keeriseid atmosfääris. Kontaktseire on kaugsiere vastand, see osa seirest, mis kaugseirest "üle jääb" ehk see, mida argimõistus liigitab "tavaliseks" seireks mõõtmised, mida tehakse mingi anduriga otse seiratavas keskkonnas. Kontaktseire küllaltki täpseks vasteks inglise keeles on monitoring, mis üldlevinud arusaama kohaselt ei hõlma kaugseiret. Siia kuuluvad maapealsed seirejaamad (meteoroloogilised vaatlusjaamad, õhu- vee- ja pinnase- ja kompleksseirejaamad, seismoloogiajaamad jm.) ning õhu ja vee sondeerimine (näiteks meteoroloogilised sondpallid). 2.2. Kaugseireseire võimalused, eelised ja puudused Kaugseire enam-vähem kaasaegses tähenduses tekkis koos fotograafia leiutamisega. Esimesed aerofotod maapinnast tehti õhupallidelt 19. sajandi kolmandal veerandil. Peaaegu kohe peale lennuki leiutamist (1909) hakati ka tegema aerofotosid lennukilt.
Freoonide kasutamise piiramise vastased ja osoonikihi hõrenemise skeptikudon aga teisel arvamusel. Nende väitel satub kõige rohkem kloori atmosfääri vulkaanipursetel ja mereveest. Aga teisalt, kuna looduslik kloor lahustub veed, langeb enamus vihmana alla enne kui jõuab osoonikihini. CFC ühendid aga ei lahustu vees ja jõuavad niimoodi stratosfääri, kuhu jäävad pidama aastakümneteks. Eestile lähimad osoonikihi vaatlusjaamad asuvad Riias ja Helsingis. Riias on juba üle 10 aasta tehtud mõõtmisi vana ja küllalt ebatäpse nõukogude päritolu spektrofotomeetriga. Helsingis töötab kaasaegne Breweri spektrofotomeeter. Eestis kontrollitakse ka freoonide hulka atmosfääris. Üks maailma kuuest freoonide monitooringu punktist avati 1987. Aastal Eestis Palmse lähedal Lahemaal. Seal mõõdetakse iga kahe tunni tagant freoonide sisaldust õhus
mille külge on kinnitatud osoonikihti jälgivad süsinikkeemilised andurid. Tema andmeil on isegi väga jõukad riigid hakanud oma sellelaadilist tegevust liigse kulukuse pärast kärpima. Eesti peaks praegu oma majandusliku olukorra tõttu tegema osoonikihi uurimisel rohkem koostööd lähemate osoonikihti jälgivate riikidega. Neilt saadav pikaajaline vaatlusmaterjal aitab hinnata osoonikihi olukorda Eesti kohal. Eestile lähimad vaatlusjaamad asuvad Riias ja Helsingis. Riias on juba üle 10 aasta tehtud mõõtmisi vana ja küllalt ebatäpse nõukogude päritolu spektrofotomeetriga. Helsingis töötab kaasaegne Breweri spektrofotomeeter. Eestis kontrollitakse ka freoonide hulka atmosfääris. Üks maailma kuuest freoonide monitooringu punktist avati 1987 aastal Eestis Palmse lähedal Lahemaal, kus mõõdetakse iga kahe tunni tagant freoonide sisaldust õhus. Andmed saadetakse USA-sse oregonis asuvasse ülemaailmsesse keskusesse
Maavärinad esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad
Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid. Tugevuse mõõtmine Maavärinad põhjustavad maakoore seismilisi võnkeid. Võnked levivad maapinnas edasi justkui ringlained kivi vetteviskamisel. Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad
sündmusi ja veekõrguse muutusi. Tsunamihoiatus antakse kui vaatlussignaalid näitavad ühest keskusest lähtuvat lainevööndi radiaalset kiiret liikumist. Hoiatust tehes võetakse arvesse protsessi tugevust, toimumispaika ja selle kaugust rannikupiirkondadest, põhja sügavust ja reljeefi ning võimalike teelejäävate saarte ja saarerühmade mõju tsunami tugevusele ja suunale. Vaikse ookeani piirkonna tsunami-hoiatussüsteemi esimesed vaatlusjaamad pandi paika juba peale Teist Maailmasõda. Vaikse ookeani hoiatuskeskus asub Hawaiil. Rahvusvaheline koordinatsioonirühm (The International Coordination Group for the Tsunami Warning System in the Pacific (ICG/ITSU)) asutati aastal 1968. Vaikse ookeani seire- ja hoiatussüsteemi on oluliselt arendanud piirkonnas paiknevad tööstusmaad: Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Austraalia. Samas on India tsunami- hoiatussüsteem tunduvalt tagasihoidlikum. Tsunami hoiatussüsteemide
