Väga delikaatselt on ka kirjeldatud Grieti tunded ja elamused. Kõige köitvam osa raamatust oli just maalimisprotsessiga seotud, nagu värvide valmistamine ja teoste maalimine. Üsna realistlikult on kirjeldatud "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" maali loomise protsess, mis tekitas tunne, et see kõik oli tegelikkuses just niimoodi. Selle romaani lugemine andis mulle, kui tulevasele lasteaiaõpetajale, mõista, et elus on väga vajalik selline võime, nagu vaatlusoskus. Näiteks romaanis oli stseen, kus Vermeer küsib Grieti käest, mis värvi on pilvid taevas. Ja kui ta vastab, et valged, siis kunstnik annab talle võimalust vaadata veel kord, aga rohkem hoolega. Ja siis Grieti näeb, et peale valget, seal on veel sinetus, hallus, kollasus ja isegi natuke rohelus. Grietil oli varjamatu imetlus, sest ta terve elu vaatas pilvi, kuid tal tekis tunne, et ta näeb neid esmakordselt.
lasteaedades on eraldi muinasjututuba. Lapsed kutsub kokku muinasjutukelluke, mille helisedes lapsed tulevad ja istuvad poolkaares ,,lava" ette. Ühte muinasjuttu jutustatakse tavaliselt nädal aega järjest. Iga laps tunneb värvidest rõõmu. Joonistamine ja maalimine köidavad lapsi juba varases eas. Lapse töö ajal ei peaks vahele segama ega hinnanguid andma. Kui last on vaja töö ajal aidata või suunata, siis tuleb seda teha väga taktitundeliselt. Maalimise kaudu kujuneb lapsel vaatlusoskus ja maitsetunnetus. Maalimine iseenesest mõjub inimesele harmoniseerivalt. Valmis tööl peaks olema kogu paberipind värviga kaetud. Kui laps ei ole tervet paberit üle maalinud, võib teda suunata öeldes, et need ja need värvid polegi veel kokku saanud, koos mänginud, teineteisele kätt andnud, koos tantsinud vm. Steinerpedagoogikas ollakse seisukohal, et väikese lapse parimad hooldajad ja kasvatajad on ta vanemad ning parim kasvukoht on oma kodu
A. määrus nr. 36 “Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele” ütleb, et õpivalmidus on õpilase hoiakuline ja tunnetuslik valmisolek õppimiseks, mis oleneb õpilase tervise seisundist, erivajadustest ja kooliväsimusest. (RTL, 2001) Õpioskuste all mõistame konkreetsete eesmärkidega oskusi, mida õpilane peab omandama selleks, et edukalt õppida. Õpioskuste alla kuuluvad nii nimetatud baasoskused (lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis-, arvutamis-, vaatlusoskus, aga ka oskus kasutada mõõtmist, sõnastiku, arvutit ja mud sellist); tunnetuslikud (kognitiivsete protsessidega seotud oskused; organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. (Kadajas, 2005) Õpisokused on õppimisel vajaminevad oskused, mida saab käsitleda erinevalt detailsuse ja abstraktsuse tasemel ning seetõttu ka erinevalt defineerida ja liigitada. Uurijad on õpistrateegiaid defineerinud konkreetsemalt kui teadliku tegevust, mida õpilased kasutavad, et jätta meelde
rühmaruumis leida ühevärvilisi esemeid. Sõnalistes õppemängudes õhutatakse lapsi kõnelema esemetest ja mänguasjadest ning nende omadustest. Mänge tuleb pidevalt korrata, sest laste mänguoskusi on vaja kinnistada ja süvendada. Samaaegu tuleb täiendada mänge uute tegevuste ja õppeülesannetega. 3-4 aastaselt: Kujunevad lapse tunnetusprotsessid, areneb vaatlusoskus ja oskus täita täpselt mängureeglit. Lapse tähelepanu on muutunud püsivamaks. Tal on kogunenud konkreetseid teadmisi ümbritsevast maailmast, ta mängukogemused on suuremad ning on kujunenud oskus teha lihtsamaid üldistusi. Mängijad tutvuvad uute õppemängudega ja õpivad mängudes täitma juhtrolle. Reeglid võivad olla keerulisemad.
