gaasipliit, millel oli 2-aastane garantii. 15. Kahjuks oli linna tabanud gripiepideemia ning televiisorist edastati teadaanne, et baleriin on haigestunud. 16. Anna hõõrus katki peotäie tablette ja võttis need gaseeritud veega sisse, mille peale tema blondid juuksed briljantroheliseks muutusid. 17. Öösel hiilis Mari vargsi ahju juurde, et sinna veidi briketti lisada, mida tehes süttis ka taburet, mille andsid talle keisri vangikongis tragöödiat etendanud usbekid. 18. Peale keskkooli lõpetamis on paljudel gümnasistidel tulevikuplaanides minna vanasse ülikoolilinna Tartusse, et jätkata seal oma edasisi õpinguid. 19. Keskkooli lõpureisi suhtes ei leidnud klass üksmeelt, kuna oli valida mitmete huvitavate riikide vahel: püramiididemaa Egiptus, tõusva päikese maa Jaapan, Amerika Ühendriigid või Türgi Vabariik. 20. Tänapäeva tüdrukud kasutavad palju ripsmedusi, käivad palju dusi all ja ei kirjuta ammu enam tussiga.
Afganistani läänenaabri Iraani rahvastiku keskmine tihedus on 41,4 inimest/ km². RAHVUSLIK KOOSSEIS Afganistaani riigiusk on islami usk. Enamus afganistaanlastest on moslemid. Nad jagunevad veel omakorda kaheks : sunniidid ja siidid. Muuusklike, näiteks hinduiste ja sikhe on väga vähe, umbes 1-2%. Peamisteks Afganistaanis elavateks rahvusteks on afgaanid ( 38-40%), tadzikid(25%), hazarad(15-19%), usbekid(6-9%). SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Afganistani sündimus on umbes 47 promilli. Väikelaste suremus on kõrge, 163 promilli. Oodatav keskmine eluiga on 43,3. Lapsed ( 0-14a) moodustavad riigi rahvastikust suure osatähtsuse. Umbes 44.5%. Tööealised (15-65a) moodustava riigi rahvastikust 53%. Tööealisi mehi on rohkem. Vanemaealised(+65 a) moodustavad riigi rahvastikust 2,4%. Naisi rohkem kui mehi. Aastal 2009 on sündimus umbes 46 promilli, mis on võrreldes eelmise aastaga -0,78%
Õigeusu kirk - Mäe tänaval Baptistid - Lastepargis Seitsmenda päeva andventistide kriki? Elus sõna Jaani kirik Pauluse kirik Eesti suurim kirik - EELK Aleksandri kogudus (Narvas) Armeenia kirik Vanim kirik Tallinnas Kristlik Tehtud puust Püha Gregoriuse kogudus Maailma vanim kirik ja rahvuskogukondi. Armeenia Apostlku kirku pea Katolikos. Efraim Shmuel Kot - Eesti pearabi (judaism) Islami jõudmine Eestisse. Kasahhid, usbekid Eestis. Sunniitide ja siiitide ühiskogudus. Tatarlaste kaudu 1928 registreeriti Narva Muhamedi Kogudus Eestis enamasti sunniidid Nelipühilaste usk. Protestantlik Rajaneb UT Usuvad Jeesus Kristuse peatset naasmist Usuvad ka maailma lõppu L. Mäll.- arendas Eestis Budismi V. Tähe.- Saaremaa metodistlik kirik (algatas metodistide liikumise Eestis) Vahindra - -esimene budistlik munk Eesti krishnad, A.Lauri ja usuvoolu peakorter.
