e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise a. 1000 b. 10 000 c. 100 000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? a. Sinine b. Kollane c. Must d. Valge e. Punane f. Roheline 5. Elektromagnetlained levivad vaakuumis kiirusega a. 300000 km/h b. 300000 m/s c. 300000 km/s 6. Millised neist on ioniseerivad kiirgused? a. Röntgenkiirgus b. Gammakiirgus c. Ultraviolettkiirgus d. infrapunakiirgus 7. Eurooplase keskmine kiiritusdoos, mis on põhjustatud looduslikust foonist, on 2,5 kuni 4 a. millisiiverit. b. Mikrosiivertit c. Siivertit d. Kilosiivertit 8. Must keha a. neelab kõiki värvusi. b
samaaegselt. Laineteooriaga seletatakse järgmisi valguse nähtusi: difraktsioon, interferents, murdumine ja dispersioon. Ülesannete jaoks erinevaid valemeid, mis mul vihikus oli: Ef (all väiksena) = A+Ek (all väiksena) minEf (all väiksena)=A punapiiri sageduse valem: f = A/h punapiiri lainepikkuse valem: = c/f = ch/A, kus (loe lambda) on valguse lainepikkus ja c = 300 000km/s = 3.108 m/s on valguse kiirus vaakuumis, f valguse sagedus ja A elektroni väljumistöö ainest. 1eV= 1,6* 10 astmes -19 J 1MeV= 1,6* 10 astmes -13 J
Tuumaenergia Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest, kuid tuuma mass on alati väiksem kui üksikute prootonite ja neutronite masside summa. Selle erinevuse (massidefekti) tekitab tuumaosakesi koos hoidev seoseenergia. Tuumade seoseenergiat saab leida Einsteini valemiga Seoseenergia = mc2 Kus m on massidefekt ning c valguse kiirus vaakuumis. Vaakuumis oleva heeliumituuma (-osakese) jaoks on seoseenergiaks m = 0.0304 u , mille suuruseks on 28.3 MeV, arvestades u väärtust: 1 u = 931.434 M eV C-2. Tuuma seoseenergiad on miljoneid kordi suuremad kui aatomis elektronide sidumiseks vajalikud energiad. Näiteks on vesiniku aatomi ioniseerimiseks vajalik energia 13.6 eV , mis on ca 2 miljonit korda heeliumituuma seoseenergiast väiksem. Tuumareaktsioonid
20. Milline on avaldis elektrijuhtivuse leidmiseks ioonilises keraamikas? 1. Mis on materjali optilised omadused? materjali optilised omadused on mõõduks tema vastumõjule, mis ilmneb, kui materjali valgustada elektromagneetilise kiirgusega. 2. Millised on kiirguse elektromagneetilise spektri osad? radioaktiivne kiirgus,röntgenkiirgus, ultraviolett, nähtava ja infrapunane valgus ja raadiolained 3. Millega on määratud valguse kiirus vaakuumis? Valguse kiirus vaakuumis on määratud 1 vaakuumi elektrilise ja magnetilise läbitavustega vastavalt võrrandile C = o µo hc 4. Kuidas on määratud valgusosakese e footoni energia? E = h =
valguskvandi energia, mis muutub fotoelektroni antud ainest väljumise tööks A ja energia ülejäägi saab elektron kaasa kineetilise energia mv2/2 näol, kus m on elektroni mass ja v tema kiirus ainest välja tulemisel. 23. Kirjuta fotoefekti punase piiri sageduse valem. f = A/h 24. Kirjuta fotoefekti punase piiri lainepikkuse valem. = c/f = ch/A, kus (loe lambda) 0n valguse lainepikkus ja c = 300 000km/s = 3.108 m/s on valguse kiirus vaakuumis, f valguse sagedus ja A elektroni väljumistöö ainest. Kirjuta vihikusse näidisülesanne lk 86 ja lahenda ülesanded 1-9 lk 87-88 ja vasta paragrahvi lõpus toodud küsimustele R 05.05.2006 Fotoefekti rakendused 14.1 Fotoelement ja fotokordisti 1. Mis juhtub fotoelemendis pealelangeva valgusega? Valguse toimel tekib elektrivool ehk valguse energia muundatakse elektrienergiaks. 2. Joonista fotoelemendi skeem. Selgita töö põhimõtet
