pajulehekujuline nooleots, mille servas soon tulekiviterade jaoks. Päevavalgele tuli ka amulettidena kantud loomahammastest ripatseid. Enamik kiviesemeid on valmistatud tulekivist. Seesugust tumedat kõrgekvaliteedilist tulekivi Eesti alal looduslikult ei leidu. Nähtavasti on Pulli asukad lõuna poolt, võib- olla praeguse Valgevene või Leedu territooriumilt tulles seda endaga kaasa toonud. Asula kultuurikihis avastati jälgi ka tulekivi töötlemisest. Valmistatud on köövitsaid, uuritsaid, noakesi, nooleotsi ja luuesemete servasoontesse kinnitatavaid pistikteri. Otsustades K. Paaveri poolt määratud luude järgi, on asula elanike peamisteks saakloomadeks olnud põder ja kobras, kiskjalistest karu. Leiti ka üksikuid metssea, metskitse, hundi, nugise ja vanima kodulooma - koera luid. (Pulli, vanim asulakoht. Miksike.) Foto 3. Pulliküla, praegune paadilaenutus KASUTATUD ALLIKAD 1. Foto1. Pulli asulakoht http://www.slideshare.net/nataljadovgan/eesti-muinasaeg (15
rauaaeg(varane rauaaeg, vanem ehk rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg). Kiviaeg Paleoliitikum Jää sulamine, inimasutus Eesti alal puudub. Mesoliitikum Esimesed elanikud olid lõuna poolt sisse rännanud Euroopast ehk europiidid. Neid oli tol ajal Eesti alal umbes 1500 inimest, kes elasid kogukondadena 2-4 perekonda koos. Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja puust. Kivist valmistati ilma auguta kivikirveid, kõõvitsaid, uuritsaid ja nooleotsasid. Inimesed meisterdasid veel kalatõkkeid, algeliseid võrke, luust õngekonkse, ahinguid, harpuune, püüniseid, lõkse, nooli. Olulisel kohal oli Kunda(Narva lähedal) kultuur ning tähtsaimateks asukohtadeks olid sel ajal Pulli(Pärnu lähedal) asula ja Kunda Lammasmägi. Inimesed küttisid peamiselt põtru ja kopraid, käisid siseveekogude ääres kalastamas ning rändleva eluviisi tõttu tegeleti ka palju korilusega. Selleks ajaks oli koer kodustatud loom
jõgedega. Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Hilismesoliitikumist pärineb ka Eesti vanim võrgujäänuse leid. Arvukaimaks leiuliigiks mesoliitilistest asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad, seejärel uuritsaid, vähem on puure ja teisi tööriistu sealhulgas ka kombineeritud variante, näiteks kõõvitsuuritsaid jms. Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks lihvimiskivid. Palju töö- ja tarbeesemeid on tehtud luust ja sarvest. Noorem kiviaeg Neoliitikumi ehk noorema kiviaja algust markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu.
valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid, keda arvati olevat kodustatud. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Leitud kiviriistad olid väikesed. Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, mida Eestis looduslikult ei leidu. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Kunda asula Kiviaegne asula leiti kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Kunda asula arvatakse olevat noorem asula, kui Pulli oma. Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Leidude hulgas oli üldse ohtralt harpuune, odasid, heiteodaotsikuid, aga ka kivikirveid ja näiteks
Pullist leitud kiviriistad olid väikesed (nagu mesoliitikumile üldiselt iseloomulik). Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, 3 mida Eestis looduslikult ei leidu. Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või annab selle esinemine Sindis tunnistust tolleaegsetest kaubandussidemetest. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Leiti ka töötlemisjääke. Teiseks kiviriistade valmistamise materjaliks oli hall kaltsedon, mille kvaliteet ei ole nii hea kui tulekivil. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Tuleb siiski
jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lamasmäge, kuhu oli elama asutud VII at keskel eKr. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Tööriistade hulgas eristatakse visuaalse vaatlusega kindlakstehtavaid teisese töötlusega lõhestustehnikas väikeesemed. Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad, seejärel uuritsaid, vähem on puure ja teisi tööriistu. Raieriistad, silmata kirved ja talvad, on tehtud erinevatest kristalsetest kivimitest ning luust ja sarvest. Kunda kultuuri kalmistust saadud luustike antropoloogiline analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. 5. Neoliitikum Eestis IV at II veerandist II at keskpaigani eKr. Markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu. Selleaegsed
Kahte esimest vaadeldakse mõnikord ka koos. Aurignac-Solutré kultuur levis Lääne-Euroopas Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Tsehhis jm. Sel ajal hakkasid ilmnema lokaalsed väiksemad kultuuripiirkonnad. Juhtesemeteks olid algul kõverad tulekivilaastud, hiljem tulekivist odaotsad. Nukleuse küljest eraldati löögiga pikk noakujuline laast. Laastu teravate servade tõttu kasutati seda lõikeriistana, noana. Neid töödeldi ning nii saadi kõõvitsaid ja uuritsaid. Kõõvitsaid kasutati kraapimisel, uuritsate abil töödeldi tugevaid materjale nagu luud, sarve, puitu. Uurits tööriistana võeti kasutusele siis, kui järjest suuremat tähtsust hakkas esemete valmistamise materjalina omandama luu. Aurignac-Solutre kultuuri kuuluvad ka esimesed kunstialged. Vanimaks liigiks näib olevat skulptuur täisplastiliselt või reljeefselt kujutatud inimkujukeste näol. Hilisemast järgust (Madleine ja
jahti. Alepõllundus, maad kurnati kiiresti välja. Väikesed põllulapid: nisu, oder, hirss, rukis, uba, lääts. Kiudtaimedena kanep, lina. Olid ka karjakasvatajad: arvukaimalt veiseid, vähem kitsi, sigu. Korjati taimi, käidi jahil. Jahiloomadena eelistati põtra, hirve ja metssiga. Peamiseks tööriistamaterjaliks tulekivi, obsidiaan. Nt sirbid tehti puust, lõiketeradeks lisati tulekivikilde. Rohkesti leitud ka kõõvitsaid ja uuritsaid. Teatud astmel spetsialiseerunud käsitöö ja kaubandus. Tulekivi toodi Poola lõunaosast, obsidiaani Bükkist ja Tatratest. Nende piirkondade asulad olid spetsialiseerunud vastava toorme kaevandamisele ja töötlemisele. Asulad olid sageli liikuvad. Uus küla tekkis vana lähedale. Põhiliseks elamuks pikk nelinurkne maja (laius 5,57 m, pikkus varieerus). Tsehhis Bylany asulas hoone pikkus 45 m. Tegu puitkonstruktsiooniga, mis pealt saviga mätsitud, katust toetas sees kolm rida poste
annaabi.ee 
