......................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Üheks levinumaks tarkvara jagunemise viisiks on need lahterdada süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Teiseks jaotusmeetodiks on tarkvara lahterdamine selle kasutusõiguse alusel. Antud jaotusmeetodi alusel jaguneb tarkvara avalikuks tarkvaraks, vabaks tarkvaraks, vabavaraks, jaosvaraks ja kommertsvaraks. Järgnevas referaadis kirjeldatakse ülevaadlikult eelnimetatud jagunemisviisidest ja nende omavahelistest erinevustest. 2 1. TARKVARA JAGUNEMINE SÜSTEEMI- JA RAKENDUSTARKVARAKS 1.1. Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine
Vastasel juhul jääksid kasutamata väga kasulikud ressursid. 21. jaanuaril toimunud Reformierakonna korraldatud E-ekspordi ümarlaual tuli huvitava mõttega välja IT-visionäär Linnar Viik: ,,Leian et selleks, et meie e-eksporti toetada, peaks riigi tellitavad IT-lahendused, mis moodustavad pea kolmandiku või isegi üle kolmandiku meie IT-arenduse turumahust, mitte kuuluma riigile ega selle teostajale, vaid peaks olema vabavaraks kuulutatud. See võimaldaks kõikidel erinevatel partneritel seda eksportida," See annaks firmadele vabad käed riigi poolt tellitud lahenduste edasi arendamiseks ja ekspordiks. Praeguses majanduslanguse algusjärgus on ettevõtete ekspordiplaanide turgutamine teravalt riigi huviorbiiti tõusnud. Selleks, et suureneks Eesti riigi jaoks valmis meisterdatud IT- rakenduste eksport nõuab ka firmade ja riigi tõhusamat koostööd. Seda rõhutab oma sõnavõttudes pidevalt ka Mart Laar
Rakendusprogrammid on nt tekstitöötlusprogrammid, graafikuprogrammid, audio-videoprogrammid, arvutimängud jne. Enam levinud operatsioonisüsteemid on Windows (Windows 7, Windows XP, Windows Vista, Windows 8) ja Linux(Ubuntu-Estobuntu, Red Hat Linux-Red Hat Enterprise, Fedora) ning ka Android. Tarkvara loojate õigused on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tarkvara kasutamiseks tuleb osta vastav programm koos kasutusloa e litsentsiga. Tasuta programmid jagunevad täiesti tasuta vabavaraks e priivaraks (tasuta levitatav tarkvara, selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid; samuti võib olla kasutajal endal keelatud priivara paljundad ja levitada) ja jaosvara (arvutiprogramm, mida tohib vabalt jaotada; vabaks kasutamiseks teatud arvut päevade (harilikult 15 või 30 päeva) jooksul või saab seda vabalt käivitada teatud arv kordi).
tootjad ennast teiste tarkvaratootjate kõrval esile tõsta. Vabavara kohta sätestatud tingimused on otse vastupidised ärivara kohta sätestatule ning sisaldavad üldjuhul järgmisi põhimõtteid: • vabavara on kaitstud autoriõigusega; • programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel; • vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks. Vaba tarkvara (free software) Vaba tarkvara puhul on tarkvara kasutajale antud kõige rohkem õigusi võrreldes eelpool toodud arvutitarkavara liikidega. Vaba tarkvara kasutajal on võimalik üldjuhul omada järgmisi õigusi: • õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil; • õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada programmi vastavalt oma vajadustele; • õigus programmi koopiat vabalt levitada;
tarkvara tootjad ennast teiste tarkvaratootjate kõrval esile tõsta. Vabavara kohta sätestatud tingimused on otse vastupidised ärivara kohta sätestatule ning sisaldavad üldjuhul järgmisi põhimõtteid: · vabavara on kaitstud autoriõigusega; · programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel; · vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks. 2.5 Vaba tarkvara Vaba tarkvara puhul on tarkvara kasutajale antud kõige rohkem õigusi võrreldes eelpool toodud arvutitarkavara liikidega. Vaba tarkvara kasutajal on võimalik üldjuhul omada järgmisi õigusi: · õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil; · õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada programmi vastavalt oma vajadustele; · õigus programmi koopiat vabalt levitada; · õigus programmi muuta või parandada ning tulemust levitada.
