seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna · Asesõna võib lauses ka erinevaid näitab lauseosasid järjekorda, siis on see järgarvsõna. ühendada, sellisel juhul on see siduv · Arvsõnu saab kirja panna asesõna, numbritega. nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, Järgarvude puhul seisab araabia esindab numbri järel meie kooli vabariiklikel võistlustel punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, vrd 4., IV neljas, 4 neli.
esitajad ise väga nautisid, mida nad teevad. Nad on leidnud omale just selle millega nad tegeleda tahavad, ammendades publiku emotsioone, et iga järgnev esitus veel paremini teha. Mulle meeldiski see kõige rohkem, et Randvere oma emotsioone publikule nii silmnähtavalt edastas, mitte ei mänginud tuimalt oma osa ära. Johan Randvere on Eestis üks paljulubavamaid pianiste, kes on esinenud Eestis, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis. Ta on osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Sellel kontserdil musitseeris koos Randverega tuubamängija Madis Vilgats. Arvan, et paljud õpilased said positiivse kontserdielamuse, kaasaarvatud mina ise. Saime avardada oma silmaringi muusikavaldkonnas teades, et igapäevases keskkonnas, kus me elame, ei pea olema ainult üks ja ainus muusikastiil, mida kuulata saab. Ma ei usu, et õpilased selle kontserdi käigus midagi negatiivset omandasid, pigem oli kõik meeldiv ja kaasahaarav.
pingele vastu pidada. Järgnevalt räägin edasi kuulsast andekast ja tunnustatud pianistist Mihkel Pollist. Ta alustas klaveriõpinguid 6-aastaselt Nõmme Muusikakoolis Helve Kuuskmanni juures ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja ja Guildhall School of Music and Drama´s prof Ronan O´Hora klaveriklassis. Märkimisväärselt on ta edukalt osalenud paljudel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. 2004. a. sai ta 1. preemia ning orkestri eripreemia Rina Sala Gallo nimelisel pianistide konkursil Monzas, Itaalias; samal aastal võitis ta ka peapreemia ja 4 eripreemiat vabariiklikul interpreetide konkursil "Con brio". 2006. a. sai ta 1. preemia Ferroli rahvusvahelisel pianistide konkursil Hispaanias ning 1. preemia ja Tubina eripreemia esimesel Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Lisaks on ta esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal,
Põldaru, Arno Sild. 3 MIHHAIL KÕLVART Sündis 24. novembril 1977 Kasahstanis (ema Liidia Kõlvart, isa Ülo Kõlvart). Lõpetas Tallinna 15. Keskkooli ning on seejärel omandanud kaks kõrgharidust vastavalt juura ja majanduse alal. Omab praktilist juristitöö kogemust ning on olnud tegev ka õppejõuna, töötades välja kultuuriloo ja retoorika loengukursusi. Huvitudes juba lapsepõlvest võitluskunstidest, on ta korduvalt saavutanud auhinnalisi kohti nii vabariiklikel kui rahvusvahelistel poksi-, taekwon-do ja kickboxingu võistlustel. Aastal 2008 võitis ta hõbemedali Võitluskunstide Maailmamängudel. 15-aastaselt tegi algust treeneritööga. Tema kasvandike hulgas on neli Euroopa meistrit, kümneid Euroopa ja maailmameistrivõistluste auhinnasaajaid ning suur hulk rahvusvaheliste turniiride võitjaid. Alates 1995. aastast on tegev Eesti Taekwon-do Liidu juhina; samuti kuulub ta Eesti Võitlusspordi Ühenduse asutajate hulka ning valiti 2008
väljaannetest, ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaamikampaania märkimisväärset edu). Kuna müügil oli palju sarnaseid tooteid (asendustoodete oht), jäid kliendid truuks seni loetavatele ajakirjadele ja –lehtedele. Kliendid ei näinud mõtet hakata ostma spetsiaalselt spordilehte, kui enamus päevalehti kajastas spordisündmusi (1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ka –ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel). Kuna autodega kliendid oleksid soovinud ajalehte koju saada ning mitte sellele ise kioskisse järele minna (ostjate mõjuvõim), oleks kohe sellele mõeldes tagatud parem sisenemine turule. (Michael Porteri tegevusalade analüüs, õpik lk 77). Konkurentsiedu valiku puhul peab juht valima kolme strateegia vahel. Riho on valinud diferentseerumisstrateegia, mis tähendab, et kasutusel oli kaasaegne tipptehnoloogia,
