(integreerimise) tulem. Integreeritud metodoloogia võimaldab uuritavatele objektidele läheneda nii, et Kvalitatiivne, kvantitatiivne ja integraalne metodoloogia. Teadus- ja loometöö metodoloogia kursuse loengukonspekt (2009) Lembit Õunapuu, PhD Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teadus- ja kunstiloome osakond _______________________________________________________ avastatud kvaliteete (fenomene) saaks vormistada ka kvantitatiivsel kujul. Uurimistegevuses tähendab see tõsist uudsete vormilahenduste otsimist. Kvalitatiivkvantitatiivsetes uurimustes kasutatakse sisuanalüüsi koos statistilise analüüsi võimalustega. Võiks öelda nii, et integreeritud uurimustes lisandub kvalitatiivsele analüüsile statistiline ,,kontroll". Kui kvantitatiivses lähenemises valitseb statistika kui ainuõige ja teaduslik meetod, siis
4 Liimetsa didaktiline teooria Eesti didaktika arengus 5 H. Liimets on didaktikat kõvasti mõjutanud. Järgnevalt püüangi anda ülevaate Tema uurimisprogrammist. 1959. aastal kaitstud dissertatsioonis "Koolisisese metoodilise töö süsteem" käsitleb Ta koolisisest tööd õpetaja õpetamisega kui ka õppimisega. (H. Liimets 1958) Edasises uurimistegevuses väitekirja problemaatika otsest kajastamist ei leia, kuid kaudselt siiski. (R. Liimets- Sorokin 1998) "Väitekirjas ja sellega seotud kirjutistes on õpetaja enesearengu oluliste elementidena esile toodud aktiivne eneseanalüüs ning pidevalt jätkuv õppimine. Seda võiks pidada eelduseks, miks Liimets asus hiljem kasvatust käsitama interaktiivse nähtusena ning kakkas rõhutama isiksuslikku lähenemist ja õpilase subjektiivsust." (R. Liimets-Sorokin 1998:13)
läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Värvainete saamise lugu oli üheks uurimisobjektiks Vana- Rooma ajaloolastele ja kirjanikele. Tänu Lucretiusele ja Pliniusele on teada tol ajal kasutusel olnud pigmendid, värv ja sideained, säilinud on mitmete värvide valmistamise retseptid. Esimeseks maalimisele teaduslikult lähenenud kunstnikuks võib pidada Lenardo da Vincit (1452-1519), kelle mitmekülgses uurimistegevuses on oma koht ka värvikontrastidel ja värvide perspektiivseadustel. 1 Värvi omadused Parameetreid, mille järgi värve hinnata, on mitmeid. Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi. Esimese grupi moodustavad värvi füüsikalised omadused nagu viskoossus, tihedus, kuivamisaeg ja sobivus teiste värvidega. Viskoossus on seotud aine
Oskab käsitseda mõõteriistu ennast ohustamata ja mõõteriista säästvalt; teab koolifüüsikas käsitletavaid seadusi ja seaduspärasusi, seadusi väljendavaid seoseid ja mõistab nende semantikat. Oskab analüüsida ja hinnata seaduse rakendatavust praktikas; saab aru mudelite abist ja tähtsusest loodusobjektide uurimisel ning mõistab mudelite paratamatut piiratust ja pideva arengu vajadust; seostab eksperimentaalses uurimistegevuses teoreetilisi teadmisi praktikaga, omandades kogemusi ja oskusi loodusteadusliku uurimismeetodi ning teadusliku järeldamise kohta. Teadvustab loodusteaduslikku meetodit kui ühte olulist teadmiste omandamise viisi; oskab planeerida lihtsaid katseid, koostada katseskeeme ja -seadmeid, kasutada mõõteriistu, fikseerida ja töödelda mõõtmistulemusi ning teha katsetulemuste põhjal järeldusi ja anda hinnanguid;
Värvid annavad kehale osa valgusest, mis ise on puhas, kehatu energia. Värvid on keha energiasisalduse signaalid. Värvainete saamise lugu oli üheks uurimisobjektiks Vana- Rooma ajaloolastele ja kirjanikele. Tänu Lucretiusele ja Pliniusele on teada tol ajal kasutusel olnud pigmendid, värv ja sideained, säilinud on mitmete värvide valmistamise retseptid. Esimeseks maalimisele teaduslikult lähenenud kunstnikuks võib pidada Lenardo da Vincit (1452-1519), kelle mitmekülgses uurimistegevuses on oma koht ka värvikontrastidel ja värvide perspektiivseadustel. 19 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värvi mõju Värvi mõju inimesele käsitletakse tänapäeval mitmest erinevast aspektist. värvi psühholoogilne mõju, värvi füsioloogiline mõju, värvisümboolika, värvi esteetiline mõju ja väljendusrikkus. Värvitaju hinnanguline pool ehk see kuidas värvid mõjutavad meie enesetunnet moodustab
dusobjektide uurimisel ning mõistab mudelite paratamatut piiratust ja pideva arengu vajadust; oskused sõnastada uurimisküsimust, kavandada ja läbi viia eksperimenti, mõõta füüsikalisi suurusi, töödelda katseandmeid, teha järeldusi hüpoteeside kehtivuse kohta, lahendada arvu- tusülesandeid, leida infot käsiraamatutest ja tabelitest ning kasutada seda ülesannete lahenda- misel, käsitseda mõõteriistu ennast ohustamata ja mõõteriista säästvalt, eksperimentaalses uurimistegevuses seostab teoreetilisi teadmisi praktikaga, teadvustada loodusteaduslikku mee- todit kui ühte olulist teadmiste omandamise viisi, planeerida lihtsaid katseid, koostada katse- skeeme ja -seadmeid, fikseerida ja töödelda mõõtmistulemusi ning teha katsetulemuste põhjal järeldusi ja anda hinnanguid, arendada kriitilist mõtlemisoskust ja süsteemmõtlemist eluliste probleemülesannete lahendamisel, koguda ja kasutada infot, otsustada selle usaldusväärsuse üle.
