4 tehnoloogiainstituudis Bost onis, olles juhiks World Wide Webi kontsortsiumile, mis juhib WWW arengut. Douglas Engelbart Douglas Engelbart on Ameerika leiutaja, kes on sündinud 30. jaanuaril 1925. aastal. Ta on kõige paremini tuntud arvutihiire leiutamise poolest. Ta töötas grupis mis lõi arvuti kasutajaliiteid. 1967. Aastal soovis ta patendeerida arvutihiire. Aastal 1968 ta demonstreeris Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri, hiirt ja ekraaniaknaid. 1970. aastal patendeeris ta arvutihiire, mis oli puitkast kahe metallrattaga. Hiljem avaldas ta, et nimetas selle hiireks, sest sellelt tuli juhe tagant välja, mis tundus nagu saba. Ta ei pälvinud ei mingeid kasutusmakse, sest tema patent lõppes 1987. aastal, enne kui PC revolutsioon oli teinud hiirest asendamatu osa arvuti juures. Bill Gates William Henry Gates III on USA tarkvarakorporatsiooni
rattaga puukastike. 1968 valmistas Engelbart esimese ketastega arvutihiire, mis registreeris liikumist kahe dimensioonilisel pinnal. Samal aastal demonstreeris mees Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri, hiirt ja ekraani aknaid. Hetkel, 83-aastasena on ta oma firma, Botstrapi instituudi direktor. Ta on abielus, tal on neli last ning üheksa lapselast.
Sellises sisekliimas oli Einsteinist saanud rahvavaenlane, keda korduvalt kutsuti üles tapma. 1933. a astust Albert Einstein Preisi Teaduste Akadeemiast välja ja esitas ka avalduse oma Preisi kodakondsusest lahti saamiseks. Selle asemel, et avaldust rahuldada, heideti Einstein 1934. aastal Preisi kodakondsete seast välja. Alates 1933-ndast aastast töötas Einsteni Ameerika Ühendriikides asuvas Princetoni Kõrgemas Uurimisinstituudis. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2232-2233) Einstein oli kaks korda abielus. Esimest korda Serbia taluperest pärit Mileva Mariciga, kellega ta oli abielus 17 aastat. Teise naise Elsa Löwenthaliga abiellus Albert 1919 ja elas temaga
MS-DOS oli hiljem laialt kasutusel 80386-l ja 80486-l. Kuigi esialgne versioon MS-DOS-st oli üsna primitiivne, hilisem versioon sisaldas palju arenenumaid funktsioone, paljud võetud UNIX-st. Microsoft oli UNIX-ga hästi kursis. CP/M, MS-DOS ja teised operatsioonisüsteemid varajastele microarvutitele põhinesid kõik sellel, et kasutaja kirjutas käsklused klaviatuurile. Lõpuks muutus see tänu uurimistöödele , mida viis läbi Doug Engelbart Stanford Uurimisinstituudis aastatel 1960. Engelbart leiutas GUI(Graphical User Interface), ilmekas ,,gooey", täielik Windowsi, ikoonide, menüüde ja hiirega. Need ideed võeti Xerox PARC-st ja imporditi masinatesse, mida nad ehitasid. Ükspäev, Steve Jobs , kes oli Apple arvuti kaasleiutaja oma garaazis, külastas PARC-i, ta nägi GUI-d ja koheselt mõistis selle potensiaalset väärtust, mida Xerox juhtkond ei teinud. Jobs siis alustas ehitamist Applet koos GUI-ga. See projekt juhtis Lisa-ni, mis oli liiga
MS-DOS oli hiljem laialt kasutusel 80386-l ja 80486-l. Kuigi esialgne versioon MS-DOS-st oli üsna primitiivne, hilisem versioon sisaldas palju arenenumaid funktsioone, paljud võetud UNIX-st. Microsoft oli UNIX-ga hästi kursis. CP/M, MS-DOS ja teised operatsioonisüsteemid varajastele microarvutitele põhinesid kõik sellel, et kasutaja kirjutas käsklused klaviatuurile. Lõpuks muutus see tänu uurimistöödele , mida viis läbi Doug Engelbart Stanford Uurimisinstituudis aastatel 1960. Engelbart leiutas GUI(Graphical User Interface), ilmekas ,,gooey", täielik Windowsi, ikoonide, menüüde ja hiirega. Need ideed võeti Xerox PARC-st ja imporditi masinatesse, mida nad ehitasid. Ükspäev, Steve Jobs , kes oli Apple arvuti kaasleiutaja oma garaazis, külastas PARC-i, ta nägi GUI-d ja koheselt mõistis selle potensiaalset väärtust, mida Xerox juhtkond ei teinud. Jobs siis alustas ehitamist Applet koos GUI-ga. See projekt juhtis Lisa-ni, mis oli liiga
