põlvpükstest, sai vaimustatud vastuvõtu ning pani tõenäoliselt aluse hilisemasele klassikalisele meesteülikonnale. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese.Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld-, hõbe-, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eelkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid
kaitsetest arenes välja "tiib", mis aitas teravad relva otsad küünarnukilt kõrvale juhtida. Õlakaitse koosnes mitmest liikuvast plaadist, nii et rüütel sai oma kätt tõsta. Vasak õlg oli rohkem kaitstud, sest seda oli vastasel kergem haavata. Esimestel rüütlitel olid käed täiesti katmata. Loodeti kilbile ning mõõga kaitserauale (metallist varvale mõõga käepideme ees). XIV sajandi algusepoole hakkasid osa rüütleid kasutama nahast kindaid. Nendest arenesid välja vaalaluust või metallist soomustega soomuskindad. Soomused olid kinnitatud kas riide peal või needitud kahe materjalikihi vahele. Hiljem kaeti kindad plaatidega.. Neil olid eraldi sõrmed, mis olid kaetud rea väikeste plaatidega. Tuhande neljasaja kolmekümnendaks aastaks kasutati käelaba turviseid, mis nägid välja nagu terasest labakindad. XV sajandi lõpupoole võeti teatud piirkondades taas kasutusele eraldi sõrmedega soomuskindad.
Peakatetest tulid lisaks varemkantutele tüvikoonuse kujulised kübarad Jalatsid olid endiselt pika terava ninaga. Jalatsite ninapikkust hakati reglementeerima sõltuvalt kandja seisusest. Kinganinade pikkused võisid olla järgmised: Talupoegadel kuni 6 tolli Linnakodanikel kuni 12 tolli Õukondlastel kuni 24 tolli Kinganinad topiti täis jõhve või pandi sinna vaalaluust plaat. Et käia saaks, kinnitati kinganinad ketiga põlve külge. EHTED Sõrmused, prossid, sõled, vööd, peakaunistused, kuld, pärlid, funktsionaalsed, kroon, religioossed sümbolid, pitsatsõrmus Ehete asemel tehti riietele ka tikandeid Hilis gootika - Ehteid kanti palju: paelad kellukestega, kaelakeed kuldsest ja emailitud südametest. Sõrmuseid kanti korraga kuni 20. Vöö küljes rippusid harjad, amuletid, rahakott jne. JUUKSED NAISED
Vöökoht loomulikul kohal ja väga sale, seelik lai, õlad laiad. Kleidi pihaosa väga liibuv ja tõi rinnapartii hästi esile. Vöökoht korsetiga hästi saledaks tõmmatud, kanti laia vööd. Selleks, et piht tunduks saledam, rõhutati väga suurte varrukatega õlgade laiust. Alguses varrukas lai õlast kuni küünarnukini, hiljem aga kuni randmeni ( nim. lambakintsud või sinkvarrukad). 1830. a saavutasid varrukad enneolematu laiuse (nim elevandid), vormi hoidmiseks sees vaalaluust sõrestik või polster. Dekoltee väga lai, ulatus kuni varruka-õmblusteni (vene-kaelus). Ümber palja kaela ja õlgade mähiti karusnahast boa. 1830-ndatel jäid dekolteed väiksemaks ja asendusid volangidega või tikitud kraedega, boad kadusid. Seelik 1820-ndail alt kergelt laienev. 1830-ndaiks muutus väga laiaks. Ei ulatunud maani. All mitu tärgeldatud alusseelikut. Võeti kasutusele ajaloolisi rõivaid. Pealmine seelik lõigati eest lahti nii et alumine seelik