• Järgarvude puhul seisab araabia numbri järel • punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, • vrd 4., IV – neljas, 4 – neli. • ASESÕNA · Asesõnad asendavad teisi käändsõnu ja vastavad samale küsimusele kui sõna, mida asendatakse, nt ta – kes?, mitu – kui palju?, selline – missugune? · Asesõna võib lauses ka erinevaid lauseosasid ühendada, sellisel juhul on see siduv asesõna, • nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, esindab meie kooli vabariiklikel võistlustel. Mõista, mõista, mis see on? Punane õrs, valgeid kanu täis? Hambad Laut valgeid lambaid täis, punane kukk vahib keskel? Keel ja Hambad Ma tean kambrit, kus on kolmkümmend kaks vasarat, seal ei saja ei vihma ega lund, aga märg on alati? Suu • Üks hani, neli nina? Padi • Hüppab metsas väle loom, hallikas või valge tema toon. Pikad kõrvad, väike saba, porgandist ei ütle ära. Jänes • Sügisel ta täidab toiduvarusid
Eestis polnud piisavalt spordifanaatikuid, siis ei olnud piisavalt ka kliente, kes ostaks 6 korda nädalas ilmuvat spordiajalehte kioskist. Tavalised päevakajalised uudistelehed kajastasid ka spordiuudiseid, siis ilmselt ei näinud kliendid mõtet eraldi ajalehti spordiuudiste kohta ostma minna ,,1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ka ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel". Oleks tulnud kulutada osa rahast äri alguses juba kojukande peale, mis oleks suurendanud klientide arvu, kuna autodega liiklevad kliendid ei soovinud kioskist ajalehte osta. Selline investeering oleks taganud parema sisenemise turule ja saavutada eeliseid olemasolevate konkurentide ees, kuna potentsiaalsed kliendid oleksid olnud paremini informeeritud antud tootest (põhjalik ülevaade spordielust kompaktselt ajalehes, mis on muidu kättesaadav erinevates
turvategevus ja edukad pangatehingud. Kahtlasevõitu allikatest hangitud raha "pesuks" otsustas ta asutada spordiajalehe. Kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane, tegeldes nii kergejõustiku, suusatamise kui korvpalliga. Erilisi tipptulemusi küll ei saavutanud, kuid spordihuvi oli jäänud püsima. Nii otsustaski ta nüüd spordi kasuks. 1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel. Riho arvates oli vaja aga enamat: kõrgekvaliteedilist spordipäevalehte. Tööalase stressi maandamiseks oli inimeste huvi sportimise ja sellega seotud ürituste vastu kiiresti suurenenud. Spordisaalid ja staadionid täitusid nii osalejate kui pealtvaatajatega. Reklaamifirmad nägid spordis edukate inimeste mõjutamise vahendit. Edu saavutamiseks otsustas Riho investeerida nii kaasaegsesse tipptehnoloogiasse kui tööjõudu
2 märkimisväärset edu.“ Turul oli olemas palju asendustooteid, mis võisid määrata ajalehe hinna. Kliendid eelistasid seni kasutatavaid ajakirju ja ajalehti. Pealegi igapäevased uudistelehed kajastasid ka spordisündmuseid ja uudiseid, seepärast lugejad ei näinud põhjust selle jaoks eraldi ajakirja osta („1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ka –ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel“). Milline tõke osutus saatuslikuks? Konkurentsiedu valikus peab juht valima kolme strateegia vahel kulu-liidri starteegia, diferentseerumisstrateegia, fookusesse koondamise strateegia, kesktee-strateegia. Ettevõtte juht Riho toimis diferentseerumisstrateegia järgi, mille kohaselt firma püüdis olla unikaalne ostjatele sobival viisil tänu toodete kõrgele kvaliteedile ja kõrgetasemelisele teenindamisele, tehnoloogilisele võimekusele
Ringis süvindame joonisamis- ja maalmisoskust, tegeleme nende tehnikatega, mida tavatunnis pole võimalik katsetada. Eesmärgiks pole kunstniku kasvatamine, vaid rõõm oma tööst ja kusti nautimine ühe puhkuse ja vaja aja veetmise vormina. Ikka on rohkem tähelepanu pööratud tegevusele endale kui tulemusele, kuigi ka see on oluline.Olenemata lisatundides puudumisest ja vähestest ringitöö ajast, on Tapa lapsed ilusate töödega osalenud maakonna ja vahel ka vabariiklikel näitustel, saanud tänukirju ja tunnustuskaarte. Tapa Gümnaasiumi raamatukogu sündis 3. märtsil 1919. aastal. Esimese lennud vilistlaste A. Valsineri mälestuses on mainitud, et õpilased korraldasid koolipidusid ja perekonnaõhtuid ning kogusid raha arval padi alus kooli raamatukogule. Raamatukapid asusid saalis. Õpilased pidasid ise ülal ka lugemislauda, kuhu tellisid ühiseks kasutamiseks ajalehti ja ajakirju. Raamatuid laenutas keegi õpetajatest. 1927.
