10 sarnasust Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel Koostaja: Murri 1.Mõlemad Mesopotaamia ja Egiptus ehitasid kõrgeid templeid/pühakodasid. 2.Mõlemad kultuurid maalisid vaasidele enda jumalaid. 3.Mõlemad kultuurid ehitasid skulptuure. 4.Mõlemad kultuurid kasutasid kulda ja väärismetalle ilustamaks enda skulptuure. 5.Mõlemad kultuurid valmistasid väärismetallidest endale ehteid. 6.Mõlemad kultuurid maalisid enda jumalaid seintele. 7.Mõlemad kultuurid kasutasid näomaalinguid. 8.Mõlemad kultuurid kasutasid kirjakunsti.
Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreekas oli väga kõrgel kohal maalikunsti. Kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud- vaasimaalid on hästi teada kogu maailmas. Vaasimaale ei tehtud ainult vaasidele, vaid kõikvõimalikele savinõudele. Kreekas olid mitmesuguseid vaasivormid, millel igaühel oli eri otstarve: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Kõige
60Ndatel Alzeerias. Valmistub esimeseks näituseks. Maalib ka pildi sarju. Elu lõpus armastab maalida vesiroose ja oma aeda. ,,Impressioon. Tõusev päike" ,,Roueni katedraal" - sari. Istus terve päeva ja maalis 6 erinevat pilti. ,,Heinakuhjad" - sari. 15 heinakuhja pilti. Maalib talvel, suvel, hommikul, õhtul jne. PIERRE AUGUSTE RENOIR Pärit lasterikkast perest. Seda on ka loomingus tunda. Vaja raha teenida. 13. a. läheb tööle portselani tehasesse maalib vaasidele peale lilli. Tahab minna kunsti õppima ei lõpeta seda. Läheb vabaakadeemiasse. Kõige rohkem maalib inimfiguure. Taustad on impressionistlikud. Lemmikteema naised, aga meeldib maalida ka lapsi ja maalib ka mehi. ,,Tüarlaps lehvikuga" ,,Suplejad" ,,Jeanna Samary portree" EDGAR DEGAS Meeldib maalida rambivalgust, baleriine. Maalib pesunaisi, joodikuid hallides toonides. Väga palju on tal õli- ja pastellmaale. ,,Tantsijad sinises" - pastellmaal. CAMILLE PISARRO
võlvitud hauakambrisse. Sellise plaaniga hauakabreid kutsutakse tholosteks. Haudadesse kaevati kaasa ehteid, relivi, peekreid ja muid tarbeesemeid. Kunst Siseruume kaunistati värviküllate maalide ja ornamentidega. Kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Põhijooneks on elurõõm ja muretu kergus. Hoiduti sümmeetriataotlusest. Domineerib elav, mänglev ja maaliline laad.Keraamikal kujutati peamiselt loodust ja loomi, kusjuures kõik pildid on vaasidele joonistatud suurepärase ruumilise tajumisega. Jumalanna madudega Kamarese vaas 6 Kasutatud kirjandus http://www.kunstiharidus.ee/opik.pdf www.vikipeedia.ee http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/mkeene-kultuur-vi-klassile
8.saj eKr lõpul inimeste ja loomade skemaatilised kujutised 7.saj eKr paljufiguurilised piltjutustused(mütoloogilised ja ajaloo) 6.saj eKr mustafiguuriline inimkeha realistlikud 6.saj eKr lõpul punafiguuriline keerukamad liigutused, looduslähedased 5.saj eKr lisandus valge värv, igapäevased olustikuteemad Mida teame nendest maaliliikidest vanakreeka kunstis? Neid pole eriti säilinud. Miks räägime maalikunsti peatükis keraamilistest vaasidest? Vaasidele oli maalitud palju steene ja vaasid on paremini säilinud kui seinaja tahvelmaalid. Millistest sajanditest pärinevad vanimad teada olevad vanakreeka keraamilised vaasid? Kuidas nad olid kaunistatud? 8.saj; geomeetrilised ornamendid Millest on tuletatud sõna "keraamika"? Ateena pottseppade linnajao Kerameikose linnast. Millise arengu tegi vanakreeka vaasimaalis läbi elusolendite kujutamine? 8.saj. Lõpus hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilised kujutised
1. Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid? Seina- ja tahvelmaali kohta, kuid andmed pole säilinud. 2. Mille kaudu saame tänapäeval aimu vanakreeka maalikunstist? Vanakreeka maalikunstist saame Roomas tehtud koopiatest. 3. Kes on kuulsaim nimeliselt teada olev vanakreeka maalija? Kuulsaim nimeliselt teadaolev kunstnik on Apelles 4. Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Keraamika ja maalikunsti seos seisneb selles, et maaliti vaasidele. 5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Vanimad kreeka vaasid oli kaunistatud mitmete kujunditega, näiteks kolmnurkade, rombide ja meandritega ning nurgeliste joontega. 6. Kust sai nime meander? Meandri nimetus tuleb Väike-Aasia käänulise jõue Maiandrose järgi. 7. Milleks vaase tarvitati? Vee ja veini hoidmiseks, õli ja teravilja säilitamiseks ning vee ja veini segamiseks. 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel?
