Ristikivi välis-Eesti kirjanik, tegutses peamiselt Rootsis, raamatu ,,rohtaed" autor Tarto - Eesti poliitik, üks aktiivsemaid võitlejaid Eesti taasiseseisvumise eest. viimase vabadusvõitlejana saadeti vangilaagrisse. Under välis-Eesti kirjanik, Siuru liige, tegutses Rootsis, mitmete luulekogude autor Unt eesti kirjanik ja lavastaja, kirjutas alla ,,40 kirjale ,,Sügisball" Vaino - Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Valton - eesti kirjanik, kirjutas alla ,,40 kirjale" stsenaarium ,,Viimsele Reliikviale" Millal toimus? "40 kiri" - 1980 sügis Balti apell - 1979 Balti kett - 23. aug 1989 Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks - 1. mai 2004 Eesti saab Euroopa Nõukogu liikmeks - 1944 Eesti võetakse NATO liikmeks - 29. märts 2004 Eestist saab ÜRO liige - 17.sept 1991 EKP KK VIII pleenum - 1950 ETV saadete algus - 1955 EV põhiseaduse jõustumine - 1992 Kolhooside loomise algus - 1946
Ivan Käbini langus ja venestamise algus 1970.aastate alguseks ei olnud I.Käbini võimupositsioonid enam nii kindlad kui varem. Käbin ei rahuldanud enam Moskvat. 1978.aastal sai I.Käbini asemel parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. K.Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Anti vene keele õppimisele ja õpetamisele erakordselt suur ideoloogilis-poliitiline tähtsus, algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See süvendad rahulolematuse ühiskonnas, mis leidis esialge väljundi noorsoorahutustes 1980
SISUKORD VALITSEMINE 3 MAJANDUS 3 KULTUUR 4 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS -2- VALITSEMINE JA OLUKORD RIIGIS 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSVjuhtkond. Johannes Käbin saadeti Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe vähetähtsale kohale ja EKP parteijuhiks sai sügavalt Moskvameelne eesti keelt vaevaliselt valdav Karl Vaino . Temast sai Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Algas jõuline venestamine-kõige veneliku ülistamine, vene keele õppimise igakülgne soodustamine ja selle osa suurendamine Eesti kultuurielus. Eesmärgiks seati Nõukogude Liidu mittevene rahvaste lõplik ja pöördumatu venelaseks muutmine. Vaino võimule tuleku järel ei toimunud Eesti NSV võimuladvikus olulisi muudatusi. Enamik seniseid võimul olevaid poliitikuid säilitasid oma positsiooni, kuid mõningasi muudatusi siiski tehti. L
inimeste hea nimi taastati ja paljud küüditatud tulid tagasi. Algasid kuldsed 60-ndad, kuna noorte aktiivsus kasvas, uus põlvkond tahtis muuta olevat režiimi inimlikumaks ja inimesed olid optimistlikud tuleviku suhtes. Sulaaeg kestis ENSV-s kuni 1968. aastani, kuni süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Uus põlvkond rahunes ja paljud hakkasid truult valitsevat režiimi teenima. 1978-1988 oli parteijuhiks Karl Vaino. Tema oli vastand Nikolai Karotammele, kuna tema oli uusvenestamise innukas elluviija. Algas venestamiskampaania, mille aluseks oli 1978.aasta EKP Keskkomitee otsus ’’ Vene keele omandamine ja õpetamine edasisel täiustamisel’’. 1980. aastatel hakati vene keelt õpetama juba lastaaias ja I klassis. Rahvas hakkas ’’üles ärkama’’ venestamise tõttu, toimusid noorsoorahutused ja haritlased koostasid’’Avaliku kirja Eesti NSV-st’’. See kiri levis ka mujal maailmas ja tänu sellele suurenes välismaa tähelepanu Eesti vastu. 1944.-45