sotsiaalsed oskused. Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide saavutamise tegevuskavad, mis tuginevad õpioskustele ja on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. (Kadajas, 2005, 11) Näiteks on Leinbock (1996) õpioskusi liigitanud järgmiselt (Pedastsaar): 8 alusõpioskused (baasoskused) – lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis- arvutamis-, mõõtmis-, vaatlusoskus. Ka õpiku, sõnastiku, arvuti kasutamise oskus, probleemide lahendamise oskus, info hankimise oskus jne. tunnetuslikud õpioskused – tunnetuse tahtelise juhtimise oskused (tähelepanu, mälu, mõtlemise ja fantaasia aktiviseerimise oskused, keskendumisoskused jne. organisatsioonilised õpioskused – õppimise ja puhkamise režiim, erinevate õpitegevuste sobiv järjestamine ja jaotamine, õppimise planeerimine, õppimishügieen,
usutakse seda, et need suudavad loodust mõjutada. Näiteks loitsude, laulude, tantsude, kehamaalingute, riietuse ja ka kujutistega. Sellepärast arvataksegi, et ka paleoliitikumi inimeste loodud kujutised omasid maagilist tähendust. Arvatakse, et maalingute abiga suudetakse suurendada püügiedu ja loomade arvu. Kiviajal valmistatud kujutised ei ole tehtud ainult tänu vaatlustele, kuid need annavad tunnistust sellest, et kiviaja inimestel oli erakordselt hea vaatlusoskus. Sellegipoolest on kõik kujutised siiski üldistused. Kujutatakse ette olulisi asju, kuid vähem olulised asjad jäetakse kujutamata. Näiteks kujutati loomi just nii kuidas neid parajasti nähti ja teati. Vahel on kujutatud loomade juures ka nende siseelundeid. Sellepärast arvataksegi seda, et kunst on vahend, mille abil õpiti tundma 17 maailma loodust. Suur enamus kujutisi valmistati just sellistesse koobastesse, kuhu oli raske ligi
usutakse seda, et need suudavad loodust mõjutada. Näiteks loitsude, laulude, tantsude, kehamaalingute, riietuse ja ka kujutistega. Sellepärast arvataksegi, et ka paleoliitikumi inimeste loodud kujutised omasid maagilist tähendust. Arvatakse, et maalingute abiga suudetakse suurendada püügiedu ja loomade arvu. Kiviajal valmistatud kujutised ei ole tehtud ainult tänu vaatlustele, kuid need annavad tunnistust sellest, et kiviaja inimestel oli erakordselt hea vaatlusoskus. Sellegipoolest on kõik kujutised siiski üldistused. Kujutatakse ette olulisi asju, kuid vähem olulised asjad jäetakse kujutamata. Näiteks kujutati loomi just nii kuidas neid parajasti nähti ja teati. Vahel on kujutatud loomade juures ka nende siseelundeid. Sellepärast arvataksegi seda, et kunst on vahend, mille abil õpiti tundma maailma loodust. Suur enamus kujutisi valmistati just sellistesse koobastesse, kuhu oli raske ligi pääseda
usutakse seda, et need suudavad loodust mõjutada. Näiteks loitsude, laulude, tantsude, kehamaalingute, riietuse ja ka kujutistega. Sellepärast arvataksegi, et ka paleoliitikumi inimeste loodud kujutised omasid maagilist tähendust. Arvatakse, et maalingute abiga suudetakse suurendada püügiedu ja loomade arvu. Kiviajal valmistatud kujutised ei ole tehtud ainult tänu vaatlustele, kuid need annavad tunnistust sellest, et kiviaja inimestel oli erakordselt hea vaatlusoskus. Sellegipoolest on kõik kujutised siiski üldistused. Kujutatakse ette olulisi asju, kuid vähem olulised asjad jäetakse kujutamata. Näiteks 17 kujutati loomi just nii kuidas neid parajasti nähti ja teati. Vahel on kujutatud loomade juures ka nende siseelundeid. Sellepärast arvataksegi seda, et kunst on vahend, mille abil õpiti tundma maailma loodust. Suur enamus kujutisi valmistati just sellistesse koobastesse, kuhu oli raske ligi
annaabi.ee 