Vabavara kohta sätestatud tingimused on otse vastupidised ärivara kohta sätestatule 11 ning sisaldavad üldjuhul järgmisi põhimõtteid: · vabavara on kaitstud autoriõigusega; · programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel; · vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks. 5. Vaba tarkvara (free software) Vaba tarkvara puhul on tarkvara kasutajale antud kõige rohkem õigusi võrreldes eelpool toodud arvutitarkavara liikidega. Vaba tarkvara kasutajal on võimalik üldjuhul omada järgmisi õigusi: · õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil; · õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada programmi vastavalt oma vajadustele; · õigus programmi koopiat vabalt levitada; · õigus programmi muuta või parandada ning tulemust levitada.
Eestiski (Capricorn AS näiteks). 1.2 Proovivara- ehk trialware erineb jaosvarast kolmandatele isikutele edasi andmise õiguse puudumise poolest, muidu tohib seda samamoodi teatud aja jooksul tasuta katsetada. 1.3 Vabavara- ehk freeware on üldse tasuta kasutamiseks. Veel mõni aeg tagasi oli näiteks populaarne veebibrauser Netscape Navigator proovivara, ent kahe konkureeriva paketi (Netscape Navigator ja Internet Explorer) sõda on viinud nende pakettide vabavaraks kuulutamisele, raha loodab näiteks Netscape saama hakata hoopis serveritarkvarast. Seega on konkurentsil tarkvaratööstuses ka omad head küljed. Vabavara autorid ei võta küll omale mingit vastutust kasutamise eest, seega eeldab selle kasutamine mõnevõrra kõrgemaid teadmisi ja vilumust arvuti kasutamises, ent priivara programmid annavad teinekord silmad ette oma väga kallistele konkurentidelegi. Nii
(reeglina 1490 päeva). proovivara on üks jaosvara eriliikidest, mis erineb viimasest üldjuhul selle poolest, et sellel puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus. vabavara on mõeldud üldsusele tasuta kasutamiseks. Vabavara alusel uue programmi arendamine on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks Vaba tarkvara kasutajal on võimalik üldjuhul omada järgmisi õigusi: • õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil; • õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada programmi vastavalt oma vajadustele; • õigus programmi koopiat vabalt levitada; • õigus programmi muuta või parandada ning tulemust levitada.
on Eestiski (Capricorn AS näiteks). Proovivara ehk trialware erineb jaosvarast kolmandatele isikutele edasi andmise õiguse puudumise poolest, muidu tohib seda samamoodi teatud aja jooksul tasuta katsetada. Vabavara ehk freeware on üldse tasuta kasutamiseks. Veel mõni aeg tagasi oli näiteks populaarne veebibrauser Netscape Navigator proovivara, ent kahe konkureeriva paketi (Netscape Navigator ja Internet Explorer) sõda on viinud nende pakettide vabavaraks kuulutamisele, raha loodab näiteks Netscape saama hakata hoopis serveritarkvarast. Seega on konkurentsil tarkvaratööstuses ka omad head küljed. Vabavara autorid ei võta küll omale mingit vastutust kasutamise eest, seega eeldab selle kasutamine mõnevõrra kõrgemaid teadmisi ja vilumust arvuti kasutamises, ent priivara programmid annavad teinekord silmad ette oma väga kallistele konkurentidelegi. Nii jaos- kui vabavara on samuti litsentseeritud, vaatamata sellele
su-st erineva interneti aadressi .ee ja hakkasid Eesti-sisest internetti administreerima. LINUX – 1991. a Linus Torvalds Helsingi Ülikoolis hakkas Linuxit hobina arendama, Linux on Minix-inspired kernel for Gnu, 1994. a kui Linux 1.0 välja tuli, olid Linux ja BSD sama populaarsed, edaspidi Linux-i populaarsus kasvas ja BSD langes NETSCAPE – 1994. a esimene suur netibrauser, 1998. a Netscape müüs end AOL-ile maha ja tegid enda brauseri vabavaraks -> Mozilla brauseri projekt (läks palju aastaid enne kui see projekt suutis levinud brauseri tekitada -> Firefox) USENET – 1994. a postituste/artiklite jagamise võrk, sai massiliselt infot levitada PHP – 1994. a progekeel, mis on peamiselt mõeldud veebilehtede tegemiseks, on olnud mingitel aegadel suurim veebilehtede tegemise progekeel, nt kogu Wikipedia on PHP-s kirjutatud PÄEVALEHED EESTIS – 5.okt 1995. a Eestis esimene päevaleht internetis PALM PILOT – 1996
annaabi.ee 
