president Pätsilt Lagle talu Õismäel kingituseks Lagle talu Tallinna lähedal, kus elas koos abikaasa ja tütrega kodumaalt lahkumiseni. Kirjanik abikaasa ja Sisukord Eelmine Järgmine tütrega TUNTUMAD TEOSED Esimene romaan "Kesaliblik" Romaan "Kivine pesa" Romaan "Üks neistsinatseist" Rannatriloogia "Õitsev meri", "Taeva palge all", Hea sadam" Näidendid "Vaese mehe ututall", "Neitsid lampidega" Võõrsil ilmunud "Tee kaevule" "Päike küla kohal" "Kevadine maa" A. Mälk on üks viljakamaid eesti kirjanikke, hea stiiliga ladus jutustaja. Sisukord Eelmine Järgmine ÕITSEV MERI 1935 Tegevuskoht: Atla lahe ümbrus, Harilaid, Salava saar, karid. Teema: rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus Peategelane Hannes satub abielu tõttu
2. Lümandast pärit 3. Lümanda ministeeriumi kool, Kuressaare linnakool, Tartu ülikool 4. Hiljem lümanda koolijuhataja 5. populaare, juhtis seltsielu, hea kõnemees 6. 1944 läks Rootsi ja oli elu lõpuni seal 7. Stockholmi kuningliku draamateatri raamatukoguhoidjana 8. esimesed teosed olid mõjutatud naturalismist ja uusromantismist. 9. I romaan 1926 - „Kesaliblik“ rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“ näidend: „Vaese mehe ututall“ 10. 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud) 11. palju rannaäärsest eluolust: novell „Surnu surm“, romaan „Õitsev meri“' 2. Tegvustik: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Ilmus 1942. Lõpetab rannatriloogia. Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. 3. Lühikookuvõte: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel
1920ndatel võime rääkida ekspressionistlikust või sümbolistlikust teatrist, aga see piir pole selge. Tundub, et pärast Kitzbergi lainet n-ö kuklakratsimine, hiljem tuleb realism ja rahvakomöödia. August Aleksander Antson ''Sophia Vardi'' impressionistliku kallakuga teater. Sümbolistlikus tähendab seda, et omaette v suurem ala draamaloomingut, mis haakub Piibli ainesega. Karl Rumor ''Valge naine'' 1928 Mait Metsanurk ''Kindrali poeg'' 1925 August Mälk ''Vaese mehe ututall'' 1932 Enn Vaigur ''Kraavihallid'' 1934 suurema kunstilise tähenduse sai siis, kui Vanemuises 1970 uuesti lavale toodi ümbertöödeldud kujul Hendrik Adamson ,''Mulgimaa'' 1919 Hugo Raudsepp (1883-1952) tema tee kirjandusse pikk ja veniv. Loomingus 4 perioodi: 1) küllalt pikk, suht tähendusetu följetonid, luuletused 2) aktiivsemalt draamatekste kirjutama 1920ndatel. ''Sinimandria'' 1927 üks
Joodiku seiklused surmajärgses maailmas. 1929 Mikumärdi 1932 Vedelvorst 1933 Salongis ja kongis uusrealismi ja eluläheduse suund. 1934 Roosad prillid 1941 Viimne eurooplane 1942 Vaheliku vapustused 1930ndatel linnaainelised komöödiad. Külakomöödia kõrgaeg saabub hiljem. 1930ndate keskel ajalooline temaatika. Henrik Visnapuu külakomöödia "meie küla poisid" Enn Vaigur 1935 Kraavihallid August Mälk 1932 Vaese mehe ututall 14. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. Ekspressionistlik ajaluule. Läbielatud sõjakannatused. Luuletajad protestisid vägivalla ja ebavõrdsuse vastu. Ajalaulud.inimese ja ühiskonna ummikusse jõudnud arengust püütakse 8 leida väljapääsu. Esineb palju hüperbooli, liialdamist. August Alle ja tema ajalaulud. Klassika ja modernismi sünteesi poole
,,Vaheliku vapustused" (1942) näidend. Kirjutatud Saksa okupatsiooni ajal. Poliitiline allegooria. Enn Vaigur 1930ndate draamakirjanduse debüntant. ,,Kraanihallid" (1935) sai menutükiks tollel ajal, samamoodi nagu Raudsepa draamad. Henrik Visnapuu katsetas 1930ndatel külateatriga, kuid ei jäänud meelde. August Mälk suutis rahvalikku koodi tabada ka draama vormis. Dialoogi kirjutamise oskuse. Mälgu draamatekstid said 1930ndate populaarseteks, eriti ,,Vaese mehe ututall" (1932) Tallinna Töölisteatris. Veel näidendid: ,,Mees merelt", ,,Häda õnnega". Jätkab ka sõja ajal poliitilise sisuga näidendid ,,Lõuna tuul" nt Pagulaskirjandus (august Mälk läks Rootsi) seal paistab ka silma. Lõbusas komöödilises vaimus 1930ndad läbitakse.Tõde ja õigus, mahtra sõda jne mängiti samuti lavalaudadel läbi. Rahvusliku raudvara traditsioon on laialt näha. 14. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 192944.
