Mozart "Võluflööt", "Teatri direktor" Üldiseloomustus nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus; harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks, süvenes homofooniline väljenduslaad ja muusika tonaalsus Muusika koht ühiskonnas muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidid üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja status helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus, Muusika instrumendid kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks soolopilliks sai klaver, Uued zanrid ja vormid Vormid: tähtsaim sonaadivorm; rondo ja variatsioon. Sonaadivormil põhinevad zanrid: sonata, trio, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert, sümfoonia. Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust
4. Nimeta Viini klassikalise koolkonna heliloojad täisnimdega, lisa sünni- ja surma-aasta. 5. Kirjuta lühidalt W.A. Mozarti lapseeast. 6. Nimeta W.A. Mozarti tuntumad ooperid (vähemalt kolm ) 7. Kirjuta lühidalt L.van Beethoveni elust. 8. Nimeta L.van Beethoveni tuntumad teosed 1. Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad. 2. Sõna classicus tähendus, muusikaühingud, avalikud kontserdid, muusikaõpikud, nooditrükindus, vabahelilooja staatus,uue muusika iseloomustus, tähtsamad vormid. 3. C.W.Gluck kui tõsise ooperi reformija, mille sisuks oli muusika seadmine draama teenistusse. Esimene uut tüüpi ooper "Orpheus ja Eurydike" 4. • F.J.Haydn (1732-1809) • W.A.Mozart (1756-1791) • L.van Beethoven(1770-1827) 5. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega, 10-aastaselt esimese ooperi. 6.
Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust.
17. Kus sündis Mozart, Beethoven? 18. 2 fakti Beethoveni loomingu iseloomustamiseks.. 19. Mis oli Beeth. lemmikpill? 20. 3 viini klassiku nimede õigekiri. 21. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven? 22. 2 fakti kummastki kuulsamast sümfooniast. 23. Nim. Beethoveni 2 vokaalteost. (ooper Fidelio, missa Missa solemnis(pidulik missa)) 1. Õukond ja kirik polnud määraval kohal, muusikaühingud hakkasid korraldama avalikke kontserte, vabahelilooja status muutus tähtsamaks, anti välja muusikaõpikuid 3. Ekspositsioon (peateema, kõrvalteema), töötlus (arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid), repriis (teemad tulevad tagasi) 4. Keelpillikvartett- 1. Viiul, 2, viiul, viola, tsello Trio- viiul, klaver, tsello 5. Õ. Lk 37 6. Sonaat, trio, keelpillikvartett, sümfoonia 7. Sümfooniat esitab sümfooniaorkester, sonaati soolopill 9. Sümfooniazanri rajaja 10. "Loomine", "Aastaajad", "Lahkumissümfoonia" 11. Ezsterhazy 13
· Taotlused sarnanevad renessansiga · Kunstis tähendas klassitsism antiikkunsti jäljendamist (antiik=ideaal) · Ülistati mõistust · Kunst pidi olema õpetlik · Ehitised- sümmeetrilised, fassaadi keskosa meenutas Kreeka templit, sambad. Ranged ja lihtsad. Muutused muusikas · Rajati muusikaühingud · Avalikud kontserdid · Palgalised orkestrid · Heliloojatelt hakati tellima teoseid · Tähtsustus vabahelilooja staatus · Muusikaõpikute ja nootide kirjastamine · Muusikas selged vormiskeemid · Meloodia lihtne ja korrapäraselt liigendatud · Domineerib homofoomiline faktuur 3 tähtsat heliloojat: Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Joseph Haydn (1732-1809) ELU · Klassitsistliku stiili esimene suur meister · Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau külas
Sonaadivormil haritud kõrgkodanlus; heliloojatelt teoseid. põhinevad zanrid: elavnes avalik Üha enam tähtsustus sonaat, trio, kontserdielu, vabahelilooja staatus- keelpillikvartett, nooditrükindus, helilooja ei olnud enam instrumentaalkontsert, muusikaajakirjandus. õukonna ega kiriku sümfoonia. Harmoonia lihtsustus; teenistuses
euroopa poliitiline elu suur prantsuse revolutsioon, napoleoni sõjad. uuteks väärtusteks said inimese andekus, haritus, läbilöögivõime. religioossus ei olnud seotud niivõrd kiriku kui inimese enda usuliste kogemustega. hakati looma muusikalisi ühinguid ja korraldati avalikke kontserte. arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus, anti völja muusikaõpikuid. heliloojad said oma isikupäraga särada. üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. haydn oli veel õukonna teenistuses, mozart võitles end õukondlikust survest vabaks, beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist. sõna classicus ladina keeles tähendab eeskujulikku, esmaklassilist. klassikaline stiil hakkas välja kujunema umbes barokiajastu lõpus, 1730. aastate lõpus. 17801810 oli klassikalise stiili kõrgaeg. siis tegutsesid viini klassikud haydn, mozart ja beethoven