Seda lähenemist nimetatakse mall intercept 22 , mille vasteks eesti keeles pakub autor tänavaküsitlus. Laialt on levinud persinaalküsitluse grupiintervjuu ehk rühmavestlus ja süvaintervjuu, neid meetodeid kasutatakse kvalitatiivuuringu puhul (vt 5.3.). Internetiküsitlus See on uus tormiliselt arenev suund esmaste andmete kogumiseks turundusnetiseerumisega jõutud Euroopa tipptegijate hulka. Interneti kui uuringute andmekogumise vahendil on uurimistegevuses kindel koht. Küsimustulemuste 44 usaldusväärsus sõltub internetiküsitluse eripärade tundmisest. Enne kui otsustada internetiküsitluse kasuks, tuleb kaaluda järgmisi momente: · tehnilised võimalused. Arvestada tuleb vastajate kontrolli ja ananüümsuse tagamisega ning tarkavaraga, mida läheb vaja ankeedi kujundamiseks; · uuritav sihtrühm. Küsitletavatel peab olema isiklik juurdepääs internetile, mida
Nt Maailma kalavarude drastiline vähenemine, troopiliste metsade pindala vähenemine, korall-riffidr väljasuremine, märgalade vähenemine, joogivee kahjustamine (Aafrikas mõjutab see märkimisväärselt laste suremust), happevihmad jmt. Õppeaine eesmärk on panna üliõpilasi mõtlema loodusvarade majandamisega seotud otsustest ja keskkonnamõjudest. Selgitada tegevuste taustal olevaid mõtteviise ja tegureid ning tutvustada valdkonna uurimistegevuses kasutatavaid teaduslikke meetodeid. Anda ülevaade olulisematest mõistetest, et tulevasel spetsialistil oleks võimalik erialastes diskussioonides aktiivselt kaasa lüüa ja oma seisukohti avaldada. Adekvaatse pildi ja arusaamise tekitamiseks ei piisa ainult majandusteadusest, vaid tuleb seda siduda nii ökoloogia, tehnika ja tehnoloogia, keemia, füüsika, ärijuhtimise kui muude distsipliinidega. Mõistetest Ökonoomikat ehk majandusteadust defineeritakse sageli kui teadust piiratud
möödapääsmatu enda ja patsiendi ohutuse tagamiseks. Tulirelvi ja lõhkeaineid tohivad lahti võtta ja eemaldada ainult pädevad isikud. Patsiendi esemed ja riided tuleb alati säilitada. Patsiendilt riiete eemaldamisel ei tohi läbi lõigata laske- või torkeauke. Kohalesaabumisel tuleb täpselt dokumenteerida patsiendi olukord ja kirjeldada situatsiooni. Dokumenteerimisel pidage silmas, et teie vormistatud dokumenti/protokolli võidakse kasutada uurimistegevuses, samuti võidakse teid hiljem küsitleda, kui tunnistajat. a) Laskevigastus Et hinnata laskevigastuse ulatust, tuleks välja selgitada järgmised patsiendist sõltumatud tegurid. Mis liiki on relv? Laskerelvad jagatakse kuuli liikumise kiiruse järgi väikese, keskmise ja suure kiirusega relvadeks. Nool ja vibu jäävad väikese kiirusega relvade hulka. Püstoleid ja revolvreid loetakse keskmise kiirusega relvadeks (umbes 400 m/s), vintpüssid on suure kiirusega relvad (umbes 1500 m/s)