Miks loodi nii palju meesakte? Akt on alasti inimkeha kujutis; 13.PEATÜKK Vanakreeka maalikunst 1. Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid? Seina-, tahvli- ja vaasimaalide 2. Mille kaudu saame tänapäeval aimu vana-kreeka maalikunstist? Vaasimaalide ning seina- ja tahvlimaalide koopiate kaudu 3. Kes on kuulsaim nimeliselt teada olev vana-kreeka maalija? Polygnotos 4. Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Vaasidele tehti maalinguid vaasimaale. 5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Lihtsate nurgeliste joontest koosnevate korduvate kujunditega, näiteks kolmnurkade, rombide, aga ka meandritega. 6. Kust sai nime meander? Meandriks nimetatakse jõelooget. Sarnase mustri tõttu hakati sõna kasutama ka kunstis. 7. Milleks vaase tarvitati? Veini hoidmiseks, veini ja vee segamiseks, veenõuna, õli ja teravilja säilitamiseks,
raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailisel ajastul on kujud jäigd ja sirged, kuid klassikalisel ajastul juba liikumises nt polykleitose odakandja, riietuse osa tihti kullast või elevandiluuga kaetud. . Hellenistliku ajastu skulptuuris rühutati tugevaid tundeid. Laokooni grupp ka kuulus. Kaks kuulsaimat asuvasd pariisis louvri muuseumis-milose venus ja võidujumalanna nike kuju. Kreeka maalikunsti saame imetleda tänapäeval vaid vaasimaalidelt. Vaasidele maaliti homerose eeposed, müüdid jumalatest, ka olmeelu ja spordivõistlused. 7 maailmaime hulka kuuluvad kreeklaste poolt artemise tempel, hallikarnassose mausoleum, aleksandria tuletorn Vana-kreeka kultuuri tähtsus-teatrikunst oluline osa arengus, filosoofia, templite põhiplaanid eeskujuks, inimmõistuse väärtustamine-teadus arenes, olümpiamängud, vana kreeka kunst aluseks hilisemale kunstile. Vana-rooma Kunst saab alguse rooma linna rajamisest 753ekr
Ornamentikas kordub nn meandri motiiv. Meander koosneb üksteisesse põimuvate, nelinurkselt murtud joone lõikude rütmilisest kordumisest. Geomeetriliste motiivide kõrval on primitiivsed skematiseeritud süzeelised kujutised surnu taganutmise stseen vaasi kõige laiemal osal sangade vahel. Aja jooksul tõrjus range geomeetrilise mustri välja siluettmaaling. VII-VI saj e.m.a. valitses kreeka vaasimaalis nn mustafiguuriline stiil. Põletatud telliskivi värvi punastele vaasidele kanti figuurid musta savivärviga, mida nimetati lakiks. Laki retsepti hoidsid kreeklased saladuses, seda pole ka meie ajal suudetud uuesti luua. Mõnikord kasutati ka valget värvi, eriti naisfiguuride või heledate rõivaste maalimisel. Detailid kraabiti laki sisse. Maalide süzee võeti mütoloogiast või kreeklaste igapäevaelust. Mustafiguurilistel vaasidel etendab tähtsat osa figuuride ja esemete siluett, ruumi ja keerulisi rakursse selles stiilis edasi ei antud
