Mina ja Religioon Mis on religioon? Religioon on uskumiste, tavade ja normide süsteem mille keskmeks on üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Sõna religioon on enamasti seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio, mille etümoloogia on vaieldav. Tänapäeval jälitab religioon meid kõiki, olgugi et enamik meist arvab, et on ka palju tähtsamaid asju. Näiteks mina, kes ma olen ateist.
on õige aeg käituda iseendana ning millal mitte. Õigel ja valel vahe tegemine on subjektiivne ning tulenevalt sellest on ka suhtumine ühiskonda ja selle liikmetesse varieeruv. Maailm on religioosselt väga mitmekesine. Enamikes maades on õigus inimesel uskuda, mida soovib ning kellelgi ei ole õigust teda sellepärast hukka mõista. Veelgi enam, see on seadusega karistatav. Kui see aga nii ei oleks, kas inimene, kes siiralt usub, on piisavalt julge oma tõekspidamiste ja uskumiste tunnistamiseks või salgab ta kõike vaid selleks, et mitte paista teistsugusena, mitte saada põlguse osaliseks? Olen veendunud, et näiteks nii mõnigi kristlane, viibides ateistlikus seltskonnas, vastab taolisele küsimusele eitavalt, et end mitte kompromiteerida just nagu seda tegi Peetrus, kuulutades valeks väiteid, et teda olevat nähtud koos Jeesusega. Kartus oli muidugi põhjendatud. Tunnistades seotust oma õpetajaga, oleks ta arvatavasti jaganud
Tänu sellele ainulaadsele peenrale kasvatasin nad meloneid, chili-paprikat, sibulaid, tomateid ja ravimtaimi. Kaladest püüti lõhet, sest need tungisid hiliskevadel sisemaa jõgedesse. Kalu aitasid püüda võrgid ja tõkked. Suurel Järvistul käidi kanuudega ning kalu püüti ahinguga. 5 Kui nad püüdisid kinni esimese lõhe, peeti tänupalve. Kala luud visati tagasi jõkke, kus need uskumiste kohaselt uuesti kalaks moondusid. 2.3 Elamud Paiksed indiaanlased elasid külas. See kindlustas turvalisuse ja võrdselt jaotatud tagavarad. Külades olid savimullaga kaetud maakojad, ka ehitati savitellistest ja kividest majasid, mis olid üksteise otsa ehitatud, nagu kortermajad tänapäeval. Elamute kujud olid erinevad koonused, kuplid, kolmetahulised püramiidid, kuubid ja ka nelitahukad. Heal lapsel on mitu nime. Ka elamuid kutsuti erinevate nimetustega
ning suhtlust) Potentsiaalselt seestunud kuuldud usulisi narratiive ei unustata, kuigi need võivad meelest ära minna. Kui inimene satub situatsiooni, mis käivitab mälupildi, siis ta taaskogeb kogemust, mida narratiivis kogeti. Usulise kogemise mudel kirjeldab usu rolli inimese elus, selle elemendid on MINA, lõhe, piir, jälk, psüühika ja usuliste kogemuste sisu. 5. Usuline orientatsioon tähendab uskumiste või religioosne-olemise viisi. Usulise orientatsiooni käsitlemise aluseks võib olla ka suhtumine usulistesse tekstidesse. On sisemine e EESMÄRK ja väline e VAHEND ning küsiv e OTSIV orientatsioon. Sisemist usulist orientatsiooni iseloomustab pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis, teised vajadused püütakse viia kooskõlla usuliste veendumuste ja seisukohtadega, usulised seisukohad on sisemiselt sügavalt omaks
oli kirjaoskuse õppimine võimalik vähestel. Seega oli maalikunst üheltpoolt evangeeliumi kuulutamise vahend kirjaoskamatutele, teiseltpoolt aga võimalus võimu ja positsiooni omavatel inimestel rõhutada oma religioossust. Islamiusk aga näiteks keelab kujutada piltidel loomi, inimesi ja jumalaid. Nii kaunistavad kunstnikud moseesid ja pühi raamatuid imekaunite ning keerukate geomeetriliste mustritega. Seega ei saanud seal inimestele piltide kaudu usku edasi anda ja uskumiste ja tõekspidamiste edasi andmine käis suuliselt. Kuid lisaks tavalisele maalikunstile on religioonis oluline koht ka sümbolitel. Enamikule inimestele on identiteediga seonduv väga tähtis. Inimestele meeldib tunda, et nad pole üksi. Kuuluvus- ja tunnustusvajadus on üks inimese põhivajadusi. Suur osa inimestest on lojaalne väikese grupi, oma pere suhtes. Mõned on lojaalsed suurematele grupidele nagu näiteks kool või firma
kultuur. Handy ja Aitken (1990) nt. leidsid põhikoolides rohkem Athena kultuuri ning keskkoolidest Apollo kultuuri. 12 KOKKUVÕTE Organisatsioonikultuuril on kaks peamist ülesannet: (1) liita organisatsiooni liikmed sellisel viisil, et nad teaksid, kuidas omavahel toime tulla ja (2) aidata uutel liikmetel kohaneda. Seega võime organisatsioonikultuuri käsitleda kui väärtuste, uskumiste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogumit, mida organisatsiooni liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. 13 2 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Anne Valk. Organisatsioon ja juhtimine avalikus sektoris. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus, 2003. 2. Anu Virovere, Ruth Alas, Jaana Liigand. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Kirjastus Külm, 2005.
