Kipsi hoitakse köndil u 7 päeva. Põhjalik taastusravi algab nii vara kui võimalik. Tõelisi käimisharjutusi alustatakse 4-5 päeva möödumisel. Käimist karkudega alustatakse 1-2 nädalat peale amputatsiooni, kui haige üldseisund seda lubab ja haav on paranemas. 4. Iseloomusta alajäsemete varikoosset laienemist. Veeniseina lihaskiudude atroofia ja sisekesta e. intima paksenemine. Veeniseina vastupanu langeb ja moodustuvad väljasopistused e. vaariksid. Kujuneb välja veeniklappide puudulikkus, mille korral veri voolab süvaveenidest anastomooside kaudu pindmistesse veenidesse ja tekitab pindmiste veenide ületäitumise (venoosse staas), veeniseina ülevenitus ja struktuurelementide katkemine. Haigust iseloomustab veeniseina nõrkus, elastsete kiudude vähesus veeniseinas, lihaskihi atroofia, innervatsioonihäire ning veenide laienemine. Haige läbivaatusel on nähtavad:
- skistosomiaas - kongenitaalne maksafibroos 2. Sinusoidaalne - tsirroos - alkohoolne hepatiit 3. Postsinusoidaalne - venoklusiivne sündroom · Posthepaatiline - Budd-Chiari sündrom - Alumise õõnesveeni võrgustikud - Kardiaalsed põhjused Restriktiivne kardiomüopaatia Konstriktiivne perikardiit Parema südamepoole puudulikus Portaalhüpertensiooni tüsistused · Gastroösofageaalsed vaariksid · Splenomegaalia · Astsiit · Hepaatiline entsefalopaatia · Spontaanne bakteriaalne peritoniit · Hepatorenaalne sündroom · Hepatotsellulaarne kartsinoom Splenomegaalia ja hüpersplenism · Splenomegaalia: suurenenud põrn >12 cm · Hüpersplenism suurenenud erütrotsüütide destruktsioon põrnas · Trombotsütopeenia, leukopeenia, aneemia · Vasaku ülemise kvadrandi valulikkus · Enamasti ei vaja ravi · Splenektoomia · Hüperplenism ja sellest tekkinud
c)Tromb: veresoone sees vere hüübimisest tekkinud klomp (tavaline põhjus – endoteeli vigastus, näiteks ateroskleroosi või sisselõike tõttu; algul seina vigastuse koha küljes kinni) d)Embol: veresoones liikuv võõrkeha (näiteks õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb jne.), mis lõpuks suleb mõne veresoone haru E. Aneurüsm: veresoone seina väljasopistus, eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel F. Veenilaiendid e. vaariksid e. veenikomud (varicosis): veenide (eriti alajäsemetel!) seinte väljavenimisest tekkinud laiad kohad veenidel G. Ateroskleroos (atherosclerosis): otsetõlge – “pudrutaoline kõvastus”; haigus, mille puhul veresoone (arteri) seina hakkab ladestuma rasva, valke ja hiljem kaltsiumi, tekkinud aterosklerootiline naast ahendab arteri valendikku ja muudab arteri vähem elastseks, lõpuks võib naast arteri hoopis sulgeda või lagunedes lõhkuda endoteeli ja panna aluse trombi tekkele
Amputatsioon (jäse) Lumbotoomia Hemikolektoomia Pärasoole operatsioonid www.postoppain.org MÕÕDUKA INTENSIIVSUSEGA VALU Hüsterektoomia Emaka amputatsioon Totaalne puusaliigese proteseerimine Metallosteosünteesid Keisrilõige Õlaliigese artroskoopia www.postoppain.org VÄIKESE INTENSIIVSUSEGA VALU Põlveliigese artroskoopia Laparoskoopiline koletsüstektoomia Günekoloogiline laparoskoopia Operatsioonid kilpnäärmel Vaariksid Herniotoomia TURP ; TURB Trahheostoomia www.postoppain.org TUGEVA INTENSIIVSUSEGA VALU KÄSITLEMINE PREOP. PARACETAMOL ± NSAID tabletina OP.AJAL ÜLD ja/või REGIONAAL (tsentraalne või perifeerne) PARACETAMOL i/v ( 30` enne op-i lõppu) NSAID i/v 30-60 min enne opi lõppu, kui ei ole saanud preop.-lt ja pole vastunäidustusi Haava infiltratsioon lokaalanesteetikumiga POSTOP. PARACETAMOL ± NSAID ning EA/PLEXUS/OPIAAT MÕÕDUKA TUGEVUSEGA VALU
