· Kosmeetikas kreemid, ihupiimad sisaldavad merevetikate ekstrakte · Reovetepuhastamisel (ka rohevetikad) · N ja P eemaldamine veest (biofiltrid) toksiliste ainete (raskemetallid) sidumine Vetikate kasvatamine kultuuris Pruunvetikaid on suhteliselt kerge kasvatada. Punavetikad, need millest saab agarit, alginiini jt tööstuses vajalikke aineid, on väga raske või peaaegu võimatu kasvatada. 3.4 Imetajad Vaalapüük Vaalaliha kasutatakse inimese ja loomade toiduks, ka toiduainete ja kosmeetika tööstuses. Ülemöödunud sajandil kandsid naised korsette, mida pidasid püsti vaalaluud. Alates 1988a on vaalapüük range rahvusvahelise kontrolli all ja püütud vaalade hulk on tunduvalt kahanenud. Tegelikult käib võitlus looduskaitsjate ja vaalapüüdjate ja -töösturite vahel edasi. Loivalised (hülged, merilõvid)
!!!!!! klippor, atlantiskt klimat Ekonomi, naturresurser- fiskindustri Kända företag- Atlantic Airways, viking line Vetenskapmän- Uppfinningar- Litteratur- Nólsoyar Páll, Hans Andrias Djurhuus, Jørgen-Frantz Jacobsen WILLIAM HEINESEN Konst- William Heinesen, Hans Pauli Olsen, Trondur Patursson, Samal Joensen-Mikines, Janus Kamban Film- Karin Otasdottir (känst regissör) Atlandic Rhapsody (Känst film) Musik-Tyr, Yggdrasil Idrott- Mat- Traditioner - Spetssticking (tikkimine?), valfångst (vaalapüük) Grönland Flagga- halv av flaggen är vit, andra halven är röd. Det finns en ring(cirkeln?) (??) i mitten vänster som är också röd och vit. -w Huvudstad- Nuuk Statsskick- monarki (Danmark) Invånare - 56K Officiella språk - Grönlandska Andra språk- danska Storlek- 2 166 086 km2 Natur: arktiskt klimat, 80 % under is, glacier och berg, isen är 2 kilometer tjock
jätkusuutlik kasutamine püügimahud peavad olema kooskõlas varude isetaastumisvõimega · Suuremat osa oma püügipiirkonna kalavarudest jagab Norra teiste riikidega. Kõige olulisemad lepingud on sõlmitud Venemaa ja Euroopa Liiduga. · Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norra teistelt riikidelt ei impordi. Lühidalt ka vaalapüügist Norras: Norras on väga pikk vaalapüügi traditsioon, kuid pärast kaubandusliku vaalapüügi keeldu 1986. aastal on vaalapüük tunduvalt vähenenud, kuid mitte lõppenud hoolimata Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni ja Euroopa Liidu kriitikast. Püütakse vaid kääbusvaala, mis ei ole ohustatud liik. 2007. aastal oli vaalapüügilimiit 1052 isendit, püüti 592 vaala. 2.osa: Islandi ndus Islandi majandus sõltub suuresti kalandusest. Kalatooted moodustavad pea poole (42%) Islandi eksporditulust ja enam kui 12% SKP-st ning pakub tööd 5% elanikkonnast.
vetikaid, eriti pruunvetikas. suuremate kalade arv on viimaste aastakümnete jooksul rängalt vähenenud Ohtralt on ka peajalgseid, mitte ainult reostamise, vaid peamiselt koorikloomi, molluskeid ja küttimise tõttu. Kõige ekstensiivsemat sinivetikaid, mis vohavad suvel ja kahju on toonud jaapanlaste tööstuslik muudavad vee värvi. vaalapüük ja ebaseaduslikud massijahid Nõukogude liidu poolt toetusega Jaapanilt. · Nende liikide rohkus suureneb · Vähesed liigid on jäänud ellu tänaseni, mere lõunaosas ja näitab rohket kuid on siiski kõrgelt ohustatud. Nende elutegevust, mis seletab ka hulka kuuluvad randalhülged, mitmed kalade rohkust meres. Merest on vaalaliigid ja silepringlid, kuid sellest
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu.
Puhmad, samblad. Euroopas: kuusk, mänd Aasias: siberi lehis , siberiseedermänd Põhja-Ameerikas: tsuuga, nulg, ebatsuuga Hiidsekvoia ja rannikusekvoia californias (hiid on lai, raaniku on pikem ja peenikesem) Loomastik: hunt, karu põder, orav, hirv, jänes, tihane, metsvint jne Inimtegevus: • Asustus pole tihe, looduslikke metsi säilinud palju. • Euraasias hõreneb asustus läänest itta. • Peamised tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, hülge-, vaalapüük (loomakasvatus). • Siberis leidub: sütt, rauamaaki, naftat, maagaasi, värvilisi metalle, teemante. • Rootsis rauamaaki, Soomes vaske. • Kanadas maavarade kaevandamine, töötlemine. • Transpordiks kasutatakse Siberis jõgesid nii suvel, kui talvel. • Puidutööstus. • Tselluloosi tootmine – vee saastumine. • Hüdroenergial suur osatähtsus. • Euroopa osas ja Põhja – Ameerikas tegeldakse ka põllumajandusega.
