Väljendusvabadust tuleb piirata, kui väljendid võivad viia teiste inimeste kahjustamiseni. Vabadust võib aga piirata ainult raskematel juhtudel, mitte alati. Kõige parem on inimestele vaba sfäär, millesse ei tohi enamikel juhtudel sekkuda. Ta tunnistas, et vabadus ei vii alati täiustumiseni, aga rõhutab, et ainult vabadus viib arenguni, sest ehkki inimesed teevad vigu, on ikkagi tõenäolisem, et inimene teab ise, mis teda õnnelikuks teeb. . 11. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil! Mill eeldab, et inimesed on edumeelsed ja tahavad õppida ja areneda. 20.sajandi kogemus aga lükkab selle ümber. Mill toob ühe kitsendusena vabadusprintsiibile piirangud, mis peavad ära hoidma kuritegu. Aga kui eeldada, et kõikvõimalikud ,,hedonistlikud" elustiilikalduvused viivad moraali languseni ja kuriteoni, siis kas keelata kogu alkohol? ravimid? tubakas? seksuaalfetisid? 12. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile?
Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Inimsool on lubatud sekkuda oma liikmete tegutsemisvabadusse ainult ühel tingimusel ja see on enesekaitse, tuleb takistada kahju tegemist teistele. Tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik, millise liikme suhtes, vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 35.Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil. Kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse . Kahjuprintsiip lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegevustesse – liiga nõrk Õige ja Väär I? 36.Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Normatiivne eetika- püüab vastata küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline moraalselt väär (halb). Meta- eetika- uurib eetika terminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise
6. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Negatiivne vabadus: Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms) puudumine. Oled N-mõttes vaba, kui sind keegi ei sunni, ega takista su tegemisi. N-vabadus avaldub vastuses kusimusele: “Millises ulatuses tuleks subjektil – isikutele voi isikute rühmal – võimaldada teha seda või olla see, milleks ta on suuteline, ilma teiste inimeste sekkumiseta?” (Berlin 1998) 7. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil. Ettenähtav kahju Kahjuprintsiibi rakendamisel piisab ka ettenähtavast kahjust! st ei pea ära ootama kahju teket, sest siin on hilja sekkuda ) Inimese enese hüvang Inimese enda füüsiline ja moraalne hüvang ei ole õigustus! Ei saa keelata, takistada, sundida põhjendusega, et … Paternalistlikud ja moralistlikud põhjendused sekkumuseks ei ole Milli jaoks “in.” Vastuväited kahjuprintsiibile
enesekaitseks. Inimese suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ainult selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang pole piisav õigustus. Põhjendus ,,nii on talle parem" ka ei ole piisav sekkumiseks. Printsiibi rakendamisel piisab ettenähtavast kahjust. Kahju teket ei pea ootama. Printsiip ei rakendu noortele ja lastele. Neid tuleb hoida ja kaitsta kahjustuste eest. 8. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil. Miili kriitika võib jagada kaheks. Ühed väidavad, et kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist inimese tegevustesse. Teised aga väidavad, et kahjuprintsiip lubab liiga vähe sekkumist. Küsimus: Kas kahju on sekkumiseks piisav või üksnes tarvilik? Kriitika: ..Kuigi indiviidi üksikud teod eraldivõetuna ei tekita kahju, võivad nad paljude poolt tehtuna kaasa tuua ühiskonnale ja selle liikmetele märkimisväärset kahju. (saastamine, porno)
mis lähtub utilitarismi teooriast. 13. Kellele rakendub vabadus e. kahjuprintsiip Milli järgi? Tsiviliseeritud ühiskonna iga liikme kohta. Tema printsiip on mõeldud kehtima "küpses eas inimeste" kohta. Lapsed ja "barbarid" jäävad sellest välja, sest vabadus kui printsiip ei rakendu üheski olukorras enne seda hetke, millest alates inimkond suudab täiustuda vaba ja võrde mõttearenduse kaudu. 14. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil? Ei ole kindlalt sõnastatud. Millal hakka inimee põhjustama kahju teistele? 15. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Marxi liberalismikriitika: Liberalism taotleb sellist reziimi, kus oleksid tagatud õigused võrdsusele, vabadusele, julgeolekule ja omandile, seegi poltiililist emantsipatsiooni. Kuid sääraste õiguste omamine mitte ainult ei küüni inimliku emantsipatsioonini, vaid tegelikult liberaalsed õigused isegi takistavad seda
13. Kellele rakendub vabadus e. kahjuprintsiip Milli järgi? Vabadus, kui printsiip ei ole Milli arvates rakendatav olukorras, kus inimesed ei ole veel võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Seega rakendub vabadus arenenud ühiskonnas (kui inimesed on oma arengult valmis vabaduseks) ja täiskasvanutele, mitte alaealistele. Mill leidis, et avalikkus ei tohiks sekkuda, kui teod kahjustavad vaid tegijat ennast. 14. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil? 1.Üldine probleem- kahjuprintsiibi kaks sõnastust. Et kahju on sekkumisek piisav. Ent ühes kohasest möönab, et muud põhjused võivad sekkumise üles kaaluda.2.Inimene ei ole saar- leidub palju viised kuidas inimese teod mõjutavad ja kahjustavad mitte ainult teda , vaid ka teisi. Järelikult sekkuda saab peaaegu kõikidesse tegevustesse, mida isik kõige suuremas eraldatuses ja omaette teeb. 15. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile
Mill usub, et inimkond on progressiivne ses mõttes, et inimesed on võimalised kogemusest õppima. J. F. Stephen arvas, aga, et Mill on liiga optimistlik. Ta arvas, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innuka eksperimenteerimiseni. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemiseni ja eluhuvi kadumsieni. Ja ka see, et inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi kogemustest, siis kaob alus õhutada neid elamiseksperimentidele. 14. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil! Ei ole kindlalt sõnastatud. Kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse. Teised kriitikud väidavad vastupidist, et lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegemistesse. Kahjuprintsiip või olla kahetähenduslik. Millal hakkab inimene põhjustama kahju teistele? Kui rakendaksime kahjuprintsiipi oleks paljusid ühiskonna seadusi väga raske kaitsta. (eutanaasia, abort) 15. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile?
James F. stephen arvas, aga, et Mill on liiga optimistlik. Ta arvas, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innuka eksperimenteerimiseni. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemiseni ja eluhuvi kadumsieni. Ja ka see, et inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemustest, siis kaob meil alus õhutada neid elamis-eksperimentidele. 13. Kritiseerige Milli vabadusprintsiipi! Ei ole kindlalt sõnastatud. Millal hakka inimene põhjustama kahju teistele (??) Mill käsitleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: „... Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil – nimelt enesekaitseks.“ Mill vaatleb kasu kui ülimat eesmärki kõikide eetiliste küsimuste puhul
annaabi.ee 
