Jüripäeval keelatud Jüripäeval oli keelatud külla minna. Vanasti inimesed arvasid, et jüripäeval külaskäimine toob kahju kariloomadele, põllutöödele või inimese tervisele. Keelatud olid veel põllutööd, okste ja puude koju toomine. Vanasti inimesed uskusid, et kui teha jüripäeval neid töid, siis tulevad suvel maod kodu juurde. Jüripäeval ei tohtinud õmmelda ega kududa. Vanasti inimesed arvasid, et kui jüripäeval õmmelda või kududa, siis lähevad suvel taimed ussitama. Kodu lähedal ei tohtinud jüripäeval kolistada ja paugutada, puid lõhkuda ega pesu pesta. Inimesed uskusid, et need tegevused meelitavad äikest maja juurde. Vanasti inimesed arvasid, et enne jüripäeva või enne esimest äikest on maapind mürgine. Mürgisele maale ei tohtinud istuda. Inimene võis jääda haigeks. Alles pärast esimest äikest võis maa peal istuda. Seda kommet järgivad paljud inimesed ka tänapäeval. Jürituli 19
Nende nimede eristamine sai alguse Matteuse ja Mattiase kui erinevate isikute kultusest. 1969. aastast kinnitati Mattiase mälestuspäevaks läänekirikus 14. mai, idakirikus 9. mai. Madisepäeva kombed ja tavad Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Põhjatuul ennustas külma kevadet. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest
vee pühitsemine. Heinategu pidi lõppenud olema. Samuti käidi kirikus või külastati tuttavaid. Metsas tuli vältida kohtumist emapõdraga, kuna temal on sel ajal jooksuaeg ning nad on kurjad. Rukkimaarjapäev oli seotud mitmete ennustustega. Vanarahvas kinnitas, et kui rukkimaarjapäeval oli kuiv ilm, võib oodata kuiva ja sooja sügist. Kui rukkikoristus jäi pärast maarjapäeva, siis läheb talvel vili kopitama ja suur osa viljast läheb ussitama. Ja kui rukkikülv jääb rukkimaarjapäevast hilisemasse aega, siis söövad kahjurid rukkiorase ära. Toidulauale toodi sel päeval paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti sel päeval toidulaud sauna lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust ja joomingust osa. Maakonniti olid peolaual toidud erinevad. Näiteks Hanilas oli toidulaual tangupuder. Tarvastus küpsetati rukkileiba ja keedeti kitseliha
2. veebruar küünlapäev ilmad juba nii valged, et nägi kangamustrit kududa. Valmistati rituaalseid toite: tangupudru, sealiha. Valmistati küünlaid, sel päeval valmistatud küünlad põlevad eredalt. Kui sajab lund, tuleb hea räimesaak. 24. veebruar madisepäev putukatele ja mardikatele pidi elu sisse loodama. Kui sel päeval sajab lund tuleb sel aastal palju parmusid. Kapsaid, ube ega herneid ei tohtinud sel päeval keeta, sest siis nad lhevad kasvuajal ussitama. · Märts (paastukuu): 1. märts jevdokia päev lindude saabumise päev, lindudele visatakse toitu. 8. märts naistepäev naised tööd ei tee 9. märts linnupäev, tsirgupäev seostub nr 40, tulnud 40 Sebastja märtri järgi. 40 lindu pööravad suu suve poole ja lendavad tagasi koju, küpsetati kakukesi lindudele. Arvati, et kui sel päeval on külm, tuleb seda 40 päeva järjest. 17
apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid
• 25.jaanuar Paavlipäev- ennustati suve ilmu( kui päike paistab, siis tuleb päikseline soe suvi) • Küünlakuu, vastlakuu, hundikuu VEEBRUAR • 2.02küünlapäev- valmistatu toitu(tanguputru); kui sajab lund tuleb hea Räime saak. • 14.02 valentinipäev- • 24.02 madisepäev- putukatel ja mardikatel tuleb elu sisse; kui sellel päeval tuleb palju lund tuleb ka palju parmusid; ei tohtinud kapsaid, ube, herneid keeta, siis nad lähevad kasvu ajal ussitama. MÄRTS- paastukuu • 1.03 Jevdokiapäev- lindude saabumis päev ja visatakse neile toitu; • 8.03 naistepäev- naised tööd ei tee, mehed teevad ära • 9.03 linnupäev/tsirgupäev- seostub nr 40, on tulnud 40 Sebastiamärtri järgi- linnud pööravad suu suve poole , pea taeva poole; küpsetati kakukesi iga ühele üks,"sööge linnud ärge tulge suvel vilja noppima"; kui on külm sel päeval tuleb seda 40 päeva järjest. • 17
Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Maarjapäev, ka paastumaarjapäev, punamaarjapäev, kapsamaarjapäev - 25. märts Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi, mille juures on olulisemad järgmised
valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Maarjapäev, ka paastumaarjapäev, punamaarjapäev, kapsamaarjapäev - 25. märts Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi, mille juures on olulisemad järgmised jooned ja
apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid
Inimene usub oma mõistusesse, samas ei kanna seda kõike välja (vari kasvab). Elu lõpul märkas Michelangelo, et humanismist üksi ei piisa. "Pietas" - Maarja kuju, kus hoiab surnud Kristust kätel; pilt murdunud humanismist. SAKSAMAAL: 1483-1546 annab tooni reformatsioon eesotsas Lutheriga. Põhjused: paavstide ilmalikud ambitsioonid, madalama preesterkonna puudulik haridus, kiriklikud kuritarvitused, üleüldine moraalne langus (ladvaõunad hakkavad kõigepealt ussitama). Sellele reaktsiooniks reformatsioon. Luther tahab asendada kiriku autoriteedi pühakirja omaga ("paberist paavst"). Rooma kirik on õpetanud, et väljaspool kirikut pole õndsust. Kiriku eksimatus, traditsioon katolikus/ Piibel luterluses (sola scriptura). Elava traditsiooni tulemus, tekkinud 3.saj. jooksul. Siiski mingi mõõdupuu. Ka pühakirja keskmes autoriteet, sola Christo - ainult Kristus. Ainult usu läbi saab õndsaks: sola gratia, sola fidei
annaabi.ee 
