Vikerkaare laht, Oceanus Procellarum ehk Tormide ookean, Lacus Somniorum ehk Unejärv, Tauruse mäeahelik, Laplace’i neem.2 Onomastika e. Nimede keelsus Nagu kõigile sõnadele ja sõnaühenditele on omane keelsus, st mingisse keelde kuulumine, nii on see ka nimede puhul. Enamik kohanimesid on rahvuslikult seotud – kohtadel on ainult sellekeelsed nimed, mis rahvus sel alal elab. Nt Järvamaa kohtadel on eestikeelsed nimed: Ussisoo, Puiatu, Liivamäe, Vanamõisa. Niisugusel kujul peavad nad seisma mis tahes riigis ja keeles väljaantud kaartidel. Meie omakorda peame Eestis trükitud kaartidel andma Saksamaa kohanimed täpsel saksa kujul, Armeenia kohanimed armeenia kujul (transkriptsioonitabeli järgi armeenia tähed eesti tähtedega vahetades). Suhteliselt vähe on olnud mugandnimesid, mille all mõeldakse natuke meiepärasemaks kohandatud nimesid, nt Gaana pro Ghana,
Üks juugendstiili haru on süntetism, kus ilma ruumilise kujutuseta puhtad värvipinnad on ümbritsetud tumedate kontuuridega (eeskujuks arhailine või kaugete maade kunst) ja sai alguse Prantsusmaal, kus tegutses Pont-Aveni koolkond, mida esindasid mile Bernard ja Paul Gaugin, Jacob Meyer de Haan. Tarbekunstis juugendlikud vaibad, mööbel, keraamika, mosaiigid, plakatid olid dekoratiivsed ja suurte geomeetriliste motiividega. Eestis kuulsaim mööblitootja Thedor Ussisoo. 4.Postimpressionism. Kunstnike seltskond, kes impressionismiga kokkupuutest oma arengusuuna valis. Eredaimad esindajad Vincent van Gogh, Paul Gauguin, Paul Cézanne, kelle looming avaldas mõju paljudele 20. sajandi kunstnikele. Hollandlane Vincent van Gogh maalis alguses porisemate toonidega, hiljem värvid muutusid heledaks ja puhtaks. Õppis, elas ja töötas Prantsusmaal. Meisterlikult värve
Venelaste 1. okup: · Osa õppeaineid muutus venekeelseks. · Vene keele koormus suurenes · Rohkem õpetati ajalugu, õpetati teistmoodi. · Õppeaine konstitutsioon tuli juurde · Osa õpetajaid/õpilasi küüditati · Võeti kohalt maha, kes ei sobinud · 39ndatel aastatel lahkusid peamised Sakslased, kuid läksid eestlased ka · Legenaarne õpetaja Pudi lahkus ka. · Õp. Ussisoo tuli vabariigiaastapäeval sini-must-valge lipuga kooli ja siis on ta nüüd kadunud meil. · Osa õpetajaid oli punaarmees. · Kaotati 11 õpilast Sakslaste okupatsioon: muutus palju · Rahvuslikud sündmused/sümbolid lubatud · Sakslased panid marmorvahvli tagasi · Poiss pandi püsti 19 poissi läks Soomepoisteks, 44 lend. Aasta 43- 44ndal aastal lõppes õppetöö märtsikuus. Märtsi pommitamine, 1944. Saksa võim oli Eestis
iseloomustavad sotsialistliku realismi aegset kirjandust, sealhulgas on enamik nendest joontest omased ka Leberechti ,,Valgusele Koordis". Seejuures üritasin Veiko Märka väljatoodud tunnustele lisada omapoolsed kommentaarid ning näited käsitletava teose põhjal. 1. kaasaminemine võimu poolt algatatud kampaaniatega; · Maade jagamine talupoegadele; · kolhoosi organiseerimine, ühistöö võit; · stalinistlik maaparandusplaan: Ussisoo kuivendamine; · Põllumajanduskartell "Uus Elu" ajalooliste kohanimede väljavahetamine ilmetute kolhoosinimede vastu (identiteedi kustutamise võte). 2. tegelaste jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks; · Positiivsete tegelaste tuumikusse kuuluvad eelkõige töökas ja ettevõtlik Paul Runge, tööloom ja entusiast Aino Vao, Jaagu talu kolmik (eesrindlik Maasalu, heasüdamlik Taaksalu, hädavares Semidor), ka naiivne ja heausklik Roosi jt
järgi) – on liigendatud õppeteemade kaupa, veeriseviiteid ei ole kasutatud. Seevastu on põhimõisted /uued mõisted/ trükitud rasvastena. Kahjuks on õpilastel siiski, nendele hetkel olulist teavet, tekstist raske leida. Tööesemed on staatilised ja seega d e d u t s e e r i m i s t p i i r a v a d . Seniajani Eestis kasutatavates jaotusmaterjalide kataloogides esineb kinemaatilisi paare vaid tühisel osal näidistest (Isok, Kõrbe et al.,82; Nagel & Rihvk, 01; Ussisoo,59). Esindatud on liugepaar /sahtlid/ , rotatsioonipaar, kruvipaar ja üks paralelogrammmehanism /kolmlaegas/. Erandiks on veel traadist püsivusmängud, (Isok, Kõrbe et al.,82). Tööesemed ei lahenda reeglina liikumise – toimimiseülesandeid, katseülesandeid, mnemoülesandeid, vaid on suunatud enam tehnoloogilisele leidlikusele/vilumisele ja on esemed argielumõistes. -6- Võrdle näiteks (Carratt,91)