1941 "Viimne eurooplane" 1942 "Vaheliku vapustused" ootamatu kogu, muganduv ja muutuv tüüp, aga see on üllatavalt trotslik ja harjumatu lahendus. Tegemist on poliitilise allegooriaga. Pärast nõuk võimu tagasitulekut püüab R kohaneda sots realismi kaanonitega "Rotid", läbikukkumine. Ei ole aeg, mis soosib komöödiaid. Kõik see kohanemiskatsete väike rida ja lõppkokkuvõttes kohanematus. Ta arreteeritakse ja ta sureb 1952. aastal vangilaagris. August Mälk 1932 "Vaese mehe ututall" Raudsepa näidendite kõrval üks sagedamini esitatud näidendeid. 1930ndate keskel võitlesid ka Mälgu dramatiseeringud. Enn Vaigur 1935 "Kraavihallid" suurema kunstilise tähenduse sai alles pärast seda, kui Ird 1970ndatel uuesti vanemuises lavale toob ja siis juba tugevalt ümbertöötatud kujul. Henrik Visnapuu "Meie küla poisid" jt 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini 2
repressioonilainesse ta pannakse vangi ja sureb vangilaagris. Külakomöödias oli ta 30ndatel aastatel number üks. 8. Loeng draama lõpetus ja luule Enn Vaigur · 1935 Kraavihallid Ta tähtsus saab uue valguse alles 70ndatel aastatel, kui Vanemuise juht Kaarel Ird leiab selle näidendi uuest üles ja teeb selle ümber ning toob lavale. Sellest saab üks tänuväärsemaid tükke Vanemuise repertuaaris. Töödeldud Vaigur Henrik Visnapuu August Mälk · 1932 Vaese mehe ututall (töölisteatris tuli ta 32. aastal välja. ) Kõige arvastatavam paralleel Raudsepale. Ta enda loomingus nagu hakkab draama toimima abiteona põhitegevuse kõrval. Samas see tuleb paremini välja kui mõnel teisel. Rahvalikku tooni tajub ta üsna hästi. Näidendeid tuli suhteliselt palju proosa kõrval. Sõja ajal tuleb ka paar nõukogudevastast näidendit (,,Lõuna tuul"). Talle need näidendid probleeme ei tekita, sest ta lahkub Eestist. Luule 1
Arvestatavaim sellest perioodist on pidalitõbiste elu realistlik valgustamine novellis "Surnu surm"(1926) ja jutustuses "Surnud elu"(1929). Oma parima Saaremaa ranniku inimeste ja olustiku käsitlemisel andis Mälk novellides "Rannajutud" ja "Mere tuultes". Suure populaarsuse omandas rannaromaan "Õitsev meri"(1935). On kirjutanud Põhjasõja teemadel "Surnud majad", romaani "Kivid tules" sündmustik on paigutatud põlevkivirajooni. Ajakomöödia alal saavutas edu rahvatükkidega "Vaese mehe ututall"(1932) ja "Neitsid lampidega2(1933), mida iseloomustavad karikeeritud tüübid ja ladus, rahvapärane dialoog. Välismaal katkesid Mälgu sidemed lapsepõlvest tuttava keskkonnaga. Muutunud olusuhted ning kirjanduslikud mõjutused on hilisemas loomingus esile kutsunud uusi ainealasid ning ideelisi otsinguid. Mälgu esimesed Rootsis ilmunud romaanid "Öised linnud"(1945), "Kodumaata"(1947) kajastavad kodumaalt põgenemist ning pagulaselu algaastaid. Sügavam hingeelu jälgimine ning
Tõll" 1883. 4. August Mälk(1900-87)- Lümandast pärit, eesti romaani- ja novellikirjanik. Käis Lümanda ministeeriumi koolis, Kuressaare linnakool. Hiljem Lümanda koolijuhataja, populaarne, juhtis seltsielu, hea kõnemees. 1944 läks Rootsi ja oli elulõpuni seal. Looming: I romaan 1926 ,,Kesaliblik", rannatriloogia: ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all", ,,Hea sadam" , näidend: ,,Vaese mehe ututall" Kirjutanud romaane. Näidendeid ja jutustusi. 1938 anti talle riigi poolt talu. Teine kandidaat oli Tammsaare, aga ta oli linnastunud ja Lagle talu sai Mälk. Kirjutas rannaäärsest eluolust. Novell ,,Surnu Surm", romaan ,,Õitsev meri" 5. Aira Kaal- Põidest pärit, eelkõige luuletaja. 1960ndatel proosakogumik ,,Kodu nurga laastud" I-III 6. Aadu Hint- 30ndatel ,,Pidalitõbi", ,,Vatku tõbilas". Tetraloogia ,,Tuuline rand" 1951- 1966. 7
annaabi.ee 
