....................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Perspektiivi abil korrastatud pildimaailm väljendas veendumust, et tegelikku maailma on võimalik mõista ja valitseda. Uute pildimaailmade tekkimise taga peitus küsimus, kas on olemas miski, mida võiks nimetada tõeliseks reaalsuseks, ja kas see miski ei sõltu pigem meie vaateviisist. Maneristid, nagu ka El Greco muutsid reaalsust jäljendava illusionistliku pildiruumi vaimseks pildiruumiks, kujutades seda, mis on tegelikkuses nähtamatu ning ainult vaimusilmas tabatav. Manerismis, mille ainsaks mõõdupuuks on kunstniku isiklik nägemus ja vaateviis, on moodsa kunsti juured. Pole siis ime, et El Grecot, üht manerismi suurmeistritest, kelle kunstnikud avastasid alles 20.sajandi alguses, peetakse moodsa kunsti esiisaks.
need, kes otseses mõttes mäletavad ja nad samastavad end selliste avaliku elu sündmustega, mis on oluline tema grupile. Ta hoidis rangelt lahus kollektiivset mälu, mis on ühiskondlik konstruktsioon, ja kirjapandud ajalugu, mida ta pidas objektiivseks. Kindel aga on see, et ajaloolased on eri aegadel ja eri paikades pidanud mälestusväärseks erinevaid minevikuaspekte. Näiteks lahingud, poliitika, usk, majandus jne. Minevikku on esitatud väga erineval moel, lähtudes oma grupi vaateviisist sündmustele, struktuuridele, suurkujudele või tavainimestele. Termin ,,ühiskondlik mälu" tuli kasutusele fraasina, mis rõhutab sarnasust ajaloo ülestähendamises ja mäletamise viiside vahel. Ajaloolastel on tarvis uurida mälu kui ajalooallikat, et analüüsida mälestuste usaldusväärsust. Alles 20. sajandi ajaloolased hakkasid mõistma suulise ajaloo tähtsust. Tuli ju silmas pidada, et paljudesse vanadesse kirjalikesse allikatesse on talletatud ka suulisi tunnistusi ja traditsioone.
" HARIDUSE SELETUSEKS Kas vabadus hariduses on ka haridus vabaduseks? ,,Hariduse ja vabaduse ideed on õhtumaistes arusaamades kokku kuulunud juba aastasadu. Sest tõeline vabadus ei kuulu inimesele sünnipärase õigusena, see tuleb enesele alles lunastada." Mõistmine ja mõtestamine. Targaks saamine. Kulgemine vaimsuse poole. Harjumine ja uskumused. Vahend, sooritamine, kaup, hirm, institutsioonid, unustus. Hariduse paradoksidest ja vaateviisist kasvatusele ,,Haridus on ühtaegu protsess kui tulemus, on nii determineeritud kui määratlematu, on nii lõpetatud (küpsus) kui lõpetamata (eneseületamine) protsess" (Lenzen 1997). Autor kirjeldab nurkat olukorda, kus haridus on õpetajakeskne ning lähtub temast ja õpikust, kuid see arenda minu arvates lastes loovust ega vastutustunnet. KOGEMUS JA ÕPPIMINE Kogumine ja kogemine kaks võimalikku õppimisviisi
see eksisteeris ja pakuti ka võimalust broneerida raamat kui see kauplusse jõuab ja öeldi ka tarneaeg milleks oli ainult mõni päev. Olin positiivselt üllatunud nii hea ja sujuvalt kulgeva klienditeeninduse üle. Oli näha, et eksisteeris teenindushoiak ning sellest tulenevalt ka teenindusmõttelaad ja julgeksin ka väita, et mitte võibolla täielikult aga kindlasti mingil määral oli tunda teenindusvalmidust kus mind abistati ja seda niiöelda holistilisest vaateviisist lähtudes. Kuna teenindusprotsess on mittemateriaalne ning heterogeenne nõuab see klienditeenindajalt laialdasi teadmisi oma tööst ja esindatavast valdkonnast kuna ainuüksi üks eksimus võib rikkuda suhtluse kliendiga ning klienditeekond jääb katki kuna klient võib ju teenindusprotsessist igal ajal väljuda. Minu külastatud organisatsioonides saab rääkida põhiteenusest kui raamatute müügist, tugiteenusest kui
keskond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetes, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemile. 42) Milliste Odum'i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökoloogid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 43) Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? 44) Kui kaugel asub Maa Päikesest? Umbes 150 milj. km. 45) Mis on magnettormid? Magenttormid on Maa magnetivälja häired. 46) Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhu leiduvate aerosoolidega laduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgselt suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajukiirgusena, osa peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud
koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi moodustavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet tootvad autotroofid, orgaanilist ainet muundavad nii taim- kui loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks muutuvad ladundajad ja eluta keskkond, kussee kõik aset leiab. 9)Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? 10)Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem? Avasüsteem on väliskeskkonnaga seotud süsteem, mis töötleb sisendsignaali ja toodab väljundit. Kusjuures väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub sele hulgast. Toimimiseks vajab avasüsteem pidevalt sisendit. Küberneetiline süsteem kasutab tagasisidet süsteemi seisundi kontrolliks. Tagasiside on osa väljundist, mille abil reguleeritakse sisendit.
