omakorda enda traditsioone hindama 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ''teise elu'' etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 1. Folkloori teine elu arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude keskkonda, uutesse zanritesse, nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk 2. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendusest vabanemine rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, uurijakogukonna rollide ülevõtmine 3. Folkloori kultuurpoliitiline kasutamine pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 8. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. Spordifolkloori kandjate rühmad: sportlased, spordihuvilised ja spordivõhikud. 1. Sportlaste rühma kuuluvad sportlased, treenerid, õpetajad, spordimetoodikud, spordiajakirjanikud, meedikud jne
8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Teine elu (I): 13. Folkloori „teine elu“: Arhiveeritud pärimusainese liigitamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse žanritesse, nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk, folklorismi mõiste 14. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendustest vabanemine (emantsipatsioon): Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, uurijakogukonna rollide ülevõtmine, eestkõneleja küsimus. Teine elu (II): 15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: Pärimusrühma võõristus „ülevalt poolt“ peale pandud ülesannetele, pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama. 16. Folkloori kaubaks muutmine: Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO), folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis, nt. Simon&Garfunkeli „El Condor Pasa“ Teine elu (III): 17
ja äratundmine, pärimuse spetsialistide(samaanid) oluline roll teadlikkuse loomisel 3. Folkloori avastamine väljastpoolt väärtustatakse(väljastpoolt tulija) mõnd rühma pärimuskultuuri elementi, väline huvi õpetab oma traditsiooni hindama 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Teine elu: 14. Pärimusrühma kitsendustest vabanemine toimub rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, samuti toimub uurijakogukonna rollide ülevõtmine 15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 16. Folkloori kaubaks muutmine Folkloori kaubastamine muurikaäris ja turismis 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 1.Sportlased ja sporditegelased(spordipedagoogid, spordiametnikud, ajakirjanikud, meedikud, treenerid)
Pärast esimese elu etappe on uurijatel olemas kogutud/arhiveeritud materjal, mis hakkab elama „teist elu“. Arhiivimaterjal pannakse uude konteksti või uutesse žanritesse. Kasutatakse folkloorset ainest väljaspool kultuurilist konteksti, milles see loodi (folklorism). Folkloor saab uue hingamise tänapäevases võtmes näiteks muusikas, festivalidel, kunstis (Trad. Attack, viljandi folk, tootmisettevõte Etno, Simon and Garfunkel). Kunstnikud võtavad uurijakogukonna rolli üle, uurivad ainest uuel eesmärgil. Teatud folkloorirühmad võivad „teises elus“ saada riiki ja rahvast esindava rolli. Nad liigutavad inimeste rahvuslikke tundeid ja neid võetakse üldiselt kindla rahvuse kultuurina, folkloor muutud teatavas mõttes kõigi omaks. Lisaks kasutatakse folkloori hariduslikel eesmärkidel koolis, peale selle võimalik folkloori õppimine ülikoolis, tehakse rahvusvahelist koostööd, tekivad uurijate võrgustikud jne. 12. Missuguseid rühmi saab [P
8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7.1.13. Folkloori ,,teine elu": - Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse zanritesse - Folklorismi mõiste 7.1.14. Pärimusrühma solvusest või kitsendusest vabanemine (emantsipatsioon): - Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega - Uurijakogukonna rollide ülevõtmine - Eestkõneleja küsimus 7.1.15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: - Pärimusrühma võõristus ,,ülevalt poolt" peale pandud ülesannetele - Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 7.1.16. Folkloori kaubaks muutmine: - Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO) - Folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis 7.1.17
8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7.1.13. Folkloori ,,teine elu": - Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse zanritesse - Folklorismi mõiste 7.1.14. Pärimusrühma solvusest või kitsendusest vabanemine (emantsipatsioon): - Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega - Uurijakogukonna rollide ülevõtmine - Eestkõneleja küsimus 7.1.15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: - Pärimusrühma võõristus ,,ülevalt poolt" peale pandud ülesannetele - Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 7.1.16. Folkloori kaubaks muutmine: - Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO) - Folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis 7.1.17
Folklooriprotsessi teine elu Folloori teine elu o Arhiveeritud pärimusainses liigutamien uude konteksti, uude ringlusesse, uutesse zanritesse; o Nt folkloorivestival Baltika ja Viljandi Folk; o Folklorismi mõiste all mõisteti lavafolkloori. Kui keegi õpib mingi rahvalaulu ja esitab seda, siis see on folklorism. Pärimusrühma emantsipatsioon o Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega; o Uurijakogukonna rollide ülevõtmine; o Eestkõneleja küsimus. Folkloori kuluutipoliitiline kasutamine o Pärimusrühma võõristus ,,ülevalt poolt" peale pandud ülesannetele; o Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama. Folkloori kaubaks muutmine o Folkloori autoriõoguste küsimus (WIPO); o Nt folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis; o Võltspärimus (fakeloer).
11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Folkloori “teine elu”: – Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse žanritesse; • Nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk 2. Pärimusrühma sõlvusest või kitsendustest vabanemine (emantsipatsioon): – Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega; – Uurijakogukonna rollide ülevõtmine; – Eestkõneleja küsimus; 3. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: – Pärimusrühma võõristus “ülevalt poolt” peale pandud ülesannetele; – Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama; 4. Folkloori kaubaks muutmine: – Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO); – Folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis, nt Simon & Garfunkeli “El Condor Pasa” 5
10. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Lauri Honko Folkloori “teine elu”: – Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutese žanritesse; - Nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk; - Folklorismi mõiste; 14. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendustest vabanemine (emantsipatsioon): o – Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega; o – Uurijakogukonna rollide ülevõtmine; o – Eestkõneleja küsimus 15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: o – Pärimusrühma võõristus “ülevalt poolt” peale pandud ülesannetele; o – Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama; 16. Folkloori kaubaks muutmine: o – Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO); o – Folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis, nt Simon & Garfunkeli “El Condor Pasa”
annaabi.ee 