kontserdid publikule. orkestreid ja tellis eri soost rüütlilaulikud; Ilmalik muusika oli Tekkis professionaalsete heliloojatelt teoseid. Üha algul õukonna teenistu- mõeldud seltskondli- muusikute klass, kes enam tähtsustus ses, keskaja lõpul koon- kuks koosmusitseeri- töötasid õukonna- ja vabahelilooja staatus dusid linnamuusikute miseks. Seda esitasid kirikukapellides (ka helilooja tsunftidesse õukonnakapellid ja kirik võis olla kontserdi õukonna kutselised paigaks) ning ooperi- lauljad. teatrites. Õukonna balli-
sonaadivormis); sonaat, trio, keelpillikvartett, Ludwig van Beethoven Harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks; süvenes ja kiriku teenistuses oleva muusiku kõrval puhkpillikvintett, instrumentaalkontsert, homofooniline väljenduslaad ja muusiak tonaalsus tähtsustus ühe enam vabahelilooja seisund koos sümfoonia (zanrid). majandusliku ja turundusliku vastutuse Koomiline ooper ja laulumäng (singspiel). Glucki võtmisega
orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid (konspekti lõpus lugemiseks). Kuna uus ajastu vabastas helilooja kirikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma isikupäral särada lasta. Uue ja oluliselt kasvanud ning muusikaga kursis oleva publiku ees saigi ennast maksma panna vaid ereda ning isikupärase väljenduslaadiga looja. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. Haydn oli veel põhiliselt õukonna teenistuses, Mozart võitles end õukondlikust survest vabaks, Beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. 1720 1760 võib nim. üleminekuajaks, mil tekkisid uued vormid ja zanrid. Uus muusika pidi olema lihtne, liigsetest dissonantsidest (helide ebakõla) vaba harmooniaga, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega
ehk klassikaks. Klassisismi aal valdavaks sai ilmalik teema ja homofooniline mitme häälsus ja määravaks klassiks sai haritudkõrgkodanlus, kes oli ka muusika telliaks ja kontserdi elu korraldajaks. Haritud kõrgkodanlus rajas 18 saj keskel euroopa muusika keskustes (viin, pariis, hamburg, leitzib, berliin, london) rajas muusika ühinguid mis hakkasid korraldama muusikaelu ning rahastama orkestreid ja maksma heliloojatele teoste eest tasu. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam kiriku ega õukonna teenistuses. Arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus, anti välja palju muusika õpikuid. Kujunes välja klassikaline sümfoonia orgestri koosseis. Klassitsismi ajal kujunesid välja vormid ja sanridmis püsivad heliloojate loomingus tänapäevani 1) sonaadivorm (e. sonaat- allegro) homofoonilise kõige täiuslikum vorm, jaguneb 3osaks1) tutvustus 2)töötlus 3)repriis- lõpp
valdavaks ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, kes oli ka muusika tellijaks. Haritud kõrgkodanlus rajas 18-nda sajandi keskel euroopa muusika keskustes (Viin, Pariis, Hamburg, Berliin, Leipzig, London) muusika ühinguid. Mis hakkasid korraldama muusikaelu ning rahastama orkestreid ja maksma heliloojatele teoste eest tasu. Arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus. Anti välja palju muusikaõpikuid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam kiriku ega õukonna teenistuses. Kujunes välja klassikaline sümfoonia orkestri koosseis. Kujunesid välja ka muusika vormid ja zanrid mis püsivad heliloojate loomingus tänapäevani. Muusikavormid 1. Sonaadivorm, on homofoonilise muusika kõige täiuslikum vorm 2. Variatsioonivorm, põhineb ühel teemal millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid. 3. Rondo, kordub erinevate episoodide ehk lõikude vahel muutumatu refrään 4
3) kõrgaeg 1780-1810 parim looming, Viini klassikud 4) üleminek romantismi 1810-19.saj. I v Nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus; harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks, süvenes homofooniline väljenduslaad ja muusika tonaalsus. Muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses. Kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartett ja klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester. Zanrid: Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus) -> töötlus (teema arendus) +kulminatsioon -> repriis (teema esitlus algkujul) -> kooda (lõpuosa) Sonaat - instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel, mis saab nime soolopilli järgi (nt
annaabi.ee 