isikute jaoks võrdse tõenäosusega ehk – tehnilisemas sõnastuses – isikud ja situatsioonid on üksteisest statistiliselt sõltumatud). Isiksuseomaduste konditsionaalne (kui...siis) mudel (Mischel, Shoda, jt); käitumissignatuurid. Kontekstuaalne isiksus. VII LOENG Küsimused kirjanduse põhjal Kross & Ayduk (2011): • - Mida autorid nimetavad enesereflektsiooni paradoksiks? Mis on selles paradoksaalset? • - Autorid räägivad kahest vaateviisist, self-immersed ja self-distanced perspektiivist, mida Kahnemani eeskujul võiksime nimetada seest- ja kõrvaltvaateks. Milles seisneb nende perspektiivide erinevus ühest ja samast stressi tekitavast sündmusest mõtlemisel? Kumba vaadet autorid peavad efektiivsemaks ja miks? • - Millised on tähelepanu kõrvalejuhtimise (distraction) ja distantseerumise e kõrvaltvaate erinevused lühemas ja pikemas perspektiivis? •
Iga elusaine organisatsioonitase sisaldab biootilist (elusa struktuuri) komponenti, mis on seotud abiootilise komponendiga (elukeskkonnaga) läbi aine- ja energiavahetuse. Iga tasanditest moodustab funktsionaalse bioloogilise süsteemi. Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 43) Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? Populatsiooni peetakse üheks kõige tähtsamaks ökoloogia uurimisobjektiks. Populatsioon koosneb ühte liiki isenditest, millised elavad teatud territooriumil. Peale üksikute organismide (isendite) omaduste iseloomustavad populatsiooni ainult temale omased karakteristikud. Üksikud organismid võivad sündida ja surra, kuid ainult populatsioonil on sündimus ja suremus. Populatsioonil on oma sünd, ta võib aja
M. (2003). Thought suppression and mental control. In Encyclopedia of Cognitive Science, (pp. 395-397). London: Macmillan. S: Wegner, D. M. (2010). When you put things out of mind, where do they go? In M. A. Gernsbacher, R. W. Pew, L. Hough, & J. R. Pomerantz (Eds.), Psychology in the real world pp. 114-120). New York: Worth. Küsimused kirjanduse põhjal Kross & Ayduk (2011): · Mida autorid nimetavad enesereflektsiooni paradoksiks? Mis on selles paradoksaalset? · Autorid räägivad kahest vaateviisist, self-immersed ja self-distanced perspektiivist, mida Kahnemani eeskujul võiksime nimetada seest- ja kõrvaltvaateks. Milles seisneb nende perspektiivide erinevus ühest ja samast stressi tekitavast sündmusest mõtlemisel? Kumba vaadet autorid peavad efektiivsemaks ja miks? · Millised on tähelepanu kõrvalejuhtimise (distraction) ja distantseerumise e kõrvaltvaate erinevused lühemas ja pikemas perspektiivis?
annaabi.ee 
