• Ainelise mateeriavormi väljaliseks üleminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat. Tuumareaktorites saadakse energiat just tänu sellele, et uraanituumade pooldumisel muutub osa tuumade massist energiaks. Veel rohkem energiat vabaneb reaktsioonises, kus vesiniku aatomituumad liituvad ja tekib heelium. Selline reaktsioon toimub meie Päikese ja kõigi teiste tähtede sisemuses. Päikese hõõgumine on kinnituseks, et vaatamata raskesti usutavusele maksab relatiivsusteooriat siiski tõsiselt võtta.
Ainelise mateeriavormi väljaliseks üleminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat. Tuumareaktorites saadakse energiat just tänu sellele, et uraanituumade pooldumisel muutub osa tuumade massist energiaks. Veel rohkem energiat vabaneb reaktsioonises, kus vesiniku aatomituumad liituvad ja tekib heelium. Selline reaktsioon toimub meie Päikese ja kõigi teiste tähtede sisemuses. Päikese hõõgumine on kinnituseks, et vaatamata raskesti usutavusele maksab relatiivsusteooriat siiski tõsiselt võtta.
Ainelise mateeriavormi väljaliseks üleminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat. Tuumareaktorites saadakse energiat just tänu sellele, et uraanituumade pooldumisel muutub osa tuumade massist energiaks. Veel rohkem energiat vabaneb reaktsioonises, kus vesiniku aatomituumad liituvad ja tekib heelium. Selline reaktsioon toimub meie Päikese ja kõigi teiste tähtede sisemuses. Päikese hõõgumine on kinnituseks, et vaatamata raskesti usutavusele maksab relatiivsusteooriat siiski tõsiselt võtta AJA SUHTELISUS JA OMAAEG Klassikalises Newtoni füüsikas on aeg absoluutne, s.t. aja kulg on kõikjal ühesugune (ühtlane) ja ei sõltu millestki. Oma relatiivsusteoorias aga tõestas Albert Einstein, et absoluutset aega pole olemas ja aja kulg sõltub keha liikumisest. Aja suhtelisus ilmneb suurte, valguse kiirusega võrreldavate kiiruste puhul ja/või ülitugevas gravitatsiooniväljas (näiteks musta augu läheduses)
võivad nad tõepärase ettekujutuse saada alles siis, kui nad saavutavad ahelaist vabanemise. Kui vangi püütakse vabastada, siis peab seda lausa sundima, kuna pilk valguse poole põhjustab talle valu, kuna ta pole valgusega harjunud ja silmad on pimestatud. Pimestuse tõttu näeb ta alguses isegi halvemini kui koopas ja sellepärast arvatb ta, et ta oli koopas olles tõesemalt näinud. Objektidega silmitsi seismine nõuab harjumist. See teooria pretendeerib üksnes tõenäolisusele ja usutavusele ning filosoofiline haridustee peabki ,,koopast" välja juhtima. Koopa-võrdpilt kujutab filosoofilist tõusu teataval määral ühiskonna tingimustes, mis pole ideaalriigi mõttes veel reformeeritud, ning siin paistab filosoofial kui teel ,,koopast välja" mõte olevat.