räni tehnoloogias kvartsklaas SiO2. Grafiiti ei saa aga kasutada, kuna süsinik reageerib räniga. Pooljuhtpuhtusega räni saamise tehnoloogia peamised etapid: - tehnilise Si üleviimine kloriidiks Si + 4 HCl = SiCl4 + 2 H2 (300 400 OC); - SiCl4 destillatsioon, ekstraktsioon ja rektifikatsioon; - SiCl4 taandamine vesinikuga SiCl4 + 2 H2 = Si + 4 HCl (1000 OC); - Si lõplik puhastamine vertikaalse (tiiglivaba) tsoonsulatuse meetodil vaakuumis; - legeeritud monokristallide kasvatamine sulandist tõmbamise (Czochralski) meetodil. Räni puhastamist tsoonsulatuse meetodil ja legeeritud monokristallide kasvatamist vaatleme hiljem materjalide valmistamise peatükis. Ränil on äärmiselt head omadused, mistõttu valmistatakse temast kõikvõimalikke seadiseid ja mikroskeeme. Ainuke puudus laengukandjate rekombinatsioon on mittekiirguslik, kuna juhtivustsooni ja valentstsooni ekstreemumid ei asu kohakuti (sama impulsi juures)
. Koostise moodustavad süsivesinikud C8 kuni C21 :parafiinid ja naftaleenid ja alküülbenseenid. Lennukikütus Reaktiivkütus on kütus gaasturbiinmootoritele. See on segu erinevatest süsivesinikest. sisaldavad süsivesinikke C8...C16. 3.Nafta kaheastmelise destillatsiooni skeem ning saadavad produktid Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest kolonnist: esimene töötab atmosfäärirõhul ja teine, masuudi lahutamise kolonn, vaakuumis . Toornafta läbib kõigepealt esimese ja teise kolonni soojusvaheti, mille tulemusena ta soojeneb üles, seejärel suunatakse ta esimese kolonni toruahju, kus ta kuumutatakse üles ning juhitakse esimese kolonni alumisse otsa. Toruahjus põletatakse vedel-või gaasilist kütust. Kolonnist väljuvad (bensiini) aurud kondenseeritakse ning osaliselt suunatakse kolonni .Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil oleneb nafta koostisest . Mootorikütus
c. 760 nm - 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm - 760 nm nähtav valgus e. 10 nm - 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm - 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise 1000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? a. Sinine b. Punane c. Roheline 5. Elektromagnetlained levivad vaakuumis kiirusega 300000 km/s 6. Millised neist on ioniseerivad kiirgused? a. Röntgenkiirgus b. Gammakiirgus 7. Eurooplase keskmine kiiritusdoos, mis on põhjustatud looduslikust foonist, on 2,5 kuni 4 millisiiverit. 8. Must keha neelab kõiki värvusi. 9. Elektromagnetlained on ristlained 10. Kui mingi objekt on valges valguses roheline, siis punases valguses on see must 11. Sinine filter laseb läbi sinist valgus 12
