Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsus ja uusparempoolsus on mõlemad 20. sajandil tegutsema hakanud liikumised. Uusvasakpoolsus tekkis varem, kuid nende väljaastumised kukkusid läbi, mis tõttu nende filosoofia pidi vaibuma. Uusparempoolsed kasutasid võimalust ning tulid välja enda uuenduslike ideedega. Uusvasakpoolsed on need, kes on kasvanud väljaspool marksistlikku traditsioone ning on ilma marksistliku minevikuta, kuid siiski on enese jaoks avastanud Karl Marxi. Uusvasakpoolseid nimetatakse ka uusmarksistideks. Tähtsaimaks neid võiks pidada Frankfurdi koolkonda, mis koosnes enne II Maailmasõda ühinenud Frankfurdi õpetlastest. Selle koolkonna rajajaks peetakse Max Horkheimerit. Tuntuimad õpetalsed on ka Theodor Adorno ja Herbert Marcuse.
Rõhutatakse aktiivse kodaniku ideaali Suhtumises heaoluriiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele Uus vasakpoolsus ehk nn kolmas tee leiab, et heaoluriik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidilt suuremat panust. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse. Uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Uusvasakpoolsed leiavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima palgapoliitikat.
Kolmanda terrorilaine ajal pandi toime ca 700 kaaperdamist, 1968.1982. a toimus 409 pantvangivõtmist (951 pant- vangiga) ning tapeti Hispaania ja Jordaania peaministrid, Itaalia endine peaminister Aldo Moro jt. Siiski oli erinevus anarhistide ja uusvasakpoolsete terroristide eesmärkide vahel suur. Kui anarhistid taotlesid ülestõusu ja teostasid terroriakte lootuses kutsuda esile riigi ebaproportsionaalset reageeringut, siis uusvasakpoolsed terroristid peamiselt ,,karistasid" oma ohvreid mitmesugustel põhjustel. On tähelepanuväärne, et 1/3 kõigist terroristide 2 Rapoport, David C.2004. Four Waves of Modern Terrorism. Attacking Terrorism: Elements of a Grand Strategy. Eds. Audrey Kurth Cronin, James M. Ludes. Washington DC: Georgetown University Press. P. 47. [Edaspidi Rapoport 2004] Inge Org
Kokku 21 kõrgkultuuri, mõjutavad teineteist. Alles on 5. tähtsaim mõju lääne kristlikul kultuuril. Kultuuri tõusu eeldus on loominguline jõud. Ta on kriitiline tehnika arengu suhtes, inimene käib alla. Kultuuri alus on jumalik plaan. Ajalugu sõltub loomingulise vähemuse vabadest otsustest, ta rõhutab isiksuse rolli ajaloos. On takistatud (kastisüsteem jne) ning kasvavad (vaimne loomingulisus) kultuurid. Käib alla kui vähemus kaotab loovuse aga mitte võimu. 17. Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsed H. Marcuse. Ta alusideoloogia on uusmarksism. Uusmarksistideks nimetatakse tavaliselt neid, kes ilma marksistliku minevikuta ja väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi. Kõige suuremat tähelepanu väärib siin nn. FRANKFURDI KOOLKOND. Marcuse leiab, et kapitalism on ummikus, eesotsas USAga. Kapitalism tahab end väga säilitada ja tulemus on vabaduse maha surumine, sõjaohukasv jne. Kõrgkihil on selles oma osa
seaduspärasuste uurimisega. Kübermeetika arengule andis tõuke arvutite areng. Mõistagi oli sel aastail ka konkreetsemaid teadussaavutusi, näiteks inimkonna meeli erutas esimene südame siirdamine, millega 1967. aastal sai hakkama Christiaan Barnard. 1960. aastatel võttis maailma maad mässumeelsus, mida väljendati ka loosungiga ,,Ühiskond on süüdi". Mässumeelsuse peamisteks ideoloogideks ja põhjendajateks olid silmapaistvad uusvasakpoolsed mõtlejad, nagu näiteks Michel Foucault, Louis Althussler jt., kes arendasid edai Karl Marxi ideid. Televisiooni tähtsus ühiskonnaelu kujundajana avaldus teravalt ja isegi dramaatiliselt: 1960. aastal näidati USA presidendikandidaatide John Kennedy ja Richard Nixoni teledebatti, mis kallutas kogu võidu Kennedy poole. 1963. aastal jälgisid aga sajad miljonid inimesed, sealhulgas NSV Liidus, teleülekannet Kennedy matustest. 1970