MS-DOS oli hiljem laialt kasutusel 80386-l ja 80486-l. Kuigi esialgne versioon MS-DOS-st oli üsna primitiivne, hilisem versioon sisaldas palju arenenumaid funktsioone, paljud võetud UNIX-st. Microsoft oli UNIX-ga hästi kursis. CP/M, MS-DOS ja teised operatsioonisüsteemid varajastele microarvutitele põhinesid kõik sellel, et kasutaja kirjutas käsklused klaviatuurile. Lõpuks muutus see tänu uurimistöödele , mida viis läbi Doug Engelbart Stanford Uurimisinstituudis aastatel 1960. Engelbart leiutas GUI(Graphical User Interface), ilmekas „gooey”, täielik Windowsi, ikoonide, menüüde ja hiirega. Need ideed võeti Xerox PARC-st ja imporditi masinatesse, mida nad ehitasid. Ükspäev, Steve Jobs , kes oli Apple arvuti kaasleiutaja oma garaažis, külastas PARC-i, ta nägi GUI-d ja koheselt mõistis selle potensiaalset väärtust, mida Xerox juhtkond ei teinud. Jobs siis alustas ehitamist Applet koos GUI-ga. See projekt juhtis Lisa-ni, mis oli liiga
aastal valitakse Endel Tulving Toronto Ülikooli ülikooliprofessoriks (university professor), tunnustus, mille osaliseks saavad vaid väga vähesed. Vastavalt Toronto Ülikooli sisekorrale peavad kõik professorid 65- aastaselt erru minema. 1992. aastal pidi Endel Tulving, kes füsioloogilistelt näitajatelt on palju paremas vormis, kui enamus 45-aastaseid mehi, vastu võtma Toronto Ülikooli emeriitprofessori tiitli. Praegu jätkab ta oma tavalist seitse- päeva-nädalas tööstiili Rotmani Uurimisinstituudis (Rotman Research Institute at Baycrest Centre) kognitiivse neuropsühholoogia sektori juhatajana. Igal aastal veedab ta paar kuud Washingtoni Ülikoolis (St Louis), kus ta hoiab Clark Way Harrisoni külalisprofessori õppetooli, ja mõned nädalad Tallinnas, kus ta huviga jälgib imepäraseid muutusi Eesti elus. Kõik kolleegid teavad tema Eesti päritolu, mis on tema karismaatilisuse lahutamatuks koostisosaks. See oli ka üheks
pärmine, juurviljane, kestane-kuiv jne. Kolmandas ringis leidub veel täpsem maitse ja lõhna kirjeldus. Taolist viskiratast, mis algselt oli mõeldud viskimeistrite töö hõlbustamiseks, on aastatega täiendatud. Viskinautijatele on see aga tihti liiga keeruline, mistõttu paljud on leiutanud n-ö oma ratta. Viskiaistingute analüüsiga tegeldakse mitmetes uurimislaborites. Näiteks Edinburgh' lähedal Riccartonis asuvas Soti viski uurimisinstituudis on kirjeldatud enam kui 700 erinevat viskibuketis sisalduvat lõhna, mida on püütud seostada ka konkreetsete keemiliste ainetega. Peab tunnistama, et enamasti on ühes viskibuketis tegemist siiski kompleksse aistinguga, kus on koos mitu erinevat, eri alajaotustest pärit lõhna ja maitset. Näiteks juurvilja nüansi leiab nii teraviljasest kui ka väävlisest rühmast. Samas juhtub tihti, et kaks eri nüanssi annavad kokku midagi täiesti uut
