eesmärkide saavutamiseks. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Esmaste andmete kogumiseks käesolevas uuringus kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat: poolstruktueeritud ehk teemaintervjuud ja struktueerimata osalusvaatlust, kus uurija osales vaadeldavas tegevuses. Teisesed andmed saadi dokumendivaatluse metoodikat kasutades. Empiirilise uuringu käigus koguti esmaseid ja teiseseid andmeid. Esmased andmed on spetsiaalselt uuringuprobleemi lahendamiseks kogutud andmed (Vihalem, 2001, lk 65). Esmane info on uus, originaalne teave, mida saadakse registreerimise, intervjueerimise, eksperimendi, küsitluse või vaatluse meetodiga (Kuusik, et al. 2010, lk 301). Teisene info on juba olemasolev informatsioon, mis on kellegi poolt varem kogutud, töödeldud ja avaldatud ning teiseste andmete kasutamise eeliseks on nende kättesaadavus, väiksem ajakulu ja madalamad kulud andmete leidmiseks (Ibid; Kuusik, et al., 2010, lk 299).
organisatsioonis olemasolevast kompetentsist ja ressurssidest. Kumbki valik ei ole üheselt, alati ja kõigi jaoks parim. Piisava kompetentsi puudumine on kõige selgem piirang, mis välistab uuringu ise läbiviimise, samuti mängib kindlasti rolli ka uuringu maksumus. Allolev tabel võrdleb omavahel mõlema võimaluse eeliseid ja puudujääke. Ise tegemine Tellimine Plussid Plussid uuringuprobleemi parem tajumine, vastajate anonüümsuse tagamine tänu “infomüra” vältimine selle edastamisel; vastamise organisatsioonist välja vahetu tagasiside uuringu käigus, mis viimisele; võib tekitada uusi ideid või küsimusi; tehniline baas küsitlustöö läbiviimiseks uuringuteabe laiem seostamine muu (turvalised veebiküsitlussüsteemid);
3)Küsimused, mille abil püütakse koguda vajaminevat informatsiooni 4)Vastaja profiil – andmed vastaja kohta, nt sugu, vanus Küsimustiku koostamise põhietapid: 1)Infovajaduse täpsustamine 2)Küsimuste sisu määratlemine 3)Vastuse formaadi määratlemine 4)Küsimuste sõnastamine 5)Küsimuste järjestamine 6)Küsimustiku kujundamine 7)Küsimustiku testimine 1.Turu-uuringute etapid. (pikemalt õpik lk 307) 1)Uuringuprobleemi määratlemine 2)Uuringu eesmärkide püstitamine 3)Teabeallikate määratlemine 4)Andmete kogumise metoodika 5)Valimi määratlemine 6)Andmete kogumine 7)Andmetöötlus ja analüüs 8)Tulemuste tõlgendamine ja esitamine 1.Turu-uuringute eetilis-õiguslikud aspektid. Õpik lk 304-306 1)Info andmine on vabatahtlik 2)Info andjale tuleb garanteerida anonüümsus 3)Saadud infot ei tohi kasutada uuringuvälisteks eesmärkideks
uuringuga mitteseotud subjektidele. 4. Uurija ei tohi oma tegevusega kahjustada turundusuuringute kui tegevusala mainet. 5. Uurimise sildi all ei tohi teha müügi- ega edustamistööd. UURINGUPROTSESS JA ANDMEALLIKAD Uuringu protsessi võib üldjoontes jagada kolme põhifaasi: planeerimine (preliminary planning stage); uuringumetoodika väljatöötamine (research design); uuringu teostamine (implementation). Nimetatud kolm põhifaasi jaotavad aga uuringu protsessi omakorda etappideks, 1. Uuringuprobleemi määratlemine: Uuringuprobleem tuleks võimalikult täpselt kirja panna, et vältida arusaamatusi uuringu läbiviija ja tellija vahel.peaks endas hõlmama: Probleem või võimalus, mida uuritakse; Milliseid alternatiivseid otsuseid tuleks kaaluda; Kes on uuringutulemuste kasutajad 2. Uuringu eesmärgi(te) püstitus - paika panna, mida soovitakse avastada ja miks. 3. Teabeallikate määratlemine Kokkuvõtvalt öeldes otsustatakse selles etapis, kas vaja läheb teiseseid või
korduvkasutatavale valimile saavad oma infotaotluse (tavaliselt küsimuse) esitada kõik soovijad; samuti paneeluuringud. Sündikaatuuring ehk valimisuuring – uurija poolt tema enda initsiatiivil tehtav uuring, mille tulemusi võivad kõik maksevõimelised soovijad vabalt osta (ka nt baasuuring). Uuringuprotsessi etapid: Planeerimine - Strateegilised plaanid - Taktikalised plaanid - Andmebaasid 1.Uuringuprobleemi määratlemine (probleemid, võimalused; alternatiivsed otsused/lahendused; uuringu kasutajad) 2.Uuringu eesmärkide püstitamine 3.Teabeallikate määratlemine Uuringumetoodika väljatöötamine 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiiv- ja kvalitatiivuuring) 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) Uuringu teostamine 6.Andmete kogumine 7.Andmetöötlus ja analüüs 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused)