Import Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli.[24] Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA. Kalandus ja vaalapüük Norra on üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Norra kalapüügitsoon ulatub Atlandi ookeani lääneosas Newfoundlandini. Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht kahekordistunud. Samal ajal on kalurite ja kalapüügialuste arv langenud rohkem kui kolmandiku võrra. Tänapäeval nimetab oma peamise tegevusalana
aga valdavalt välja. Naftatöötlemistehased on peaaegu kõik rajatud Oslo fjordi rannikule ja Stavengeri. Mo i Ranas asuv mustmetallurgia tehas toodab siseturu tarbeks. Peamiselt väljaveoks toodavad kala ning paberi ja tselluloositööstus Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast; joon. 10) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Keemiatööstus hakkas arenema 20. sajandi alguses Telemarkis Norsk Hydro kontserni rajatud hüdroelektrijaamade põhjal: õhust hakati tootma lämmastikku ja
presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga Taas alates 7. maist 2012 Venemaa president. Putin kinnitati peaministriks 8. mail 2008. Peaministrina on ta: lennanud hävituslennuiga; sõitnud miniallveelaevaga; andnud välja oma DVD judo õpetusega; teinud laialt kajastatud kalapüügiretki; külastas looduskaitseala, kus ta "päästis" televisiooni võttegrupi, tehes juhuslikult käepärast olnud uinutirelvaga kahjutuks neid ähvardava ussuuri tiigri; vaalapüük Kamtsatkal; lumeleopardide elu uuriv ekspeditsioon Tõva autonoomses piirkonnas; metsapõlengute ajal istus ta lenduriväljaõpet mitteomavana lennuki Be-200, lennukitüüri taha ning teostas kustutamiseks vajaliku vee võttu lennuki kustutussüsteemi ja põlengupaigale heitmise jne. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast 1998. aasta rahanduskriisi. Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang,
näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia. Valitsus toetab põllumajandust palju. Norra suudab toota suure osa vajaminevatest toiduainetest ise. Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Metsamajandus ja metsatööstus Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Kaarti vaadates on näha, et riik on hea
sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA. Norra importis 2007. aastal Eestist kaupu umbes 2,5 miljardi Norra krooni väärtuses. Kalandus ja vaalapüük Norra on üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Norra kalapüügitsoon ulatub Atlandi ookeani lääneosas Newfoundlandini. Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht kahekordistunud. Samal ajal on kalurite ja kalapüügialuste arv langenud rohkem kui kolmandiku võrra. Tänapäeval nimetab oma peamise
1.Mõiste ,,Kalandus" sisu antud õppeaine kontekstis ( L1-1,5) Kalmaarid, krevetid,molluskid, peajalgsed(kaheksajalad). Vaalapüük (Norra ja Jaapan). Lõhi ettekasvatamine kalamajandites.Kalapüügi toimel tekib kalasaak. Kalasaaki kasutatakse kolmel otstarbel (töötlemine tehnoloogilistel eesmärkidel,töötlemine inimtoiduks,töötlemine loomasöödaks). 2.Kala-jt .veeorganismide aastasakid muutumine maailmas alates 1950-ndast aastast, põhjused ja tagajärjed(L 1-1,6-7,9-12) Hiina kalakasvatus on väga intensiivne. Kalasaagid pole tegelikult suurenendud, vaid kalakasvatuste arvelt
Jaht ja elurikkus Paljud linnu- ja imetajaliigid on välja surnud või sattunud ohustatud liikide hulka seepärast, et nendele on peetud jahti. Varem, kui jahipidamise vahendid olid algelised ja kütte vähe, suutsid loomapopulatsioonid end enamasti taastada ja küttimise mõju polnud suur. Tehnoloogia areng võimaldas jahipidamiseks kasutada üha paremaid vahendeid ja mitmesuguseid loomaliike kütiti nii palju, et populatsioonid enam ei taastunud. Vaalapüük muutus ulatuslikuks juba 17. sajandil ja 19. sajandiks oli see sedavõrd massiline, et vaalad hakkasid paljudest paikadest kaduma. 1930. aastal püüti rohkem vaalu kui tänapäeval neid üldse alles on. Vaalapüügi keelustamise üle käivad vaidlused praeguseni ja seda pole suudetud lõpetada. Lisa Dodo oli suur lennuvõimetu lind Mauritiuse saarel, kes toitus puuviljadest. Ta hävis 17. sajandil, sest inimesed sõid nad sõna otseses mõttes kõik ära. Sellest linnust on
Talvekülas toimus siida ühiskondlik elu. Sinna tulid papid ja misjonärid, kaupmehed, maksukogujad ja riigi ametimehed. Talvekülas kogunes ka külakoosolek (kodakärajad), kus otsustati siida tähtsamate asjade üle. Kirikud ehitati samuti talvekülasse. Siidasüsteemi tekkimisele võis kaasa aidata vajadus korraldada ühiseid püügiretki põtradele ja kobrastele. Ühist tegutsemist nõudis ka kevadine kalapüük ja rannaäärne vaalapüük. Varasemal ajal said kõik siida liikmed osa saagist, ka vanad, haiged, lapsed ja sellised pered, kellel polnud saata meest jahiretkele või kalapüügile, hiljem said teatud osa saagist need, kellel oli tõsine põhjus, miks neil ei olnud võimalik meest jahile saata. Laisad jäeti saagiosast ilma. Varasema jahile spetsialiseerunud siidasüsteemi lagunemist 19. sajandi Skandinaavias mõjutasid uusasukate
annaabi.ee 
