoodilised tülid (aeg-ajalt korduvad) · Kroonilised, kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted · Destruktiivsed, töösuhtele kahju tegevad tülid · Konstruktiivsed konfliktid, mis objektiivselt tulevad organisatsiooni funktsioneerimisele ja arengule kasuks, ajendades uuendusi ellu viima Konflikti lahendamine Konflikti reguleerimiseks juhi poolt tuleks määrata konfliktiga seotud isikud või osapooled. Alati on kaks poolt: suhted ja probleem. Lahendusi on erinevaid: suhted jäävad samaks ja probleem laheneb; suhted jäävad heaks, kuid probleem ei lahene; suhted halvenevad, kuid
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava
vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); * diaadilised, s o kaht isikut puudutavad lahkhelid; * rühmasisesed, s o väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; * rühmadevahelised, s o kahe või enama allüksuse vahelised tülid; * episoodilised, s o aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; * objektiivsed vs subjektiivsed * destruktiivsed (suhetele selgelt kahju tegevad tülid) vs konstruktiivsed konfliktid (uuendused ja areng) Arusaamatusi esineb sageli, suhtume konflikti kui millessegi, mida tuleks kas vältida või siis tingimata võita. Enamasti tajutakse konflikti negatiivsena, seetõttu polegi midagi imestada kui konfliktsesse olukorda sattunud inimesed tunnevad ebamugavust ja ärevust. Nad ei taha olla seotud millegi negatiivsega ega paista ise
- Destruktiivsed gruppide- või isikutevaheline mittemõistmine. Vastutuse veeretamine üksteise kaela. - Situatiivsed tekivad hetkeolukordadest - Diaadilised kaht isikut puudutavad. - Põhimõttelised konfliktid isikute või gruppide vahel olulistes küsimustes - Faktikonfliktid faktide õigsus, valeinfo, usaldusväärsus, erinev tõlgendus jne - Episoodilised aeg-ajalt teatud korrapärasusega - Kroonilised kuid, aastaid vinduvad vaenusuhted. - Huvide konflikt kes mida vajab ja kes mida saab, psühholoogilised erihuvid - Suhtluskonfliktid tunded, taju erinevused, suhtlusoskuse puudulikkus, isiksusetüüpide sobimatus Konflikti käitumuslikud tunnused: - Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele. - Kõrgendatakse häält - Süüdistatakse teisi - Nägeletakse pisiasjade pärast - Teiste kahjustamise eesmärgil kasutatakse pilkeid, solvanguid - Kaaslasi püütakse leeridesse jagada
MEKASSE (moslemi elu kõrghetk, minema peab täiskasvanuna ja siis kui selleks ei pea võlga võtma ega kahjustama pere rahalist stabiilsust, külastatakse Mekas olevat Kaaba kivi). 17)Kalifaadi teke ja vallutused. Prohveti surma järel valiti talle asemik kaliif. Tänu sellele nimetatakse Araabia riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi hõimlased ja lähisugulased. Nende valitsusajal said araablastest kiired ja edukad vallutajad. Hõimudevahelised röövretked ja vaenusuhted muutusid taunitavaks. Moslemi kogukonda käsitleti, kui üht suurt hõimu, mille liikmed pidid üksteisega rahus elama. Sõjameheelu ja röövimist harrastanud beduiinid pöörasid oma tähelepanu naaberriikidele. Koraanist leiti õigustust vallutamisretkede jaoks püha sõda islami eest. Levis veendumus, et sõjas langejad pääsevad otse taevasse. Vallutusretkedel olid araablased väga edukad
uuesti suhtlema hakataks. ÕIGE • Milliseid erinevusi täheldatakse teismeea konfliktide olemuse tajus lapsevanemate ja noorukite poolt? Kirjelda mõlema poole vaatenurka. • Milles seisneb „teismeea egotsentrism“? Muretsemises „kujutletava publiku“ hinnangute pärast ja uskumises „iskilikku legendi“ • Varasema küpsuse saavutamise mõjud on poistel ja tüdrukutel sarnased. VALE Suhted eakaaslastega • Sõprus • Vaenusuhted, kiusamine, agressiivne käitumine Sõprus Aktsepteerimine - positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis. Sõprus - kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Juba ¾ koolieelikutest on vastastikused sõprussuhted, millest paljud on ajas üsna stabiilsed. Kooliealiste sõprussuhteid iseloomustab suur stabiilsus. Varases koolieas osutuvad järjest olulisemaks ühised identiteedid ja eelistused, huvid. Hiljem lisandub usaldus ja lähedus
polaarsusprinstiibi (oluliste aktorite ehk tegutsejate, st suurriikide arvu) alusel. Kõige lihtsam jaotus on bi-, multi- ja unipolaarsete (monopolaarsete) süsteemide eristamine: 1. Multipolaarsed süsteemid - süsteemis on vähemalt neli-viis olulist aktorit (riiki), vähem olulisi võib olla sadu või isegi rohkem. Tüüpnäiteks on Euroopa (hiljem globaalne) süsteem alates Vestfaali (1648) rahust II maailasõja lõpuni. Liidu- vaenusuhted on pidevas liikumises. Sõjad on pidevad, ent enamasti piiratud. Stabiliseerivaks faktoriks on jõudude tasakaalu mehhanism. Paremal juhul ka kontserdipoliitika, mille raames suurriigid kooskõlastavad oma poliitika ja lahendavad konflikte pigem kompromisside teel kui otsese konfrontatsiooniga. 2. Bipolaarne süsteem - süsteemis on vaid kaks tõeliselt olulist üliriiki. Tüüpnäiteks Külm sõda. Võimu/jõu kontsentratsioon kahe üliriigi kätte sunnib ülejäänud riike ühe
varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); · Diaadilised - kaht isikut puudutavad lahkhelid; · Rühmasisesed - väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; · Rühmadevahelised - kahe või enama allüksuse vahelised tülid; · Episoodilised - aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; · Objektiivsed vs subjektiivsed · Destruktiivsed (suhetele selgelt kahju tegevad tülid) vs konstruktiivsed konfliktid (uuendused ja areng) 5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib . Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Kuigi arusaamatusi esineb sageli,
annaabi.ee 