Aun oli hakanud tundma kümnevõistluse raskust. Väheseid esinemisvõimalusi saat- sid ka vigastused ning noored sportlased tulid peale. Kõik raskused suutis Aun siiski ületada. Olümpiahooaega alustas Rein Aun Austria linnakeses Schielleitenis, kus Aunale alistusid üsna suurelt Nikolai Avilov, Saks DV paremikku kuuluvad Sigfried Pradel ja Axel Richter. Võidusumma 7877 oli algava olümpiahooaja tipptulemus maailmas. Auna vorm aina tõusis ning juulis demonst- reeris ta seda vabariiklikel võistkondlikel meistri-võistlustel isiklike rekorditega 100 meetris (10,6), kuulitõukes (15.15) ja odaviskes (71.90). Vorm vajas väljavalamist, mistõttu võttis Aun sihikule kaalukad rekordid hoopis viievõistluses. Tema vorm üllatas Auna ennastki, kui iga ala, mida mees sooritama hakkas, lõppes isikliku rekordi- ga. Kaugust sai hüpata jälle tervenenud tõukejalalt, mispeale mees hüppas isikliku rekordi 7.33.
meistrivõistlustel mitmel korral medalikolmikusse. Seoses spordikooli likvideerimisega tegi Paides vähikäiku ka kergejõustik. Ametist on lahkunud kõik kergejõustikutreenerid, viimasena neist tüdrukutega edukalt töötanud Liina Molotovskaja. Paide-suuruses linnas jätkuks tööd kindlasti täiskohaga nii poiste kui tüdrukute treenerile. Hetkel aga töötab Paides ainukese treenerina Toivo Evardi ning sedagi vaid kooli huviringi raames. Seetõttu on Paide sportlaste esindatus vabariiklikel võistlustel üpris tagasihoidlik. AMBLA Ambla osa maakonna kergejõustiku ajaloos on kindlasti tähelepanu vääriv. Juba 1910. aastal pandi Amblas alus oma spordiringile Ambla Jõukarastuse Seltsile. Kuigi otsa tegid lahti raskejõustiklased ja vutimehed, jõuti peatselt ka kergejõustiku juurde, mis läks üha enam moodi. Mõne aasta jooksul kujunes Amblast koguni maakonna tugevamaid kergejõustikukantse, kuhu koondus selle ala entusiaste kogu ümbruskonnast. Paraku
Aun oli hakanud tundma kümnevõistluse raskust. Väheseid esinemisvõimalusi saat-sid ka vigastused ning noored sportlased tulid peale. Kõik raskused suutis Aun siiski ületada. Olümpiahooaega alustas Rein Aun Austria linnakeses Schielleitenis, kus Aunale alistusid üsna suurelt Nikolai Avilov, Saks DV paremikku kuuluvad Sigfried Pradel ja Axel Richter. Võidusumma 7877 oli algava olümpiahooaja tipptulemus maailmas. Auna vorm aina tõusis ning juulis demonst-reeris ta seda vabariiklikel võistkondlikel meistri-võistlustel isiklike rekorditega 100 meetris (10,6), kuulitõukes (15.15) ja odaviskes (71.90). Vorm vajas väljavalamist, mistõttu võttis Aun sihikule kaalukad rekordid hoopis viievõistluses. Tema vorm üllatas Auna ennastki, kui iga ala, mida mees sooritama hakkas, lõppes isikliku rekordi-ga. Kaugust sai hüpata jälle tervenenud tõukejalalt, mispeale mees hüppas isikliku rekordi 7.33. Odaviskes ja kettaheites lisandus isiklikule rekordile tublisti
tegevuste ja ühtsete väärtushinnangute kaudu. Juhtkonna kuvandiks on eelkõige ettevõtte hea maine saavutamine, selle säilitamine ning jätkusuutlikus. Juhtkonna kommunikatsioonistrateegia üheks olulisemaks osaks on turundusstateegia, mille pinnal peaks sise- ja väliskliendi kuvand kattuma. · Tartu Kutsehariduskeskusel on mitmeid turundus ja reklaamkanaleid, näiteks: · Osalemine üritustel (nt Tartu Maratoni toitlustamine, osavõtt vabariiklikel ja rahvusvahelistel kutse- ja spordivõistlustel, messid) · Reklaam ajalehes, samuti info internetis (FB, koolitused.ee, youtube.com, www.booking.com) · KHK-s toimuvaid koolitusi ja kursusi tutvustavad infovoldikud, eraldi veel kooli, hotelli- ja ilusalongiteenuseid tutvustavad brosüürid Siinkohal vääriks veel eraldi märkimist, positiivse kuvandi loomisel üheks kõige olulisemaks peetud ,,suust-suhu" reklaami.
Eesti Televisioonile pidevat konkurentsi eesti rahva “aken Euroopasse” Soome televisioon. Raadio ja televisiooniga analoogiline ideoloogiline järelevalve ning tsensuur vaevas ka trükiajakirjandust. Võim ei käsitlenud ajalehtiajakirju mitte niivõrd informatsiooni kui mõjutusvahenditena. Ajalehed olid õhukesed (enamasti neljaküljelised). Suurimad tiraažid olid nn. vabariiklikel (s.t. üle eestilistel) lehtedel “Rahva Hääl” ja “Noorte Hääl”, neist ei jäänud palju maha kaks lin nalehte Tallinna “Õhtuleht” ja Tartu “Edasi”. Seoses kohaliku väljaande staatusega oli “Õhtulehe” ja “Edasi” Paul Keres ja Mihhail Tal Tallinnas 1954. aastal ideologiseerituse aste “vabariiklike” lehtede
annaabi.ee 
