1543 ilmus saksa keeles piibel ja see pani ause rahva haridustaseme ja kirjaoskuse tõusule. Reformatsioon leidis aset,sest riikide valitsejad tahtsid pääseda paavasti võimust. Uuenduslik liikumine. Prooviti pöörduda tagasi piibli algelisuse juurde. M.Luther 95 teesi e põhimõtet. Erasmus- tolle aja Euroopa harituim mees,kaitses isikuvabadust Dante peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks -keskaega ühendab maailmanägemine -uusajaga mitmekülgsus kõik looming oli pühendatud tema armastatule Beatrice'le ''Jumalik komöödia'': Kirjanduse ja kirjakeele vundament Keskaegse teoloogia parim illustratsioon Itaalia kirjanduse tuntuim teos 3 osa, ,,Põrgu'', ,,Puhastusmägi'', ,,Paradiis'' Põrgu 9 tasandit: 1-pole veel tegelik põrgu,ristimata lapsed,paganad(ilma karistuseta) 2-armupatused 3-vihapidajad(sumpasid soos ja külma vihma sadas) 4-rahaahned ja pillajad(lükkavad raskeid asju)
"Suured muutused ühiskonnas ja majanduses 18.-19. sajandil" Euroopas ja mujal maailmas püsis pikka aega keskaegne kultuur, enne kui see vaheldus uusajaga. Keskajal oli ühiskond, majanduslik seisund ja arusaamad maailmast erinevad, kui hilisematel aegadel. Ühiskond, kus elasid inimesed oli jagatud seisusteks ning kõik need inimesed olid selle tõttu ka erinevate õiguste, kohustuste ja majanduslike oludega. Seega olenes sinu tuleviku elu suurel määral sellest kuhu seisusesse sa parajasti sündisid. Kuid oli ka inimesi, kes sündisid kas madalasse seisusse ja hiljem olid tõusnud kõrgemasse seisusse, kuid
Paralleelselt arenevad välja põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. Esimene ajakiri arvatakse olevat „Lühhike öpetus“ (ilmunud 1766-1767, täispikk pealkiri on „Lühhike öppetus mis sees moned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto“) ja esimeseks ajaleheks loetakse „Tarto maa rahva Näddali-Leht“ (1807). Nagu on paista, siis keskajal polnud haridus kõigile võrreldes uusajaga niivõrd kättesaadav. Liiatigi keskenduti sellele, et just vaimulikud inimesed oleksid iseäranis haritud. Uusajal tekkis ka kõrgemaid koole, kuhu saadi vajadusel õppima minna. Kui keskajal väga suuri ja dünaamilisi muutusi kirjakeeles polnud, siis uusajast on meil tänu trükikunsti tekkele nii mõnedki säilinud ajaloolised allikad kaasa võtta. Kasutatud kirjandus: Laar, M. ja Vahtre, L. Eesti Ajalugu I Gümnaasiumile. Tln.: Maurus Kirjastus OÜ, 2013. Mäesalu, A
Mõned kunstnikud tegid panuse juhust soosivale loomemeetodile ja tehnikale või otsisid uusi, vängemaid materjale pildi tegemiseks. Georges Mathieu näiteks ei loobunud ,,ideega" pildist, vaid vastupidi deklareeris, et tema teosed on lausa literatuurse tähendusega ja andis neile pealkirju, mis viitasid lahingutele või muudele sündmustele Prantsusmaa keskaja ajaloos. Võib-olla ka sellepärast, et keskaja ajalugu tundus uusajaga võrreldes värviküllasem ja rohkem juhustest sõltuv, pidas Mathieu õigeks nn. teemadel maalida juhuse abi kasutades. Vahel kasutas ta ebatavaliselt pika varrega pintsleid, nii et käsi ei suutnud pintsli liikumist täielikult kontrollida. Teinekord pigistas ta värvi tuubist otse lõuendile või leidis veel atraktiivsemaid võtteid.Eriliselt hindas ta maalimise kiirust, ilmselt lootes nõnda mõistuse juurest vabaneda. Ta oli ka Euroopa esimene kunstnik, kes muutis pildi tegemise etenduseks
Kujutatakse argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid, ohtralt koomikat. · sotii - lühike, improviseeritud palanarrimäng, poliitiline satiir. Keskaegses teatris oli kasutusel erinevad lavaliigid: · simultaanlava - "samaaegne" lava, ühel laval 3 tegevuspaika. · liikuv lava - rongilaadne lava, kus eri vagunitel oli erinev süzee. Dante Aligheri ja tema looming Dantet peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks. Uusajaga ühendab teda mitmekülgsus, keskajaga seob teda maailmavaade. Dante oli: · poliitik · filosoof · teadlane · kirjanik · poeet Sündis Firentses, sai tavalise keskaegse hariduse, ise õppis rahvuskeeli ja tutvus antiikkirjandusega. 18 aastasena armus Beatricesse ning see mõjutas tema loomingut ja maailmavaadet. 132 saadeti Dante Firentsest välja poliitilistel põhjustel. Hilisema elu veetis ta Itaalias reisides, peatus aristokraatide paleedes