Lisaks sellele annab see võimaluse asuda suhtlemist juhtima. Kõige tähtsam osa mitteverbaalses suhtlemises on kehakeel. Teenindustööl tekib peaaegu alati kontakt inimeste vahel ning seetõttu on kehakeelel oluline tähendus igat liiki teeninduses. Kehakeelega väljendame end ääretult palju. Mõned uuringud osutavad, et sellel moel antakse edasi paju rohkem kui sõnadega(Parem teenindamine 2001:49). Öeldakse, et kehakeelel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Näiteks, kui ütlete sõnadega ühte aga kehaga väljendate teist siis inimesed usuvad rohkem kehaga väljendatust. Hea teenindaja oskab ennast kehakeelega väljendada ja saab aru klientide kehakeelest. Suheldes inimestega on oluline osa silmsidemel. Silmadega kontakti loomine on inimestele väga omane. Just silmadega saab vastu võtta peamine osa mitteverbaalsest suhtlemisest, sealhulgas teise inimese kehakeelest. Kontakti saamiseks tuleb vaadata teisele inimesele silma
järjekorras, et klient ei satuks segadusse ega tunneks ennast kui ülekuulamisel. Selline omavaheline suhtlemine annab hea võimaluse tagasisideks. Tuleb jälgida inimese meeleolu, hääletooni ja sõnatuid väljendusvaheneid ehk kehakeelt. Suure osa arvamusest ja emotsioonist võib välja lugeda ka näoilmest, miimikast, kehahoiakust ja zestidest. Tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel. Kehakõnel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused, poos, liikumisviis, puudutudes, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Kontakti saamiseks tuleb vestluspartnerile silma vaadata. Silmside annab palju olulist informatsiooni ja näitab suhtlemisvalmidust. Kontakt ei tohi olla liiga lühike-kiirustav, ega liiga pikk-jõllitav
teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks. valm- lühike õpetliku sisuga mõistujutt v luuletus, kus peamiselt antropomorfeeritud loomtegelaste kaudu kujutatakse inimeste iseloomujooni ja käitumist; iseloomulik on, et loo moraal tuuakse eraldi (alguses v lõpus) välja. muinasjutt- rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial põhinev meelelahutuslik, sageli õpetliku sisuga lugu, mis ei pretendeeri usutavusele (vrdl müüt, muistend, pajatus). Iseloomulik on imepärase, üleloomuliku esinemine, tegelaste ja sündmustiku skemaatilisus, tegevuse kordused, detailide vähesus, ajaline-ruumiline ebamäärasus, maagilised esemed, imepärased v imevõimetega tegelased. Rahvamuinasjutud (anonüümsus, suuline levik), kunstmuinasjutud (autorilooming, mis järgib muinasjutu tüüpilist temaatikat, ülesehitust).
2. Mis on süllogism? Millest tulevad vead süllogismide lahendamisel? Süllogism on loogikaprobleem, mis koosneb kahest eeldusest ning järeldusest. Süllogism on kehtiv, kui järeldus tuleneb eeldustest. Eksitakse seetõttu, et paljud ei saa aru, mida süllogistlik arutlus eeldab ning et tuleb keskenduda üksnes eelduste ja järelduste seosele. Selle asemel mõeldakse, kas järeldus tundub usutav. Toetutakse rohkem usutavusele. See tundub mõistlik strateegia, aga tegelikult näitab selline strateegia, et loogika reeglitest ei saada üldse aru. Näide: Kõik kunstiteosed on valmistatud puidust. Kõigist puidust esemetest saab valmistada kella. Järelikult saab kõigist kunstiteostest valmistada kellad. 3. Mispärast teevad inimesed Wasoni valikülesande lahendamisel nii sageli vigu? Mis tingimustel on samalaadsete ülesannete lahendamine lihtsam?
lugema. “Valentsiteooria”ehk sõltuvusgrammatika Verb+aktandid(subjekt, objekt, ...) +sirkumstandid(aeg, koht, viis) Näide kolmevalentsest verbist: eraldama– kes? - keda? - kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur teema(vana info) – reema(uus info) Kognitiivne konstrukt sioonigrammatikapüüab konstrukt sioone selgitada inimese tunnetuse kaudu. Kognitiivses konstruktsioonigrammatikas pööratakse põhitähelepanu keelekirjelduse psühholoogilisele usutavusele. Põhitermin, konstruktsioon, on lihtsustatultöeldes vormi ja tähenduse kooslus, mille komponendid ei ole reaalses keeles teineteisest lahutatavad. Näiteks võib tuua konstruktsiooni, mis koosneb alalütlevas käändes tegijast, modaalsest (vajalikkust või võimalikkust väljendavast) verbist ainsuse kolmandas pöördes ning da-tegevusnime vormis tegusõnast. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip.
(Miki Hiir, Tom ja Jerry). lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk sageli illustratsioonidel. lastekirjandus- spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele loodud ilukirjandus. muinasjutt- eepika žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutuslik või õpetliku sisuga lugu, mis erinevalt muistendist ei pretendeeri usutavusele. muistend- tõestisündinud loona esitatud lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku või sündmustega. Enamasti lisandub faktidele fantaasia. mütoloogia- 1. Ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum. 2. Müüditeadus, müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu, mis teeb järeldusi kultuuri olemuse kohta ja uurib mõttemallide kujunemist. müüt- religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantastiline lugu, mis
annaabi.ee 