Kristallse struktuuriga materjalide sooja-erijuhtivus on mitu korda suurem kui keemilise koostisega amorfse struktuuriga materjalidel. 99. Millised parameetid iseloomustavad materjali soojaneeldumist ja kiirgumist? Soojakiirgus ja neeldumine: Kõikide kehade pinnad kiirgavad ümbritsevasse keskkonda energiat, kuid samal ajal neelavad teistelt kehadelt neile langenud kiirgusenergiat. Materjali sooja-erikiirgus - soojushulk, mida kiirgab 1m2 suurune pind õhuta ruumis (vaakuumis) 1 tunni vältel, kui kiirgava pinna absoluutne temperatuur on 100K. Materjali omadust neelata soojuskiirguse energiat iseloomustab soojusenergianeelduvus (). Absoluutselt musta keha soojaneelduvus on =1, kõikidel teistel kehadel <1. 100. Kuidas toimub soojavool läbi piirde? Soojavool läbi piirde: 1 - soojajuhtivuse teel Q = (t1 -t2) /d [W/m2h] ; Q - soojavool [W] (t1 -t2) - materjali pindade temperatuuride vahe
). Identifitseeritud on Reaktsioon klooriga viiakse läbi kas gaasifaasis voi Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest 16 ühendit, mis sisaldavad 2-6 aromaatset tuuma, osa vedelfaasis pehmetes tingimustes. Saagis on > 96%: kolonnist: esimene töötab atmosfäärirõhul ja teine, on kantserogeenid või muutuvad kantserogeenideks CH2=CH2 + Cl2...........ClCH2CH2Cl masuudi lahutamise kolonn, vaakuumis (jääkrõhk 5-8 ainevahetuse käigus. > 80% etüleendikloriidi läheb vinüülkloriidi tootmiseks kPa). Vastasel korral toimuks teises kolonnis masuudi Näiteks, benso(a)püreen muutub maksas temperatuuril ~ 500 C ja 3-4 at juures, saagis on > krakkimine
kahvatumaks, — anakronismiks. Vana trafareedi järgi korratakse aga ikka veel tänapäevani samu sõnu rahvuslusest, tehes nägu, nagu oleksid need kõigile endast mõistetavad, igas hinges rikkalikult konkreetselt sisustatud, jättes tähele panemata, et mitte üksi kuulajas- lugejas, vaid ka kõnelejas-kirjutajas pole vana- des vormides enam mingit selget sisu, ei enam vana ega veel uut. Eesti rahvas osutus kardetavaimas, hingelises vaakuumis, ilma ideoloogiata, ilma siduva, ühendava aateta, ilma tuleviku tähisteta. Kuid loodus ei lepi tühjusega, loomusunnil täitub see millegagi. J. Uluotsa Suur-Soome ideoloogiat ei taha küll kuidagi lugeda mingiks quasi- ideoloogiaks, — kuid olevaid või mõeldavaid rahvusvahelisi konstellatsioone arvestades on see siiski liiaks utoopiamaiguline, et sellele rajada mingit tööd või poliitikat, et tõmmata kaasa laiemaid hulki. Ometi on sellel Suur-Soome unistusel
8.2). Nähtav kiirgus moodustab sellest vaid väga väikese osa lainepikkuste vahemikus 0,4 µm (4 10-7 m) kuni 0,7 µm (7·10-7 m). Joonisel 8.2. on esitatud ka nähtava valguse värvus sõltuvalt lainepikkusest. Valge valgus on kogum elektromagneetilisest kiirgusest kogu nähtava spektriosa ulatuses. Valgus on dualistliku loomuga: ta omab nii lainelisi omadusi kui ka osakestele vastavaid omadusi. Lainelisel kujul on valgus esitatav lainega, mis levib vaakuumis kiirusega C 3 . 108 m/s. Valguse kiirus vaakuumis on määratud vaakuumi elektrilise ja magnetilise läbitavustega vastavalt võrrandile (joon. 8.3) 1 C= o µo kus, o - vaakuumi elektriline läbitavus; µ o - vaakuumi magnetiline läbitavus Lainefrondi sagedus ja lainepikkus on seotud valguse kiirusega vastavalt võrrandile (joon. 8.3) C = kus, - valguse lainepikkus; - valguse sagedus.