püstitatud uuringuprobleeme. · · Kvantitatiivuuringud kasutavad statistilise andmetöötluse meetodeid ning valimid on üldjuhul suured. Kvalitatiivuuringutes on vastupidi. · Uuringu tegemise eetilised põhitõed 1. Info andmine on vabatahtlik 2. Tuleb garanteerida anonüümsus 3. Uurimise sildi all ei tohi teha müügitööd 4. Ei tohi avaldada saadud infot uuringuvälisteks eesmärkideks 5. Ei tohi kahjustada turundusuuringute kui tegevuse mainet · Turundusuuringu protsess 1. Uuringuprobleemi määratlemine eesmärk tuleb sõnastada kitsalt ja täpselt. Sest see on kõige alus 2. Uuringu eesmärgipüstitus mida ja miks soovitakse avastada 3. Teabeallikate määratlemine kas teisesed või esmased allikad 4. Andmekogumismeetodi valik kuidas vajaminevaid andmeid koguda ning luua selleks vajalikud vahendid 5. Valimi määramine keda ja millal uuritakse 6. Andmete kogumine 7. Andmetöötlus ja analüüs 8. Tulemuste tõlgendamine ja esitamine
i. Prognoos ostujõu põhjal 23. Mida mõistame turunduse infosüsteemi all? Turunduse infosüsteemi all mõeldakse isikute, tehniliste vahendite ja meetodite kompleksi vajaliku ning objektiivse info kogumiseks, süstematiseerimiseks, analüüsimiseks ja õigeaegseks ning täpseks edastamiseks turundusotsuste tegijatele. 24. Selgitage kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uuringumeetodite erinevust? Kvalitatiivsete uuringute eesmärk on lahata uuringuprobleemi sügavuti, otsides vastuseid küsimustele miks? ja kuidas?. Küsitletakse väikest hulka inimesi, kuid põhjalikult. Kvantitatiivsed uuringumeetodid keskenduvad küsimusele kui palju?. Kui palju on toote tarbijaid? Kui palju tarbijaid on reklaami näinud? Küsitletakse suuremat hulka inimesi ja tulemusi analüüsitakse statistiliste meetoditega. 25. Mida nimetatakse turu-uuringuks? Milles avaldub turu-uuringu abistav funktsioon?
· tarbijad; · info- ja nõustamisfirmad. 4.3. Turundusuuringute jagunemine a) Turundusmeetmetega seotud uuringud: · toote uuringud; · hinna uuringud; · turustuskanalite uuringud; · reklaami uuringud. b) Turuga seotud uuringud: · tarbijate analüüs; · turu potentsiaal; · turu tunnuste analüüs; · käibe analüüs. 4.4. Uuringu läbiviimise etapid 1. Turundusprobleemi täpsustamine. Uuringuprobleemi fokusseerimine. Millistele küsimustele vastust otsitakse? Milleks kavatsetakse vastuseid kasutada? Kui probleemi olemus on esialgu ebaselge, tuleb teha eeluuring probleemi täpsustamiseks. 2. Andmeallikate väljaselgitamine ja andmete kogumise meetodite väljavalimine. Kaasajal eristatakse kolme meetodit. · Vaatlus on mittepealetükkiv andmete kogumise protseduur. Subjektide käitumist jälgitakse ilma nende teadmata. Seega nende
e) Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuv liigitus: monopoolne uuring (tulemus on infovajaja ainuomand), mitme tellija uuring ja sündikaatuuring ehk valmisuuring. Etapid, mis on turundusuuringu tegemiseks kohustuslikud ja vajalikud on planeerimine, uuringumetoodika väljatöötamine ja uuringu teostamine. Etappide teekond uuringu algusest on järgmine: Turunduse planeerimine ja infosüsteem (strateegilised plaanid, taktikalised plaanid, andmebaasid) -> 1.Uuringuprobleemi määratlemine (probleemid või võimalused, alternatiivsed otsused/lahendused, uuringu kasutajad) -> 2.Uuringu eesmärkide püstitamine -> 3.Teabeallikate määratlemine (esmased- ja teisesed andmed) -> 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiivuuring, kvalitatiivuuring) -> 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) -> 6.Andmete kogumine -> 7.Andmetöötlus ja analüüs -> 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused,
(küsitlust) korratakse teisel või rohkematel valimitel. 2.2.8 Turundusuuringute liigitus uuritava info järgi. 2.2 esmane (algallikatest kogutav info), 2.3 teisene (kirjutuslaua e. deskuuring – olemasolevate andmete uuring). 2.2.9 Turundusuuringute liigitus uuringu teostaja järgi KAS tellida uuring või teha ise? Uuringu tegemine ise eelised: - kindlustunne, et konfidentsiaalne info ei lähe firmast välja, - vahetu tagasiside, - uuringuprobleemi parem tajumine, võimaliku infomüra vältimine selle edastamisel, - eeldatav rahaline kokkuhoid. Puudused: - ajakulu, - puudub kriitiline kõrvalpilk. Uuringu tellimise eelised: - metoodilistes küsimustes proffesionaalsed lahendused, - uuringu teostamise stabiilsus, - proffesionaalsed analüüsitehnikad, - tehniline baas, - ajasääst, Puudused: - suht kõrge maksumus, - uuringufirma võib mitte tajuda uuritava toote/turu spetsiifikat. 2