aastal valitakse Endel Tulving Toronto Ülikooli ülikooliprofessoriks (university professor), tunnustus, mille osaliseks saavad vaid väga vähesed. Vastavalt Toronto Ülikooli sisekorrale peavad kõik professorid 65-aastaselt erru minema. 1992. aastal pidi Endel Tulving, kes füsioloogilistelt näitajatelt on palju paremas vormis, kui enamus 45-aastaseid mehi, vastu võtma Toronto Ülikooli emeriitprofessori tiitli. Praegu jätkab ta oma tavalist seitse-päeva-nädalas tööstiili Rotmani Uurimisinstituudis (Rotman Research Institute at Baycrest Centre) kognitiivse neuropsühholoogia sektori juhatajana. Igal aastal veedab ta paar kuud Washingtoni Ülikoolis (St Louis), kus ta hoiab Clark Way Harrisoni külalisprofessori õppetooli, ja mõned nädalad Tallinnas, kus ta huviga jälgib imepäraseid muutusi Eesti elus. Kõik kolleegid teavad tema Eesti päritolu, mis on tema karismaatilisuse lahutamatuks koostisosaks. See oli ka üheks
1946. a. õnnestus tal asuda õppima keemiat Baltimaadelt põgenenud õppejõudude poolt Hamburgis asutatud ülikoolis. 1950. a. siirdus H.S. Ameerika Ühendriikidesse ja jätkas seal õpinguid Oklahoma ülikoolis, teenides elatist ja peavarju kohaliku kiriku kojamehena. Omandas 1952. a. Master of Science ja 1955. a. Dr. Phil. Teadusliku kraadi Alates 1956. a. kuni surmani töötas H.S. Philadelphias USA Põllumajandusministeeriumi uurimisinstituudis. Oli American Chemical Society ja Society for Applied Spectroscopy liige. On avaldanud rea keemia-alaseid artikleid teaduslikes ajakirjades. Välis-Eesti ühiskondlikust tegevusest võttis ta osa AABS-is, oli Kanada Eesti Metsaülikooli kauaaegne lektor ning esindas eesti kirjanike rahvusvahelisel Pen-klubide kongressil. Kirjandusse astus Heino Susi 1970. a. oma sõjamälestuste põhjal kirjutatud kaheosalise
Sedavõrd kui ma üldse suudan tuvastada endal mingit teadvust, on vaimne ainulaadsus minu elu peaaegu ainus konstant. Eesti on lihtsalt osa sellest, nagu inglise-prantsuse valgustusajastu filosoofia. Seega on Eesti ja iseseisvuse taastamine ning kinnistamine intellektuaalne projekt, mis ei tähenda, et selline määratlus alavääristab teemat, pigem vastupidi. Olgu see eesti kirjanduse õpetamine või tõlkimine, ENSV rahvuspoliitika analüüsimine ja artiklite kirjutamine Vaba Euroopa Uurimisinstituudis, RVE eestikeelsete saadete juhtimine või diplomaatiline töö: see on mulle huvitav, huvitavam kui miski muu ja seepärast ma sellega tegelengi." Lk 22 Hinnang president Ilvesele ajalehtedes President Ilves ja Bruce Spingsteen Columbia Ülikooli üliõpilaslehes ilmus lugu president Ilvesest, kelle klassikaaslased mäletavad teda kui äärmiselt avameelset üliõpilast ja kellest vaid üksikud nägid ette tema poliitilist karjääri
iseseisvumisest alates. Esimesel metsateadlaste päeval 1923. aastal esitati ulatuslik katseasjanduse korraldamise kava, mis nägi ette katseasjanduse juhtimise komisjoni loomise ja katsemetskondade moodustamise. Katsemetskonnad töötasid alates 1930. aastatest, sõltuvalt rahastamisvõimalustest vahelduva eduga kuni 1993. aastani. Metsanduslik teadustöö toimus esialgu üksnes Tartu Ülikooli metsaosakonnas, hiljem ka 1936. a Tartu Ülikooli juures moodustatud metsanduslikus uurimisinstituudis. Viimase koosseisus oli rahalistest võimalustest tulenevalt küll ainult kaks kuni viis inimest, kes pidid tegelema väga erinevate teemadega. Metsade toonasest sanitaarsest seisukorrast tulenevalt kujunes instituudi töötajate peamiseks ülesandeks metsakaitsealane uurimistöö ja metsakaitsetööde suunamine. Pärast II maailmasõda koondus metsandusalane uurimistöö lisaks Tartu Riiklikus Ülikoolis tehtavale 1947. a
annaabi.ee 
