Ta alustas reformatsiooni väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes 1525. aastal. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536. aastal, kui kirikukogu võttid vastu luterliku kirikukorralduse. Reformatsiooni põhitulemuseks olid kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja igapäevast tööd väärtustava protestandliku vaimulaadi kujunemine. Samuti läks jumalateenistus üle rootsi keelele. Kaugemas tulevikus lõi see eeldused koolihariduse arenguks, sest luterlus nõudis usklikelt jumalasõna lugemist. Esialgu oli tulemus hariduse alal küll vastupidine suleti paljud kiriku- ja kloostrikoolid. Luther leidis, et inimene ei vaja kirikut ja vaimulikke vahendajaks Jumalaga ühenduse saavutamisel. Ainsaks usuliseks autoriteediks pidas ta Piiblit. Piibli autoriteedi tähtsustamisest tulenes nõue teha see usklikele kättesaadavaks rahvakeelsete tõlgete ja hariduse edendamise kaudu. Erinevates riikides tõi reformatsioon kaasa hariduse arengu
mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat", sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. 14. ja 15. sajandil. Tähtsamad olid Ottomani, Safavidi ja Mughali impeeriumid. Kui mongolite administratiivne korraldus kokku varises, siis vastava impeeriumi alad ei allunud enam mongolitele. Mongolid leidsid, et nende alade pärast ei tasu sõdida ja suured islami impeeriumid olid taas loodud. Nad olid üldiselt absoluutsed monarhiad, kus usuga tegelemine oli nüüd teisejärguline asi
asjades ja abieluküsimustes Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536. aastal kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse Reformatsiooni tulemused Rootsis Kuningavõimu tugevnemine Riigi sissetulekute suurenemine Igapäevast tööd väärtustava protestantliku vaimulaadi kujunemine Rootsikeelsetele jumalateenistustele üleminek Lõi eelduse koolihariduse arenguks, sest luterlus nõudis usklikelt jumalasõna lugemist Vastureformatsioon ja reformatsiooni võit Rootsis Katolik kirik üritas oma positsioone Euroopas taastada, Rootsis kasutati asjaolu et kuningas Johan III oli abielu kaudu seotud katoliikliku Poolaga Johan III kehtestas uue jumalateenistuse korra mis meenutas katoliku missat. Pärast Johan III surma astus troonile tema poeg Sigismund kes oli ka poola kuningas ja veendunud katoliiklane.
Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat" sündis 570 a. Mekas. Ta koondas tollal üheusklikud usud kokku ja ennast nimetas lihtsalt jumala prohvetiks, sonumisaatjaks, kes kuulutab oiget usku. Koraani saigi pandud ainult jumala oiged sonad ja peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Tema uued kuulutused sobisid araablastele paremini ja seega votsid paljud selle omaks. Saanud suurema sojalise toetuse oma uutelt usklikelt alistas ta ka neid, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. Muud islamid Ahmadiidid 19 sajandil Punjabis, Indias, Mirza Ghulam Ahmad, kuulutas ennast prohvetiks. Kaitstes alguses islamit kristluse eest, lisas ta hiljem sinna kristlastelt ülevoetud motteid. Pohiteesideks olid, et Jeesus suri tavalisse surma ja ei läinud taevasse. Samuti, et jihad ei pea olema voitlus moogaga, piisab kui vaid seda teostatakse vaimselt. Samuti täiendati usku nn. teise
ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat", sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. Muhammad Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal". Kõik Muhammedi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid pärast Muhammedi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et
oli Araabia poolsaarel veel teisigi ht jumalat thtsaks pidavaid uske, niteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi thendab "vrikat kuulutajat", sndis 570. a Mekas. Ta koondas heusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, snumisaatjaks, kes kuulutab iget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega vtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu vtta. 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad Peale esimese ja ainuige prohveti surma 632. aastal olid uue usu vljavaated veel ebakindlad. Usk oli kll tugev Muhamedi lhiringkonnas, kuid kaugemal mitte. Muhamedi sbrad otsustasid endile vlja valida liidri -kaliifi, kes siis peaks uut usku levitama. Peale Muhamedi oli kokku 4 valitud kaliifi, enne kui islami riik stabiliseerus Umayyad-i dnastiaga. 2.1 Abu Bakr -esimene kaliif
hinge puhastamise teel. 13 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Plotinose õpilane oli Porphyrios, kellega väitleb Augustinus "De Civitate Dei's" Kristlus ja poliitika Oma esimesel kolmel sajandil ei tegelenud kristlust poliitikaga. Uus Testament oli sätestanud, et Jumal nõuab ka usklikelt alistumist maistele võimudele (Ro 13), valitseja võim on Jumalast selleks, et suruda maha inimeste patususest tulenevat kurjust. Nagu Seneca oli rääkinud kahest riigist, nii oli ka tagakiusatud kristlastel kaks riiki, üks oli vaimne, kus neil oli igavene elu, teine oli maine, ajutine ja madal. Kristlikud voorused olid vastandandlikud Aristotelese voorustele. Kristlus ei ülistanud eesmärkidena omaette teadusi, kunsti, filosoofilist tarkust, Aristotelese jaoks oli julgus oluline
selle juurde tagasi hinge puhastamise teel. Augustinuski on sisuliselt neoplatonist, kui ta väidab, et usk ja arusaamine on omavahel seotud: ,,Mõista, et sa võiksid uskuda; usu, et sa võiksid mõista." Tõeotsingud viivad paratamatult Jumalani. Kristlus ja poliitika Oma esimesel kolmel sajandil ei tegelenud kristlust poliitikaga - kristlus oli apoliitiline ja patsifistlik religioon. Uus Testament oli sätestanud selgelt vaid seda, et Jumal nõuab ka usklikelt alistumist maistele võimudele (Ro 13), valitseja võim on Jumalast selleks, et suruda maha inimeste patususest tulenevat kurjust. Nagu Seneca oli rääkinud kahest riigist, nii oli ka tagakiusatud kristlastel kaks riiki, üks oli vaimne, kus neil oli igavene elu, teine oli maine, ajutine ja madal. Esimestel sajanditel kiusati kristlasi taga, sest nad ei võtnud osa riigireligiooni riitustest, mis olid formaalsed ning mida järgisid pea kõikide teiste religioonide esindajad
annaabi.ee 