Selle koha võimaldavad talle kunstnikule lubatud piiramatu kujutlusvõime ja meelevald erakordselt efektseks loominguks W. C. Bryant Maalikunst on kujutava kunsti valdkond, kus kunstniku käsutuses on värvid ja lõuend/pind. Värvide abil loob kunstnik imelised kunstipärased kahemõõtmelised teosed, mida kutsutakse maalideks. Maailma ei pea alati tahvlile või lõuendile, maalida võib seinale, lakke, vaasidele, põrandatele, klaasile. Antiik kunstis oli eriti populaarne vaasimaal ( see hõlmab tegelikult ka tarbekunsti valdkonda) ja unustada ei tohi ka Michelangelo kuulsaid laemaalinguid või munkade poolt maalituid religioosseid miniatuurmaale. Erinevalt skulptuurist ei saa me maali vaadelda igast küljest, küll aga võib maal olla reljeefne (siin võib meenutada paleoliitilisi koopamaalinguid, kus piisonid maaliti kivimügarikule, et neid ruumilisena näidata). Maale on
Kreeka maalikunsti on tänapäeval võimalik imetelda üksnes vaasimaalidelt. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Vaasimaalide aines saadi Homerose eepostest, jumalate müütidest, kangelastegudest, aga ka spordivõistlustest, harvem kanti vaasidele olmeelu. · Etruski kunst: templi- ja haudehitised, maalikunst, skulptuur, kunstkäsitöö Templi- ja haudehitised Haudehitised Umbes alates 8. sajndist e.Kr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati elu
See surm ja abielu Dionysosega on omavahel seotud. Ariadne seondub kreetaga. See kõik osutab dionysose Kreeta sugemetele. Tekib sarnasus laps-Zeusi ja Dionysose vahel. Seega võib arvata, et Dionysosel kumab taga mingi härg-jumalus. Dionysost peetakse suht uueks jumaluseks, sest Homerose eepostes mängib ta suht väikest rolli. Lood on pidvalt tema tulemisest, aga teda ei võeta vastu. Alates 7.saj tuleb ta alles igale poole- vaasidele ja veininõudele jne. Seepärast arvati alguses, et ta kultus polnud enne juurdunud ja 7.saj tueb ta kuskilt väike-aasiast. Praeguseks on see arvamus hüljatud- see oli nii kaua kuni desifreeriti lineaarkiri B ja sealt leiti Dionysose nimi. Allilm Allilma valitseja oli Hades. Hades v Aides v Ais v Aidoneus. Aides tõlkes nähtamatu. Hadese müts olevat nähtamatuks teinud. Teine nimi mida tema kohta kasutati oli Pluton (sõnast plutos e rikkus, küllus)
Hellenistliku skulptuuri eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. Kreeka maalikunst avaldus vaasimaalis. Kreeka vaasid olid levinud kogu Vahemere maades ja olid tähtsaimaks kaubaartikliks. Vaase valmistati savist ja kaunistati piltidega (põletatud savist tooteid nimetati ühise nimega "keramike" ehk "keraamika", mis tuleb vanakreeka sõnast "keramikos" savi). Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid (põletatud telliskivi värvi punastele vaasidele kanti figuurid musta savivärviga, mida nimetati lakiks. Laki retsepti hoidsid kreeklased saladuses, seda pole ka meie ajal suudetud uuesti luua. Mõnikord kasutati ka valget värvi, eriti naisfiguuride või heledate rõivaste maalimisel. Detailid kraabiti laki sisse). VI saj. lõpul V saj. alguses 14 asendusid need punasefiguuriliste maalidega. Punasefiguuriline stiil on otsekui mustafiguurilise negatiiv
annaabi.ee 
