Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’) Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemetes (Tartu, Narva ja Tallinn), põllumaa oli sööti jäetud. Eestimaa oli enamjaolt inimtühi (inimesi oli alles jäänud umbes 150000 ringi) 5. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik ee...
Külaväli oli ühel aastal rukkis, suviviljas või kesas ning talud ei saanud sellest kõrvale kalduda. Algselt võisid põllud olla küla ühiskasutuses mitte jagatud. Mõnikord võis olla ka mitme pere vahel jagatud lappe. Kui mõni talu jäi harimata siis said mõnikord teised talud tema lapi endale. Vahel anti ka vanade talude maid uutele taludele. Põllud ja aiad pidi olema tarastatud ja võõra maa tarastamine oli karistatav. Väljaspool küla ühismaid olid üksjalgade ja vabadike maad. Nende talud olid küla maadele rajatud. Enamasti adratalunike poegade poolt, kelle ei jätkunud maad küla ühisväljal. Peale põllumaa kasutamise pidi külakond reguleerima heina- ja karjamaa ning metsa kasutamist. Külakarja karjatati üheskoos. Karjamaa oli ühiskasutuses. Tähtsad olid metsapõllud-ajutised viljakasvatamiseks kastutatavad maad, mis ei kuulunud regulaarsesse külvikorda. Heinamaad olid 13.-15. saj. Osalt ühiskasutuses, osalt ära jaotatud nagu põllud
5)Priiuse esimesed aastakümnendad *Talurahva omavalitsus-19saj.algul lähtus kõik mõisast,kuid hakkas kujunema talurahva omavalistus-vallakogud ning loodi vallakohtud.Nad lahendasid talupoegade probleeme.Tekkis ka magasivilja varud.Talupoeg sai sealt laenu võtta.Tekkis ka vaestehoolekanne,ehitati vaestemajasid. *Talurahva koosseis-talurahvaseisused jagunesid2:mõisa-&külarahvas.Külarahvas oli keskne koht pererahval,kelle lapsed töötasdi koos sulastega.Suurematel hooajatöödel kasut vabadike e.popse v saunikke.Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad,mõisasundijad,ametimehed,kästiöölised.Pererahvas40,sulased30,vabadikud20,m õisrahvas10% *Talurahva koormised-ringkäenduse alusel vastutati talurahva koormiste täitmise eest.Mõisakoormistest oli peamine teotöö,jagunes:nädalateoks&hooajaabi tööks.Algas ka üleminek teorendilt raharendile.Talurahva riiklikest kohustustest olulisemad olid pearaha&nekrutiandmine.Pearaha oli iga talupoja eest 70kopikat,kuid tõusis koguaeg
Sööt-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt mõneks ajaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. Põlispõld. 2- ja 3-väljasüsteem. Tootmissuund: Põllukultuurid: teraviljad, herned, tatar. Loomakasvatus: veised, hobused, lambad, lehmad. 24. Maaühiskonna sotsiaalne struktuur (kihistumine) ja maaühiskonna üldine elukorraldus. Kihistumine: adratalupojad moodustasid 17 saj lõpul eesti talurahva üldarvust ligikaudu 75% ülejäänud 25% talurahvast kuulus vabadike, üksjalgade, sulasrahva või mõisateenijate sotsiaalsetesse rühmadesse. Kogu Eesti alal üsna arvukas üksjalgade rühm kadus, nende asemel hakati kõikjal järjekindlamalt mainima vabatikke. 18 sajandil ja 19 saj esimesel poolel adratalupoegade ehk pererahva osa vähenes järjest maata ja vähese maaga talurahvakihtide kasvades. Adratalupoegade hulgas tekkis varanduslik ebavõrdsus, nii et üksikjuhtudel suutis ka tavalisi koormisi kandev talu suhteliselt heale järjele.
