Viin(1792-1802) varajane looming Põhiliselt kirjutas klaverisonaate, nt. ,,Kuupaiste sonaat". Kirjutanud on ka kaks sümfooniat. Viinis kirjutatud teosed on pühendatud Haydenile (kuigi on öelnud, et ei õppinud temalt midagi). Esimesi kontserte aitas korraldada Karl Von Lichnousky. Esimesed kuus kvartetti op. 18 olid kirjutatud Haydeni eeskujul. 1800 oli Viinis Burgtheater'is Beethoveni I sümfoonia esmaettekanne (c-duur, op. 21) Esimene orkestriteos oli sissejuhatuseks järgmiseks viljakaks eluperioodiks (klaverikontsert nr. 3 c-moll oopus 37,1800) Loomingu kõrgaeg (1802-1812) Suurim ja tuntuim osa tekkis sel perioodil. Inglismaa ja Saksamaa- väga menukad olid I sümfoonia, varased klaverikontserdid ning mõned kammerteosed. Peale vokaalmuusika muutust hakkas ta otsima libretosid, ning kirjutas oma ainsa avatooriumi ,,Kristus õlimäel". Beethovenilt telliti seoses uue ooperimaja avamisega moodsas stiilis ooper ,,Vesta tuli"....
samaaegselt õpetada. Esialgu olid Sassi algkoolis liidetud I ja II, III ja IV, V ja VI klass. Ka Sassi algkooli puhul on märgatav hoolekogu oluline roll kooliasjade üle otsustamisel. Hoolekogu protokollidest selgub, et jälgiti koolikohustuse täitmist, abirahade jagamist kehvematele õpilastele, kassa sisse tulekuid (näiteks trahvid puudumiste, suitsetamise, joomise ja teiste korrarikkumiste eest) ja väljaminekuid, pandi kokku kooliaasta eelarve. Hoolega vaagis hoolekogu õpilaste puudumisi. Iga puudutud päeva tuli põhjendada ja kui selgus, et õpilane oli koolist mõjuva põhjuseta puudunud, trahviti lapsevanemat rahatrahviga. Nii oli näiteks 1937./38. õppeaastal trahvi suurus 10 senti põhjuseta puudutud päeva eest. Põhjusega puudumiseks loeti seda, kui laps oli haige, teeolud oli väga halvad ( lumehanged, kevadel teedelagunemine või sügav vesi) või kui lapsele ei olnud kooli korraliku riiet selga panna
Samal ajal töötas ta ka oma elu tähtsaimate suurteostega. Aastatesse 1822 1824 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. Kuigi Beethoven on ise oma tähtsaimaks tööks nimetanud Missa solemnist, võiks vähemalt samavõrra pidada tema elutöö kokkuvõtteks viimast sümfooniat IX. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele. Elu lõpul visandas ta veel uut sümfooniat ning vaagis mitmeid ooperisüzeesid. Tema tervis, mis oli juba aastaid vilets, halvenes oluliselt 1826. aasta detsembris. ( Siitan 1998, lk 338-342) Kokkuvõte Beethoven on kolmas Viini klassik. Ta ei kuulu Mozarti ega Haydni põlvkonda. Tema tegutsemisajaks olid uued zanrid juba enam-vähem välja kujunenud. Sellega muutusid ka rahva ootused värskete teoste suhtes. Tema pidas olulisemaks luua sümfooniaid, mis on tänapäevalgi veel rahva seas küllaltki tuntud. Ooperite loomisel
enese poole Kroonlinna garnisoni mereväelased ja Peeter-Pauli kindluse sõdurid. Meeleavaldajaid lahutas vaid samm Petrogradi Nõukogu ülevõtmisest, tänavatel voolas veri, kuid ometi jäi võim haaramata, sest viletsa planeerimise ja/või otsustusvõimetuse tõttu puudus mässajatel juht (Rogger 1983). 5 Neil otsustavatel tundidel Lenini kõrval viibinud Zinovjevi meenutuste kohaselt vaagis suur juht pikalt, kas teha otsustav käik, kuid pidas paremaks siiski see tulevikku jätta. Pipes (1991) spekuleerib, et poleks Lenin juulis otsustaval hetkel põnnama löönud, võinuks bolsevikud juba siis putsi edukalt lõpetada. Kui sai selgeks, et riigipööret ei toimu, eitasid bolsevikud oma osalust selles aktsioonis. Tänaval plakateid jaganud parteilased tituleerisid nad teisejärgulisteks üksiküritajateks. Niivõrd tsentraliseeritud partei puhul on see aga mõeldamatu.
