teave ei ole veel teadmine. Teadus, uurimisasutused ja avastusete-leiutiste rakendamine muutusid olulisemaks. Seda tpi hiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutati nimetati TEADMUSHISKONNAKS. Teadmushiskond muudab samuti t iseloomu nagu eelnevad hiskonna tbid. Konveierit asendub paindlikuma ning vabama tkorraldusega. lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt mratud. SOTSIAALTEADLASED TSTUSHISKONNAST (nende phimtted) Adam Smith ( 1723-1790) - vabaturumajandusest Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. Rhutas, et vrtusi loob majanduses inimt (nn. t-vrtusteooria). Vabaturumajanduse toetajad vitsid, et turg juhib majandust. Mistsid hukka vliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx (1818-1893) - kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest Kapitalism thendas Marx'i jaoks niisugust tstushiskonda, kus tootmisvahendid (masinad jne
kodanikele võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks. Konservatismi all mõeldakse üldistavalt alalhoidlikku ellusuhtumist, mis püüab säilitada juba saavutatut. Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade, mis eelistab järk-järgulist arengut järskudele muutustele. Kristlik demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Sotsiaaldemokraatia riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Pooldatakse segamajandust. 6. Demokraatlik ühiskond Otsedemokraatia otsustamine on aeganõudev ja kallis (referendumid). Ei suudeta adekvaatselt reageerida muutunud oludele ja olukordadele.
Konservatiivide jaoks on kollektiivi ja kogukonna areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Konservatiivne majanduspoliitika on riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Konservatismi pehmema haru kristliku demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Vasakpoolsus Üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb ühiskonna arengu tingimusena üldise võrdsuse saavutamist loodud rikkuste õiglase jagamise kaudu. Sotsialismi erinevatest vooludest (nt. marksism, kommunism) on tänapäeval levinuim sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatide peamine hüüdlause on „Võrdsed võimalused kõigile“
põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete eeldustest. põhifunktsioon on loob majanduses ja traditsioonide Saksa nimekaim sotsiaalse inimtöö asemele peab sotsioloog solidaarsuse
Plaanimajandus ehk käsumajandus o NSVL-s, nn sotsialismimaades, tänapäeval Valgevene o Riik dikteerib tootmist o Ühiskondlik e riigi omand o Riik määrab hinnad o Tööpuudust ei ole o Puudused: konkurents puudub, vead planeerimisel, inimesi ei huvita töötulemus Segamajandus- kõige tänapäevasem,arenenud riikides, vabaturu põhimõte ja riiklik reguleerimine. Vabaturumajandusest kõik positiivne üle võetud( eraomand, konkurents jne). Esineb Põhjamaades. 11.Majandusarengu näitajad SKP- Sisemajanduse koguprodukt o Peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust o Annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti o Arvutamisel lähtutakse lõpptarbimisest (Lõpptarbimise all mõeldakse neid kaup u ja teenuseid, mida
- põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest eeldustest. Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete ja Saksa nimekaim põhifunktsioon on loob majanduses traditsioonide sotsioloog sotsiaalse inimtöö
- 1648 Vestfaali rahu - Euroopa riikide (Inglismaa) hegemoonia, koloniseerimine - RV õiguse normid loodud Euroopa (suur)riikide poolt nende 5 endi tarbeks ja huvides. - mõjutused ristiusust, eurotsentrismist, vabaturumajandusest - rahvusvaheliste konverentside hoogustumine, eriti seoses sõja- õigusega. - I maailmasõda Rahvasteliidu loomine - rahvasteliidu võimetus hoida ära relvakonflikte ja sõdu - tähelepanu üksikisiku kaitsele - Rahvusvahelise Alalise Kohtu roll printsiipide selgitamisel - II maailmasõda - ÜRO loomine jaan.1945. A
märkimisväärset vahetkasu - lõpphind kasvas tarbija jaoks üleliigselt suureks. Selle peatamiseks loodi riigi tasandil tribunalid. Need paljastasid mitmed ahelkauplemise juhud. Paljud kaupmehed kauplesid ka inflatsioonil. Vaatamat ebakohtadele, pm 1920. aastate algus oli Eesti Vabariigi jaoks ülimalt soodne majandusliku ajaga. Paraku sai see mull 1923. aastal otsa ja vallandas I tõsise majanduskriisi. 1923. aasta majanduskriis puudutas ainult Eestit. Liigne innustamine vabaturumajandusest. Liigne orienteeritus Vene turule, tööstuse arendamisele ja liialt liberaalne laenuandmine. Majanduskriis sai alguse rahandussektorist. Eesti pank, mis täitis ka komertspanga funktsioone - oli kokku välja laenanud 7 mld marka. Seoses selliste tohutute laenudega ei olnud Eesti pangal võimalik kontrollida kõikide laenude tagapõhju. Põhiosa laenudest, 5 mld kulutati tööstusesse, siis ei olnud loota, et need lühikese ajaga end tasa teeniksid. Samuti puudusid ettevõtjatel omakapital
annaabi.ee 