Moraal- konkreetne väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi kultuuriga seoses ja mis puutub praktilist elu. Eetika-moraali puuduvad aruteinud hea ja halva, õige ja vale suhtest. Moraal on vaatenurk tõsiasjade hindamiseks. Väärtused on indiviidide ja ühiskonna eelistused, mida rakendadakse oma arvamuste ja kogemuste hindamisel ning otsustamisel, kuidas elada ja mida pidada oluliseks. Nad toimivad nii teadmiste kui uskumiste, tundmuste, emotsioonide ja suhtumiste, teutsemise ja käitumise tasandil. VÄÄRTUSTEMINE JA VÄÄRUSED- kuuluvad kasvatuse olemusse 1 Kus on inimesed omavahel suhtes, seal on võimatu olla kasvatmatu 1 Kui kasvatus on suhe ja suhete loomine, siis suhete öaadi määravad väärtused. Normid ja väärtused on pedagoogilise tegevuse põhiprobleem, sest: 1 Kuivõrd kasvatus on sekkumine teise ellu nõuab see alati õigustust
positsiooni. See nõuab jäägitut personaalset pühendumist, et ennetades tundmatut teha oma eluprotsessis pikk samm edasi, mis kindlasti põhjustab ka valusid ja vaevasid. See kunst on teada meistritele ja nende õpilastele ja salaõpetuse kandjatele läbi aegade. Me täidame seadust ühel või teisel viisil. Me kas kasutame seda seadust oma kasuks või saame tema märklauaks.Universaalse seaduse uks kiigub kõikdes suundades. Lõpptulemus sõltub sellest, mida me oleme valinud uskuda ja uskumiste süsteem lubab meil näha tõde tema tõelises valguses. Kui me ei taha teada või ei hooli, siis käime läbi evolutsiooni standard protsessi. Mitte midagi ei pea, on lubatud seista vaikselt. Kogu ilmnemine on aktiivse energia, mis toodab teatud tulemusi, toimimine; ning energia kulutamine ühes suunas toob kaasa võrdse kulu vastassuunas. 82. Õigete inimsuhete seadus. Seadus aitab meil piiritleda käitumise kontrolli teiste üle kolmandas dimensioonis
vigastusi saanud, nt sügavaid luumurde, mis on kinni kasvanud. See näitab, et nende eest on aastaid hoolitsenud, sest nad polnud võimelised ise toitu otsima. Seega pidi ka neandertaallaste ühiskond püsiv olema. Mõningates haudadest on saadud ka tulekivist tööriistu, see viitab abstraktsele mõtlemisele, arvati, et on olemas hauatagune elu. Saksamaal on Drachenlochi koobas, kus tagapool väikestes käikudes seinaorvades on avastatud karupea, see viitab kindlate uskumiste olemasolusse. Esimene homo sapiens avastati Euroopas 1868. a, kui prantsuse arheoloog De Cro leidis ühest koopast luustiku. See oli kromanjoon ehk homo sapiens. Esimene leid on umbes 30 000 a vanad. Leiti 7 luustikku, keskmine pikkus oli 187 cm. Kromanjoonid olid pikad, püstised, saleda joonega, europiidse rassi esindajad. Umbes samal ajal sai tuntuks ka Aurinagnaci koobas, kust leiti 17 luustikku, kuid kohalik kirkikuõpetaja mattis nad kohalikku surnuaeda
Enamasti proosas kirjutatud teos, tal on 5 kogu, mis jaguenvad 4-ks mustaks ja 1-ks valgeks ajurvedaks, viimane neist on olulisim. Mõningased ohvrid:loomaohver, vajarpeya - kuninglik jõu-joomisriitus, rajasuya - kuninga kroonimistseremoonia. Tekkis ka selline kirjandusliik upanisadid atmani ja brahmani vaheline suhe Upanisad - jalge juures istuma (õpetajate). Ei ole pärit preestrite seast. Raamatud kirjutati üles sõdalaste ja valitsejate poolt. Materjal on enamuse uskumiste aluseks. SMRITI - puraanad ja eeposed, manu seadused, kus on kirjas, kuidas elada õnnelikult ja harmooniliselt igal tasandil. 133 Puraanad -muistne jutustus jumalatest, esindavad rahvalikke traditsioone. Brahma, Visnu ja Siva puraanad. Kaks eepost: Ramajana (lugu täiuslikust valitsejast) ja Mahabharata ( Lugu
Jumal pole muud, kui puhastatud inimloomus, puhastatud sellest, mis näib inimesele halvana ja kurjana. Religioonis kujutatav tulevane elu on lihtsalt inimeste ettekujutus ühiskonnast, mis on vaba kurjast. Religiooni algus, keskpaik ja lõpp on inimene. Religioon on varjatud humanism. Inimene ise loob varjatult oma maailma, enda kujutuse ja lahendab probleeme läbi inimliku armastuse. Olgugi, et religioon pole tõde, sellegipoolest räägib religioossete uskumiste sisu meile midagi tõelisest sotsiaalsest maailmast, mis sellised uskumused on loonud. Feuerbach eksis, sest lahendus ei seisne inimeste teadvustamises olukorrast, vaid olukorra muutmises... Hegel eksis, sest pidas abstraktsioone reaalsete institutsioonide põhjuseks (vaim liigub ja põhjustab...). Marx: religioon kui 1. kannatuste leevendus (oopium), 2. protest, 3. illusoorne õnn.
annaabi.ee 
