Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi
Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid olemas ka eraldi pühamud, kus käidi jumalailt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku (aga ka sealseid ennustajaid) nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim oli jumal Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas. Kreeklased võtsid oraaklite (eriti Delfi) ennustust väga
pühendatud ühele kindlale jumalale.Jumalatega võis suhelda,neile ohvreid tuua ja ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene.Põhamutes olid jumalate teenimiseks preestrid ja preestrinnad kes ei moodustanud omaette seisust vaid elasid harilike kodanike tavapärast elu. Peamine jumalate austamise viis oli ohverdamine.Ohverdati peamiselt veiseid, kitsesid,lambaid ja sigu.Ohverdamise juurde käis alati ka palve.Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust kus osalesid nii naised kui ka mehed sõltumata kas nad olid kodanikud,mittekodanikud mõneljuhul isegi orjad. Surma järgsus Kreeklased pand rõhku peamiselt siinpoolsele elule.Surma mõisteti väga sarnaselt täna päevale , kui küige meeldiva ja nauditava paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemien hadese riigis.Allilmas elasid surnud emotsioonidetaja varjudena aga midagi erilist neil karta ei olnud. 11 Vana Rooma
Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid olemas ka eraldi pühamud, kus käidi jumalailt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku (aga ka sealseid ennustajaid) nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim oli jumal Apolloni oraakel Delfis Kesk- Kreekas
Möne pühamu jaoks valiti preestrid iga-aastase riigiametnikena, teisal pärinesd nad kindlatest aristokraatlikest suguvösadest. Mölemal juhul olid nad terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolitsema ja ohvritalitusi läbiviima. Preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elsid harilike kodanike elu. Peamiseks ohvriloomaks olid veised, kitsed, lambad, sead. Usuti, et suits valmistab jumalatele heameelt. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust. Pidustuste programmi keskne osa oli rongkäik, mis kulges lärmakalt pühamu juurde. Tihti peeti pidustustel ka vöistlusi. Delfi oraakel Kreekas olid eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku, ennustajaid ja ennustusi nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim on Apolloni tempel Delfis Kesk- Kreekas Parnassose jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon lohemao nimega Python, mistöttu preestrinnast ennustajat kutsutakse püütiaks
Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söö- giks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust. Prog- rammi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid ole- mas ka eraldi pühamud, kus käidi jumalailt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku (vahel ka sealseid ennustajaid ja nende antud ennustusi) nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim oli jumal Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas
Iga tempel ja altar oli kindlale jumalale, seepärast ehitati neid väga palju. Preestrid või preestrinnad olid linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Preestrid ei moodustanud eraldi seisust. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Verel lasti voolata, loom ise nüliti ja tehti toiduks. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, kus osales kogu elanikkond. Surmajärgsus Levinud oli arusaam, et surnute riiki piirab allmaailmajõgi Acheron, milles paadimees Charon hingi hõberaha eest üle viib. Seetõttu oli kombeks surnule häberaha suhu panna. Allmaailmas elasid surnud rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena. Müsteeriumid Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid ja Orpheuse müsteerium
Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ja olid templi välisilmes määravad.Templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas (6-13 või 8-17). Jumalatega võis templites suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene. Kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, milles osalesid nii kodanikud ja mehed kui ka mittekodanikud ja naised. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Üheks esimeseks muusikuks peeti Apollonit- muusade juhti, keda kujutati tihti lüüraga käes. Kreeka kultusmuusika oligi seotud eelkõige Apolloni ja Dionysosega. Dionysose pilliks oli aulod, mis matkib inimhäält. Müüt räägib, et Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks
annaabi.ee 