· Peeter suhtus niisamuti külalistesse soojalt. Paraku võttis ta Sophiet rohkem kui sõpra ja mängukaaslast. Kopsupõletik · Sophie oli innukas õppija, kes oli ise siiralt huvitatud omandamaks vene keelt ning tutvudes õigeusu liturgiaga. Talle sai omaseks ärgata keset ööd üles ning kõndida märtsikuises külmas paljajalu mööda marmorpõrandat, korrates samal ajal venekeelseid sõnu. Külma tõttu haigestus aga kopsupõletikku. · Sophie vaagis ligi kuu aega hinge, kuni lõpuks toibus. Vahepeal oli õukond ta omaks võtnud tema vene keele ja õigeusule pühendumuse tõttu. · Peatüki lõpus sai isalt lõpuks loa vahetada usku. Friedrich II pidi Christian Augustit selleks päris korralikult töötleda laskma. Vaheltlõigatud kirjad · Kui Preisi ja Prantsuse saadik saatsid konstantselt kirju oma valitsejatele, mainides nõnda ära ka Johanna, oli Bestuzev neid kõik see aeg vahelt lugenud ning
Pühakirja-eksegeesis oli tavaks maailma vanuseks eeldada (17. saj Inglise piiskop James Ussher: maailm loodi 23. oktoobril 4004.a eKr). Diskussioon ei toimunud õeluste vaimus. Küsimust ei püstitatud vormis religioon teaduse vastu. Juhtivad teoloogid ja teadlased olid ühel meelel, et Looduse Raamat ei saa Pühakirjaga vastuolus olla. Kerkinud dilemma lahendamiseks töötati välja mitmeid skeeme. Tekkis omaette kirjandus-zanr, mis vaagis Piibli ja teaduste harmoonia küsimust. Lepitusskeeme töötasid välja nii usumehed kui teadlased. 1870-1900 ilmus mitu monumentaalset raamatut, mis käsitlesid tolleagse teaduse ja kristliku loomisteoloogia dialoogi. Seos teaduse ja teoloogia vahel on seega alati olnud mitmetahuline. Paraku on ajaloolased selle asjaolu tähelepanuta jätnud ning kirjeldanud usu ja teaduse seost reeglina vaid konfliktimudelist lähtudes Kuidas XIX saj õpetlased siis tegelikult lepitasid
tahavad seda tõenäoliselt kõige vähem. Või kui esitada sama mõte ümberpööratult: omadused, mis kõige tõenäolisemalt toovad poliitikas kaasa edu meelitamine, kahekeelsus, manipulatiivsus , on need, mida oma valitsejailt kõige vähem sooviksime. Seega seisab esindusdemokraatia silmitsi probleemiga, mida nägime ka Platoni valvurite juures: kuidas kaitsta ennast maotute valitsejate eest, kes võivad võimu enda kätte saada. Seda probleemi vaagis üksikasjalikult kirjutiste seeria Föderalistlikud artiklid, mille autoriteks olid James Madison, Alexander Hamilton (1757-1804) ja John Jay (1745-1829) ning mis avaldati pseudonüümi "Publius" all kümne kuu vältel 1787. ja 1788. aastal reas New Yorgi ajalehtedes. Nende artiklite kirjutamise eesmärgiks oli veenda New Yorgi osariigi valijaid ratifitseerima uut Ühendriikide põhiseadust. Föderalistid toetasid seda, mida nad nimetasid "vabariigiks": laias
Puust talvad aetakse jalgade vahele, kuni kondid purunevad. Ei, kindlasti ma ei lähe. Noh, pagan, aga miks ei lähe te sinna ise? Mulle paistab, et olen teie suhtes seni eksiarvamisel olnud: arvan, teie olete mees ja pealegi üks hulljulge-maid!» «Teie aga olete naine, vilets loll ja juhm naine. Ah! Teil on hirm! Noh, kas asute nüüd otsekohe teele või ma lasen teid kuninganna käsul areteerida ja Bastille'sse heita, mida te nii väga kardate?» Bonacieux vajus sügavalt mõttesse. Ta vaagis tõsiselt oma ajus, kumma viha on hirmsam, kas kardinali või kuninganna viha. Kardinali viha näis talle siiski palju hirmsamana. «Laske mind kuninganna käsul vangistada,» ütles Bonacieux, «ja ma nõuan kardinalilt enda vabastamist.» Proua Bonacieux taipas, et ta oli läinud liiga kaugele, ja ehmatas sellest isegi. Ta vaatles hetke hirmunult seda juhmi enesekindlat ilmet, mis on mõnikord idiootidel, kui neil on hirm. «Ah, olgu pealegi,» ütles proua Bonacieux
annaabi.ee 