järgi) on liigendatud õppeteemade kaupa, veeriseviiteid ei ole kasutatud. Seevastu on põhimõisted /uued mõisted/ trükitud rasvastena. Kahjuks on õpilastel siiski, nendele hetkel olulist teavet, tekstist raske leida. Tööesemed on staatilised ja seega d e d u t s e e r i m i s t p i i r a v a d . Seniajani Eestis kasutatavates jaotusmaterjalide kataloogides esineb kinemaatilisi paare vaid tühisel osal näidistest (Isok, Kõrbe et al.,82; Nagel & Rihvk, 01; Ussisoo,59). Esindatud on liugepaar /sahtlid/ , rotatsioonipaar, kruvipaar ja üks paralelogrammmehanism /kolmlaegas/. Erandiks on veel traadist püsivusmängud, (Isok, Kõrbe et al.,82). Tööesemed ei lahenda reeglina liikumise toimimiseülesandeid, katseülesandeid, mnemoülesandeid, vaid on suunatud enam tehnoloogilisele leidlikusele/vilumisele ja on esemed argielumõistes. -6- Võrdle näiteks (Carratt,91)
Tehnikaülikool, kunstiharidust võis omandada Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, muusikalist haridust andis Tallinna Kõrgem Muusikakool, algklassiõpetajaid valmistati ette Õpetajate Seminaris. 12. Olulisemad Eesti Vabariigi haridus- ja kultuuritegelased Peeter Põld esimene haridusminister (ühtluskooli rajaja), Eesti rahvusliku kooli rajaja. Oli Eesti kooli- ja riigitegelane, ning Eesti Ajutise Maanõukogu liige. Carl Heinrich Niggol - Eesti eelkoolipedagoogika rajaja Theodor Ussisoo töötas välja kirja eeskujud. Teodor Ussisoo kirjutas hulga tehnika-, puutöö- ja kirjakunsti õpikuid ja käsiraamatuid. Ta kujundas muu hulgas Eesti Vabariigi esimesed, 1919. aastal käibele võetud 50-pennised ning 1-, 3-, 5- ja 25-margased rahatähed. Ta kujundas ka postmarke. Johannes Käis kõige viljakam koolimees. Käisi koolkond seadis eesmärgiks, et õppimine oleks huvitav ja arendav. Töövihikute, õpikute ja juhendmaterjalide koostaja- väljamõtleja.
Raha nimetuse üle eriti ei vaieldud. Esiteks ei olnud selleks aega, teiseks kallutas otsuse marga kasuks ka senise markvääringu olemasolu ning markvääringul põhinevate Eesti Vabariigi võlakohustuste töösolemine ja ettetellimine. Uue nimega rahaühiku käibelelaskmine võinuks segadust ainult suurendada. Rahamärkide trükkimiseks peeti sobivaimaks Helsingis asuvat F.Tilgmanni trükikoda, kus töid korraldas kunstnik Theodor Ussisoo. Trükkimist alustati 1919. aasta märtsis. Eelnevalt kinnitas valitsus emissiooni suuruseks 145 miljonit marka, kuid suurte sõjakulude tõttu kujunes maht suuremaks. 9. aprillil tulid ringlusse esimesed kolm miljonit Eesti marka kolmemargaste kupüüridena. Edaspidi edenes rahamärkideks kuulutatud võlapaberite ja kassatähtede käibelelaskmine kiiresti. Märtsi alguseks olid ka mõned kohalikud trükikojad valmis rahatähtede väiksemaid kupüüre trükkima. 2.mail 1919 andis
-- Ajaloo-Keeleteaduskonna töid. TRÜ toimetised. Vihik 35. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 167195. Alender, Eve 2000. Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Tartu. Elisto, Elmar 1934. Isikunimede parandamise küsimusi. -- Eesti Keel, nr 6, lk 182188. Erelt jt 1993 = Erelt, Tiiu; Jõgi, Olev; Kaalep, Ain; Laast, Artur; Rajamets, Harald; Saari, Henn; Seppel, Ly; Udam, Haljand; Ussisoo, Uno. Nimekirjutusraamat. Valgus, Tallinn. Erelt, Tiiu 1994. Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. -- Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 367370. Henno, Kairit 1999. Miks on vaja isikunimeseadust. -- Õiguskeel, nr 3, lk 8 14. Henno, Kairit 2000. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn. Henno, Kairit 2002. Riiklikust isikunimekorraldusest aastatel 19181940. -- Õiguskeel, nr 4, lk 3342. Hurt, Jakob 1864. Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi.
annaabi.ee 