raudvara; kui talupoeg kõiki kohustusi täidab, ei saa talt talu ära võtta ning võib seda pärandada, keelati koormiste tõstmine ja talumeeste müük · 1804 Liivimaa ja Eestimaa talurahvaseadus keelas talupoegade müümise kinkimise. Talupojad said õiguse maad osta ja oma suva järgi sellega tegutseda- sulaste olkord Liivimaal halvenes, Eestimaal jäi samaks · Prooviti täielikult likvideerida vabadike kiht- anti tükk maad, et nad peaksid mõisas tööd tegema või määrati sulasteks · Kehtestati uus adramaa suurus- suurenes teoorjus · piirati mõisate laienemist talumaade arvelt · maade mõõtmiseks ja hindamiseks ning koormiste määramiseks moodustati Liivimaal 4 revisjonikomisjoni- selgus, et paljudes mõisates oli koormised suuremad kui lubatud- selle vältimiseks hakati maamõõtmisandmeid võltsima · 23. mail 1816 ja 26
aasta regulatiiv „Iggaüks…“, millega talupojad said omandiõiguse vallasvarale ja talukoha põlise kasutamisõiguse. 9 Varasem, 1804. aastal vastu võetud talurahva seadus, kus talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida, kaotas 1816. aastal vastu võetud seaduse tõttu kehtivuse. Samal ajal oskasid Balti mõisnikud aga 1804. aasta talurahvaseadusest kaasa võtta need paragrahvid, mis rääkisid vabadike kohustusest mõisale teoorjust teha. 10 Siiski jäi 1804. aasta seaduse põhjal talurahva seisukord märksa halvemaks kui Liivimaal.11 Baltikumis kaotati pärisorjus samal aastajärgul: Eestimaal 1816., Kuramaal 1817. ja Liivimaal 1819. aastal.12 Eestimaa talurahvaseadust 1816. aastal saab võrrelda suuremal määral Liivimaa 1819. aasta talurahvaseadusega. Mõlema pärisorjusest vabastamise seadused põhinevad üldiselt 8 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 114. 9 H. Kruus
Heinamaad oli 13.-15. Sajandil osalt ühiskasutuse, osalt üksikperede vahel ära jaotatud samal printsiibil nagu põlludki. Ühiskasutuses olevaid heinamaid niideti ühiselt, saak jagati vastavalt talude suurusele. Karjamaad ja metsad olid jätkuvalt küla ühiskasutuses. Kõige arvukama talurahvarühma moodustasid adratalupojad (nimetus sellest, et nende talude põldude suurusi hinnati adramaades). Adratalude kõrval esines veel üksjalgade, vabadike, pobulite jh vähese maaga talupidamisi. 6. Rootsiaegsed maamõõdu- ja -hindamistööd. (lk 50) Maamõõdutööd. 17..saj olid murranguks maakorraldustööde arengus, kuna selle sisu täienes kaardimaterjali laialdase kasutamise ja maade hindamisega. Mensuli leiutamine ja kasutuselevõtt koos astrolaabiga andis võimaluse laialdaseks mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. Eesti territooriumi minek Rootsi riigi koosseisu mõjus soodsalt 6
Üksjalad tegelesid mõne käsitööalaga, et teenida elatist. Vabadikud (alates 15. saj) - Kehviktalupojad, kel oli vähe maad või polnud seda üldse. Et ära elada, pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud neid ei sallinud, sest said neilt vähe makse või mitte midagi. Vabadikud tegid juhutöid või tegid tööd hooajati mõnes talus või mõisas. Feodaalsed koormised nõutakse neilt endilt ilma adratalupoegade või üksjalgade vahenduseta. Vabadike koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel. Maad kasutatava vabadikud maksid viljakümnist ning väikekümnist noorloomadelt. Teotöö liigid olid samad kui üksjalgadel, kuid ei pidanud tegema rakmetegu nagu adratalunikud pidid. Sulased - Kirjalike allikate järgi sulased ilmevad alles 15. sajandil. Sulane töötab võõral maal põllul tööriistadega, mis ei kuulu temale. Tasuks saab ta selle eest teenistusaja jooksul vajaliku ülalpidamise ja palga. Sulane müüb oma tööaega terveks
annaabi.ee 