Biopsia - Kompuutertomograafia Tüsistused: - portaalhüpertensioon rõhk v.portae>13 mmHg - ensefalopaatia ja maksakooma - maksavähk Maksatsirroosi histoloogia Portaalhüpertensioon Põhjused: maksatsirroos, põrna- ja portaalveeni tromboos, kompressioon väljast (mts-d jm) Patogenees: takistuse tekkel kujunevad kollateraalid v. portae jt. veenide vahel Kliiniline pilt: - veenide vaariksid ja verejooksud - astsiit: ettevõlvuv kõht, kaalu, düspnoe)HRs - hüpersplenism: (tr, lk, er tüsistused) Diagnostika: kliinik (põhjustav haigus), USG, ösofagoskoopia, portaalrõhu mõõtmine Ravi: 1. põhihaiguse ravi 2. vaariksite ravi ja veenirõhu (balloontamponaad, stent, shunt, jm) 3. astsiidi ravi (diureetikumid, punktsioon jm) Maksakooma Põhjus: maksatsirroos, sedatiivumid + hüpovol. Patogenees: maksa võimetus detoksikatsiooniks
Stresshaavand: Hemorraagilise/erosiivse gastropaatia väljendus. Endoskoopial nähtavad subepiteliaalsed veritsused ja limaskesta erosioonid. Stress: trauma, suur operatsioon, ulatuslik põletus. Võivad veel tekkida NSAIDidest, alkoholist. Verejooksu ennetamiseks PPI. 14. Söögitoru vaariksite verejooks. Diagnostika ja ravi printsiibid. Söögitoru vaariksite verejooksud moodustavad ligi 10% kõigist seedetrakti ülaosa verejooksudest. Kuni 80% maksatsirroosi haigetest tekivad lõpuks vaariksid, verejooks neist ligi 30%-l. Verejooksu risk on seotud vaariksite suurusega. Suremus on 15-20%. Diagnoos: - Sümptomid: valutu massiivne veriokse ja/või meleena, üldsümptomid tahhükardia, hüpotoonia, hingeldus, oligoanuuria, rahutus/hirm. - Diagnoosi kinnitamiseks vaja endoskoopiat, isegi kui pt on teadaolevate vaariksitega. Ravi: - Toetav ravi: infusioonravi, lisahapnik, nasogastraalaspiratsioon jne
Esialgu kosmeetiline : pindmised laienemine -ilu probleem. Hiljem raskustunne, tursed, säärekrambid, sipelgatunne, valu. Soodustavad kõhukinnisus, maksa ja sapihaigused, müoom ja kroonilised põletikud veresoone vaagnas (kuse suguteede põletikud). Kui mitte ravida võib areneda edasi troofiline seisund ja tekivad haavandid ja trombid. Ohtlikud kui kaasub asteroskleroos ja kõrge LDL kolesterool. Veenilaiendid ehk vaariksid ehk veenikombud on veenide (eriti alajäsemete) seinte väljavenimistest tekkinud laiad kohad. Veeniklapid ei ulatu enam kokku ja veri voolab tagasi. Sellest tekib omakorda suurem surve seinale. Veenilaiendite tüsistus- komudes seisvas veres tekivad tromibid ( flebiit, tromboflebiit) , mis muutuvad emboliteks. Ohtlik vere haigus. Põletiku kohal on nahk tuline, punetav , valuline, võib olla ka kehakaalu tõus. Vahel vaja voodireziimi.
ateroskleroosi või sisselõike tõttu; algul seina vigastuse koha küljes kinni). Embol veresoones liikuv võõrkeha (nt õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb), mis lõpuks suleb mõne veresoone haru. Aneurüsm veresoone seina väljasopistus, eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel, põhjuseks arteri seina defekt (nõrk koht), sageli on see kaasasündinud, harvem vigastuse tagajärjel. Veenilaiendid e vaariksid e veenikomud veenide seinte väljavenimisest tekkinud laiad kohad veeniklapid ei ulatu enam kokku ja veri voolab tagasi, sellest tekib omakorda suurem surve seintele, põhjus enamasti otseseks tekitajaks staatilised asendid pikka aega ühel kohal seismine või istumine. Tromboflebiit veenilaiendite tüsistus komudes seisvas veres areneb põletik ja vere hüübimine tekivad trombid, mis muutuvad emboliteks.
söömine/joomine 306 R: vastu, nitropihusti või kapslid vms)? Kas šokile eelnes mingi sündmus? E: Millal patsient viimati sõi/jõi (oluline teada ka enne endotrahheaalse intubatsiooni V: tegemist)? Hüpovoleemiline šokk S: Millal sümptomid algasid? H: Kas patsiendil esineb haigusi, mis võivad põhjustada sisemist verejooksu (mao- kaksteistsõrmiku haavand, aordi aneurüsm, söögitoru vaariksid)? Kas esineb kõhulahtisus? Oksendamine? Alakõhu vaevused (iileus, pankreatiit vms)? Kas esineb palavik ja/või teadaolev nakkus? Millal oli viimane menstruatsioon, kas esineb rasedus? Kas patsiendil esineb allergiaid medikamentide vastu? A: Milliseid ravimeid patsient igapäevaselt kasutab (annab infot ka patsiendi krooniliste R: haiguste kohta)? Kas esineb mingi ilmne trauma? Tavaliselt võimaldab trauma mehhanismi teadmine
annaabi.ee 