pühendatud MRP-le. BA arutab mõne aasta pärast ka Euroopa Parlament. Dissidentide tegevus seotudki mitmesugu pöördumistega(väljapoole) ning keelatud kirjanduse paljundamise ning levitamisega. Tuntumad dissidendid E.Tarto, L.Parek, J.Kukk Laiemat vastukaja leidis ,,40 kiri" , koostati põhiliselt keskmise põlvkonna loome ja teadusintelligentsi poolt 1980.a. oktoobris, ajendiks Tallinna (jt linnade) noorterahutused septembri lõpus. Oli suunatud uusvenestamise vastu ja püüdis juhtida tähelepanu tõsistele sotsiaalsetele probleemidele. Ametlik ajakirjandus kirja ei avaldanud, kuid kopeerituna saavutas päris laia leviku. Ka välismaal korralik reaktsioon. Koostajateks J.Kaplinski, M.Lauristin, R.Ruutsoo, A.Tarand jt Väliseestlased.Kokku jäi II maailmasõja järgselt läände u 65000 inimest, suurimad kogukonnad ning keskused Rootsis (Stockholm), Kanadas(Toronto), USA-s(New York) ja Austraalias(Sydney)
z1960. Aastate Lääne noorsooliikumine, d?äss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Eesti NSV väline läänestumine väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis omakorda meelitas siia hulgaliselt muulasi. Venestamine- I. Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino. Tema jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huve, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Eestist pidi lahkuma V. Väljas. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Juba 1976. Aastast oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. 40 kiri- 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ?Avaliku kirja Eesti NSV-st?, mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teadatuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku
Isikuomadused, mis mõjutasid tööd Paindlik laveerimine Tulihingeline kommunist, jäikus juhtival kohal võimude vahel Tegevus ja üleliiduliste ja kohalike Vastuolu stagnatsiooni Moskva käskude truu täitja, huvide kaitsmisel poliitikaga, Eesti asi! uusvenestamise innukas elluviija · Kodanlik natsionalism ehk juunikommunistid - algas võitlus selle vastu. Kõik kes olid kõrvale kaldunud ametlikust ideoloogiast või võitlesid kommunistliku reziimi vastu; · Nomenklatuur parteiladvik (eliit); · Nõukogude rahvas · 40 kiri - noorsoorahutuste ajel elavnes taas intelligentsi protestivaim. 1980 sügisel koostas
aastatel muutusid isiklike suhete kõrval järjest olulisemaks ka kultuurikontaktid. Tugevnes ametlik propaganda, et väliseestlasi kodumaale tagasi meelitada. Seda propagandat suunas 1960. aastal loodud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee. Kodu-Eestist vaadatuna omasid olulist rolli veel teaduslikud kontaktid. Seoses sellega kutsuti väliseestlasi välismaale teaduskonverentsidele. Peale konverentsi pidid kirjutama naasnud inimesed aruande oma välismaa komandeeringust. Uusvenestamise pealetungiga muutusid suhted Välis- Eesti ja Kodu-Eesti vahel jälle juhuslikeks. Taastuma hakkasid suhted alles 1991. aastal omariikluse taastamisega. Suure väljarände lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. Eriti intensiivselt pöörduti kodumaale tagasi 1940. aastate teisel poolel ja 1950. aastatel. Kokku naasis sõjajärgsetel aastatel Eestisse ligikaudu 70 000 inimest. Samal ajal aga siirdus väike osa eestlasi kodumaalt võõrsile. 1989
Moskva süüdistas juhtkonda kasvava natsionalismi mahistamises. 1978. aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond: Käbini asemele sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks isikuks ohjeldama tõusvat natsionalismi. Paleepööre tähendas otseses mõttes muutust sisepoliitilises elus. Karl Vaino jaoks ei eksisteerunud mingeid kohalikke huvisid, vaid Moskva omad. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Eesti NSV võimuladvikus erilist suurpuhastust ei toimunud. Vahetati ainult mõned ametimehed. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai Vaino üks lähimaid abilisi venestamisprotsessis. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kanvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab oma emakeelt ja vene keelt. Sihipäraselt hakati
annaabi.ee 