maitsekas tikand. Nööpidest pandi kinni ainult mõned, et jääks nähtavale peen särk, mille pitskaelus ehk zaboo seoti kaela nagu sall. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kraeta kuub ehk justacorps liibus ülaosas tihedalt ümber piha, mida mehed mõnikord korsetiga saledamaks tõmbasid. Puusadel laienes kuub poolringiks, seljal oli vöökohast allääreni ulatuv lõhik; kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Kuuevooder oli pealismaterjaliga sobivas värvitoonis siidist. Peaaegu kogu sajandi domineeris Inglise stiil. Inglased pidasid pitse ja lehve kerglasteks ja asendasid pitszaboo musta kaelasidemega, selle aga omakorda valge musliinsalliga. Inglise härrasmehe värvilisest siidist vest ulatus vöökohani ja kumbki hõlm võttis seal teravnurga kuju. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eeslkäija, kahvaturoheline,
maitsekas tikand. Nööpidest pandi kinni ainult mõned, et jääks nähtavale peen särk, mille pitskaelus ehk zaboo seoti kaela nagu sall. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kraeta kuub ehk justacorps liibus ülaosas tihedalt ümber piha, mida mehed mõnikord korsetiga saledamaks tõmbasid. Puusadel laienes kuub poolringiks, seljal oli vöökohast allääreni ulatuv lõhik; kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Kuuevooder oli pealismaterjaliga sobivas värvitoonis siidist. Peaaegu kogu sajandi domineeris Inglise stiil. Inglased pidasid pitse ja lehve kerglasteks ja asendasid pitszaboo musta kaelasidemega, selle aga omakorda valge musliinsalliga. Inglise härrasmehe värvilisest siidist vest ulatus vöökohani ja kumbki hõlm võttis seal teravnurga kuju. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eeslkäija, kahvaturoheline,
Tulid välja selged laevajäljed, mis olid üle 10 m pikad, laius umbes 6 m. Laevaneedid olid säilinud. Leiti 7 luustikku, mehed umbes 7 – 8 sajandist. Kaasas oli kõvasti relvi. 2010. a avastati Salmest juba teine laev, mille pikkus on 16 m ja kuhu oli maetud vähemalt 30 sõjameest koos varustusega, palju relvi ja noolotsi. Kõigil meestel on relvalöögi jäljed. Relvad on skandinaavipärased. Oli ka hulgaliselt mängunuppe ja täringuid mõlemas laevas. Suur osa tehtud vaalaluust. Tegemist on skandinaavialastega, neil toimus lahing eestlastega, eestlased võitsid. Leiti ka mitme koera luud. Kas nad võtsid oma koerad rüüsteretkele kaasa? Leiti ka jahikulliluid. Seega võis seal ka hoopis midagi muud toimuda. Tegemist võis olla meestega, kes tahtsid Saaremaad endale ja hakasid oma residentsi rajama, aga kohalikud ajasid nad minema. Osa nooleotsi on 31
Sageli oli laevanina kaunistatud puidust draakoni või mao peaga. Mõlemas laevaküljes olid kogu laeva ulatuses aerude jaoks augud, mis vajadusel kaeti enesekaitseks kilpidega. Laevatekk oli sõjalaevadel tervenisti välja ehitatud. Kaubalaevad olid sõjalaevadest laiemad ja aeglasemad. Neil laevadel oli laevatekk ehitatud vaid laeva otstesse. Nii jäi laeva keskossa ruumi kauba paigutamise jaoks. Väljaveetavaks kaubaks võis laeval olla kala, karusnahku, puitu ja tõrva, hirvesarvi ja vaalaluust esemeid, merevaiku, mett ja vaha, seebikivi, orje, keda oli kinni püütud või mujalt ostetud. Koju minnes oli lastiks teravili, hõbe, vürtsid, vein, siid, klaas, keraamika. Kaubalaevadel oli tunduvalt vähem aerusid, peamiselt liiguti purje abil. Kaubalaevadega käidi ka maadeavastustel. Kaubalaeva meeskond oli väiksem kui sõjalaevadel. See võis koosneda ainult kümnest mehest. Laevameistrid tegid tööd äärmise hoolega ja olid oma kätetöö üle uhked. Isegi kõige
annaabi.ee 