atmosfääri massist ja 10km kõrguseni 95%).Sellepärast vähenebki õhurõhk kiiresti kõrguse kasvades. Baromeetriline kõrgusaste näitab, mitu meetrit tuleb kõrgemale tõusta või madalamale laskuda, et õhurõhk muutuks 1 millibaari või millimeetri võrra. Kui õhurõhk on 780mm, siis selleks, et õhurõhk 1mm võrra väheneks, peame tõusma 10.2 m kõrgemale. Erinev kõrgus merepinnast avaldab mõju õhurõhule. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et sünoptilised vaatlusjaamad avaldavad õhurõhu merepinnale taandatult, mis näitab, kui suur oleks õhurõhk sel juhul, kui jaam asuks merepinnaga samal kõrgusel. Meie meteoroloogia jaamadel on kõrguse määramisel olnud lähtepunktiks Kroonlinna nullpunkt. Õhurõhk on muutlik. Teatavatel tundidel õhurõhk tõuseb, teistel langeb. Eriti selge on kõikumine troopikas, sealt eemale kõikumine väheneb (ööpäevane kõikumine).Aastane kõikumine on ekvatoriaalsetes maade väike, poolustel suurem.
vastane. Luftwaffel õnnestus ründamiseks luua kolm õhulaevastikku(Luftlotte), mis baseerusid piki Euroopa looderannikut Norrast kuni Bretagne'ini Prantsusmaal. Häirivaks asjaoluks oli Luftwaffe juhataja Hermann Göring, kellele allus osa üksusi ja kelle nõrgad juhioskused halvasid Luftwaffe tegevust kogu sõja vältel. Kuninglik lennuvägi Briti õhukaitsealuseks olid Kuningliku Lennuväe hävitajad, mida toetasid radarisüsteem RDF (radio direction finding), vaatlusjaamad, õhutõrjekahurite patareid, õhupallitõkked ja rida tsiviilkaitse vahendeid. Ülemjuhatajaks määrati lennuväemarssal Sir Hugh Dowding, kes oli olnud võtmefiguur Briti lennuväe hävitajateüksuste loomisel 1930. aastate lõpul. Samuti oli ta keeldunud saatmast Briti hinnalisi lennukeid appi Prantsusmaale 1940. aasta mai- ja juunikuu meeleheitlikes lahingutes. Selle otsuse pärast langes ta mõningase kriitika alla, kuid tagasivaates on selge, et Dowding toimis õigesti,
Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. 29. R Kuidas saame maavärinaid mõõta? Maavärinad põhjustavad maakoore seismilisi võnkeid. Võnked levivad maapinnas edasi justkui ringlained kivi vetteviskamisel. Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad.
lendu 1-2 s petsiaalset suurt õhupalli, mille külge on kinnitatud osoonikihti jälgivad süsinikkeemilised andurid. Tema andmeil on isegi väga jõukad riigid hakanud oma sellelaadilist tegevust liigse kulukuse pärast kärpima. Eesti peaks praegu oma majandusliku olukorra tõttu tegema osoonikihi uurimisel rohkem koostööd lähemate osoonikihti jälgivate riikidega. Neilt saadav pikaajaline vaatlusmaterjal aitab hinnata osoonikihi olukorda Eesti kohal. Eestile lähimad vaatlusjaamad asuvad Riias ja Helsingis. Riias on juba üle 10 aasta tehtud mõõtmisi vana ja küllalt ebatäpse nõukogude päritolu spektrofotomeetriga. Helsingis töötab kaasaegne Brew eri spektrofotomeeter. Eestis kontrollitakse ka freoonide hulka atmosfääris. Üks maailma kuuest freoonide monitooringu punktist avati 1987 aastal Eestis Palmse lähedal Lahemaal. Seal mõõdetakse iga kahe tuni tagant freoonide sisaldust õ ;hus. Andmed saadetakse USA-sse oregonis asuvasse ülemaailmsesse keskusesse
annaabi.ee 