sajandil pidasid eestlaseid orjadeks. Knapp pidas tõelist pärisorjust orjuseks. Leibenschaft ehk keha omamine. Pärisorjus on ajalooline termin, pärisorjust kui õiguslikku situatsiooni kriteeriumi, millega pärisorjused sarnaseks pole võimalik leida. Saksamaal loobutud pärisorjuse terminist. Pärisorjust ise uurida: õiguslikult (milline tegelikult talupoja seisund), mõiste ajaloolisus (mille kohta kasutatud pärisorjuse terminit). Kostelleck on pärisorjust keskaja ja varase uusajaga enim seostanud. Pärisorjus kinni järjepidevas traditsioonis. Kreekas erinevaid termineid mittevabade kohta (majapidamisorjad, sõjavangidest orjad). Helotid Spartas, oma majapidamisega, sunnismaised, on nimetatud riigipärisorjadeks, 7.-8. sajandil e. Kr. Esimene ametlik orjust kritiseeriv leping Rahvaste Liidu ,,Orjuse konventsioon". Eestis oli orjust 14. sajandi lõpus 15. sajandi alguses talupoegade üle rakendatud. 1956
revolutsioonist. ideoloogiad hakkasid kujundama riiki. 100 aastaga praktiliselt kadusid kõik endised prinitssibif/normid. I MS’ks oli konstitutsioon vastuvõetud pm kõikides Euroopa riikides. Bürokraatliku riigi sünd (Max Weber bürokraatiast kui inimeste "dehumaniseerijast"). Kuninga alamast "riigikodanikuks". Poliitika pole enam ülemikihtide asi, rahvushümnide teke (de Lisle Marsellaise). uusajaga poliitika ei kuulunud enam ülemkihtidele. Šveits kui erand (Napoleoni Helveetsia Vabariik, kantonid). Konstitutsioonid (USA, Poola, Prantsuse). Esimesed konst.võeti vastu USAs, Poolas(1791) ja Pr.maal(1781), USA konst. lõi ka Euroopas väga palju uusi norme Seaduste kehtestamine (Napoleoni tsiviilkoodeks - Code Civil). 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks- hõlmatud olid kõikvõimalikud valdkonnad. Nap.lõi ka tugeva administratsiooni ja bürokaatika- et riigi haldusmuutlikus oleks suur.
on ikka tunda vana head prantslaslikku kaalutlust ja kompositsioonimaitset. Soulages'i värvivalik on napp tavaliselt üks tume toon heledal foonil. Schneider kombineerib ja tasakaalustab paljusid, tihti teravalt kontrastseid ja puhtaid värvitoone. GEORGES MATHIEU (s. 1921) Mathieu ei loobunud ,,ideega" pildist, vaid deklareeris , et tema teosed on lausa literatuurse tähendusega ja andis neile pealkirju, mis viitasid lahingutele Prantsusmaa keskaja ajaloos. Et keskaja ajalugu tundus uusajaga võrreldes värviküllasem ja rohkem juhusest sõltuv, pidas Mathieu õigeks nimetatud teemadel maalida juhuse abi kasutades. Vahel kasutas ta ebatavaliselt pika varrega pintsleid, nii et käsi ei suutnud pintsli liikumist täielikult kontrollida. Teinekord pigistas ta värvi tuubist otse lõuendile või leidis veel atraktiivsemaid võtteid. Eriliselt hindas ta maalimise kiirust, ilmselt lootes nõnda mõistuse ikkest vabaneda. Mathieu oli esimesi Euroopa kunstnikke, kes muutis pildi
tunda vana head prantslaslikku kaalutlust ja kompositsioonimaitset. Soulages'i värvivalik on napp tavaliselt üks tume toon heledal foonil. Schneider kombineerib ja tasakaalustab paljusid, tihti teravalt kontrastseid ja puhtaid värvitoone. GEORGES MATHIEU (s. 1921) Mathieu ei loobunud ,,ideega" pildist, vaid deklareeris , et tema teosed on lausa literatuurse tähendusega ja andis neile pealkirju, mis viitasid lahingutele Prantsusmaa keskaja ajaloos. Et keskaja ajalugu tundus uusajaga võrreldes värviküllasem ja rohkem juhusest sõltuv, pidas Mathieu õigeks nimetatud teemadel maalida juhuse abi kasutades. Vahel kasutas ta ebatavaliselt pika varrega pintsleid, nii et käsi ei suutnud pintsli liikumist täielikult kontrollida. Teinekord pigistas ta värvi tuubist otse lõuendile või leidis veel atraktiivsemaid võtteid. Eriliselt hindas ta maalimise kiirust, ilmselt lootes nõnda mõistuse ikkest vabaneda.
annaabi.ee 