2.7). 5/27 jklng3.sxw Traadi läbimõõt on 0,02 – 0,05mm. Mõõt l nim. tensoanduri baasiks (l = 5 – 50mm). Fooliumist takistustensoandurid valmistatakse õhukesest hõbeda ja kulla, vase ja nikli sulamitest, konstantaanist jm.. Õhukesekilelised takistustensomandurid valmistatakse germaaniumi, telluuri, vismuti või seatina sulfiidi pihustamisega vaakuumis elastsele alusele (vilgukivi või kvarts). Sellised andurid on väga tundlikud (20 – 50) ja lubavad kasutada suurt voolutihedust (kuni 1000 A/mm²). Takistustensoandurid lülitatakse tavaliselt elektrilisse mõõtesilda. Takistustensoandurite eeliseks on väikesed mõõtmed ja mass, inertsi puudumine ja staatilise karakteristiku lineaarsus. Puudusteks on suhteliselt madal tundlikkus, kaasneva vajaliku aparatuuri keerukus ja kõrge hind ja see, et need andurid on vaid ühekordseks kasutamiseks
Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi siseenergia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga (termodünaamika esimene seadus). See seadus teeb võimatuks igiliikuri konstrueerimise. Seadusest järeldub, et isoleeritud süsteemi siseenergia on jääv. Võimalus energia jäävuse seadust edasi arendada on seotud relatiivsusteooria valemiga , kus on energia, on mass ja on valguse kiirus vaakuumis. Selles valemis väljendub massi ja energia ekvivalentsus. Mass ja energia on üksteiseks muudetavad. Keha või kehade süsteemi mehaaniline koguenergia jääb liikumise käigus muutumatuks juhul kui ei toimi dissipatiivseid jõude, mis konverteeriksid mehaanilist energiat siseenergiaks. See ongi mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaaniline energia säilib konservatiivsete jõudude väljas nagu on seda gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud
tahkest määrdest. Määre kantakse masinaile või detailidele pihustiga. Lahusti aurub ning jätab järgi poolpehme 100...500 m paksuse kile, mis NSV Liidu keskvöötmes peab ilmastikule vastu kuni 5 aastat. Peale nimetatud määrete võib konserveerimiseks kasutada edukalt ka plastseid määrdeid. Kõvad määrded Need määrded on ette nähtud kasutamiseks, kas väga kõrgete või madalate temperatuuride ning suurte erisurvete korral, samuti vaakuumis. Kõva määre on kas grafiidi või molübdeensulfiidi (MoS2) suspensioon kergesti lenduvas lahustis. Määrimine toimub detailide kastmisega määrdesse või määrde pihustamisega hõõrdepindadele. Lahusti aurub ning hõõrdepind kattub kõva määrdekilega, mille paksus on ligikaudu 20m. Määrdekihi vastupidavus sõltub temperatuurist. Selle tõustes vastupidavus väheneb. Samuti vähendab määrdekihi vastupidavust vesi. Et kõva
tahkest määrdest. Määre kantakse masinaile või detailidele pihustiga. Lahusti aurub ning jätab järgi poolpehme 100...500 m paksuse kile, mis NSV Liidu keskvöötmes peab ilmastikule vastu kuni 5 aastat. Peale nimetatud määrete võib konserveerimiseks kasutada edukalt ka plastseid määrdeid. Kõvad määrded Need määrded on ette nähtud kasutamiseks, kas väga kõrgete või madalate temperatuuride ning suurte erisurvete korral, samuti vaakuumis. Kõva määre on kas grafiidi või molübdeensulfiidi (MoS2) suspensioon kergesti lenduvas lahustis. Määrimine toimub detailide kastmisega määrdesse või määrde pihustamisega hõõrdepindadele. Lahusti aurub ning hõõrdepind kattub kõva määrdekilega, mille paksus on ligikaudu 20m. Määrdekihi vastupidavus sõltub temperatuurist. Selle tõustes vastupidavus väheneb. Samuti vähendab määrdekihi vastupidavust vesi. Et kõva
annaabi.ee 