Konkreetsemalt toimus see järgmiselt. - Põhikoolis määratleti üsna täpselt nõudmiste tase, mille saavutamist õpilastel igal klassiastmel eeldati. Sellele vastavalt juhendati koole ja õpetajaid. - Asuti kujundama uut pedagoogilist kultuuri noori selekteeriva ja kihistava kultuuri asemele pidi tulema võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse vastutuse kultuur. - Suunati ressursse õpiraskustega õpilaste eriõppesse, et saavutada õpitulemuste võrdväärsus. Ehkki koolireformi alustasid uusvasakpoolsed poliitikud, rakendati eelkirjeldatud hariduspoliitilised ja pedagoogilised põhimõtted ellu tsentristlike liberaalide juhtimisel. Lõpuks olid ka poliitilised parempoolsed sisuliselt selle reformi taga. Soome sukeldus 1990. aastate alguses OECD-maade sügavaimasse majanduskriisi. Riigi võlg kasvas plahvatuslikult, kuigi kulusid püüti kärpida. Lastega perede positsioon tulude jagamises nõrgenes 1990. aastail oluliselt. Neisse peredesse kuuluvate inimeste arv kasvas kahes kõige
Jätkus teaduse võidukäik, tärkas huvi n-ö pehmete valdkondade vastu. Kujunes küberneetika, mis tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Küberneetika arengule andis tõuke arvutite areng. Strukturaalne antropoloogia strukturalistid nentisid, et kõikide kultuuride aluseks on teatavate vastandpaaride süsteemid. 1960 aastatel võttis maailmas maad mässumeelsus, mida väljendati ka loosungiga ,,Ühiskond on süüdi", põhjendajateks olid uusvasakpoolsed mõtlejad. 1967 a toimus ka esimene südame siirdamine (C. Barnard) USA astronautide jõudmine Kuu pinnale (Apollo 1969, Neil Armstrong). Kunst, televisioon, sport. 1960 aastate algul voogas üle maailma popkunst, millele pani aluse Ameerika reklaamikunstnik A. Warhol. Populaarkultuuri agressiivse reklaami, koomiksite, tarbegraafika jms ülistamine. Popkunst, reklaam ja üha suurenev heaolu on lahutamatud televisioonist ja meelelahutustööstusest
kohustused. Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee näeb heaoluriiki paindlikumana ja konkurentsivõimelisemana, nõudes üksikisiku suuremat panustamist. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Erinevused on säilinud suhtumises võrdsusesse: uusparempoolsed väidavad, et üksikisiku isiklik pingutus määrab tema elatustaseme; uusvasakpoolsed väidavad, et riigi mure on leida inimesele töö, teha kättesaadavaks tööturul nõutav haridus, kontrollida palgapoliitikat. (vt. õ. lk. 54, 55) 5. Sotsiaalne tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine,
eraomand puudub. Mentaliteediks on, et kõigilt vastavalt võimalusele ja kõigile vastavalt vajadusele. Kuigi tänaseks hetkeks on vasak- ja parempoolsus üksteisele lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused, aga ka kohustused. Teiseks suhtumine heaoluriiki, mida liberaalid enam ei eita. Kõige suurem erinevus on säilinud suhtumises võrdsusesse uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme määrab indiviidi isiklik pingutus, samas kui uusvasakpoolsed on veendumusel, et riik peab sekkuma, luues uusi töökohti, tegema vajatava hariduse kättesaadavaks ja kontrollima palgapoliitikat. Erakonnad. Agentuurid, mis koondavad kokku teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerivad valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi, mis on üks erakonna põhidokumente, selles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade kohta. See annab olulist informatsiooni partei ideoloogia kohta, samas valimisperioodil tullakse välja eraldi
rahvused pole valmis demokraatiaks, vajavad tugevat kätt jne, ei oska muudmoodi elada. Nt Indias, kus on nagu hästi palju erinevaid uske, seal oleks olnud demokraatia kohene kehtestamine tõenäoliselt kaasa toonud kaose Lk 79 1. Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris? Näited. Kirjanduslik liikumine/vool(noored vihased mehed), käsitleti heaoluühiskonda, nn kraanikausidraamad. Jätkus teaduse võidukäik, küberneetika, strukturaalne antropoloogia, uusvasakpoolsed mõtlejad. Popkunst, satelliitside, spordi areng; nn uus laine. Ei leidnud, mis otseselt need vastuolud olid. 2. Milline tollane teadussaavutus on teie arvates muutnud inimeste elu kõige enam? Põhjenda. Küberneetika, sest see tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Arvutite areng. Satelliitside -> televisiooni laienemine -> spordi areng . Lk 80 4.Vasakpoolsete diktaatorlike reziimide ühised jooned.
annaabi.ee 