2009 1995 2005 2015 2025 Sünnid(tuhandetes) 1,090 1,029 1,031 1,198 1,222 Surmad(tuhandates): 506 425 485 536 547 Ränne(1000 in.kohta): 5 3 10 0 0 Rahvuslik koosseis Peamised Afganistanis elavad rahvused: * pustud ehk afgaanid (umbes 3840%, 56 miljonit): idas ja lõunas. * tadzikid (25%, 34 miljonit). * hesaarid (1519%, 23 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis. * usbekid (umbes 69%, 2 miljonit). * türkmeenid * aimakid * nuristanlased: idas * belutsid: lõunas * kirgiisid: Pamiiris. Keeled Levinumad keeled on pustu keel ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret. * dari keel (seda kõneleb umbes 50% elanikest) * pustu keel (umbes 35%) * usbeki keel * türkmeeni keel Asustus Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa. Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna Kabuli ning
Õigeusu vaimulikud ja mungad kannavad tihti skuufiat, kamilavkat või klobukit. Kardinalid kannavad punast peakatet või kardinali birettat. Sikhismi uskujad kannavad turbaneid. Islamimaades, hidzaabi või pearätti kantakse naiste poolt, sest seda peetakse seal kombelisuseks. Moslemi mehed kannavad ka väikest peakatet, mida kutsutakse kufiks või taqiyaks. Kuni alles hiljutini ei olnud moslemi mehi näha liikumas ilma peakateta. Doppa on pärit Kaukaasiast, mida kantsid Kasaani tatarlased, usbekid ja uiguurid. Konservatiivsed moselemid Indoneesias ja Makaisas kannavad õhukest kopiaht. Budistlikud preestrid Hiinas kannavad bao-tzud. Jaapanis on peakated kandilisemad ja neid kutsutakse boshideks. Sveitsis kantakse hõlemütsi, 15 millel on punutud lilled ümber ja väike ümar pallike mütsi keskel. Mütsi kannavad karjased, kellele see pidi õnne tooma ja abielus mehed, kellele pidi mütsi kandmine viljakust tooma.
1920-nendatel aastatel Kõrgõzstani kultuurne, hariduslik ja sotsiaalne elu arenes märgatavalt. Kirjaoskus arenes suuresti ja standardset kirjakeelt tutvustati. Majanduslik ja sotsiaalne areng ei olnud märgatav. Mitmed Kirgiisia kultuurilised aspektid säilitati hoolimata Stalini aegsest natsionalistide tegevuse mahasurumisest. 1990. aasta juunis etnilised pinged Usbekkide ja Kirgiislaste vahel kerkisid üles Osi oblastis, kus Usbekid moodustasid suurema osa populatsioonist. Järgnesid vägivaldsed kokkupõrked ning jõustusid riiklik hädaolukord ja liikumiskeeld. Olukord ei taastunud enne augustit. 1990-nendate algusaastad tõid mõõdukaid muutusi Kõrgõzstani. Selleks ajaks oli Kõrgõzstani Demokraatlik Liikumine märkimisväärse poliitilise mõjuvõimuga ja parlamendi toetusega. 1990. aasta oktoobris valiti presidendiks Askar Akayev, liberaalne Kirgiisia Teadusteakadeemia president,.
1940. aastal keelustas Nõukogude võim islami koguduste tegevuse, jätkati mitteametlikult viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti Tartu Kultuuri Selts ning aasta hiljrm alustati islami koguduse taasasutamisega, mis taasregistreeriti 1990. a. Eesti Islami Kogudusena. 1995. a. Eraldus Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus. Käesoleval ajal on Eesti moslemid peamiselt tatarlased, aserbadzaanid, kasahhid ja usbekid, kuid üllatavalt jõudsalt kasvab ka ,,isehakanud" moslemite arv. ( Ibrahim 2002: 66 ) 16 Kasutatud kirjandus Annemartie Schimmel, Islam. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 2001 Abdurrahman Al-sheha, Tõlge inglise keelest: Kätlin Hommik-Mrabte Jumala Sõnumitooja Muhamed. Tallinn: 2007. www.islam.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
Jakuudid (Sahhid) 478 085 Avaarid 912 090 Tatarlased 5 310 649 Lesgiinid 473 722 Mordvalased 744 237 Ukrainlased 1 927 988 Burjaadid 461 389 Kasahhid 647 732 Baskiirid 1 584 554 Ingussid 444 833 Aserbaidzaanlased 603 070 Tsuvasid 1 435 872 Sakslased 394 138 Dargiinid 589 386 Tsetseenid 1 431 360 Usbekid 289 862 keeldus vastamast 583 747 Armeenlased 1 182 388 Tuvad 263 934 Udmurdid 552 299 Komid 228 235 Marid 547 605 Karatsaid 218 403 Osseedid 528 515 Mustlased 204 958 Valgevenelased 521 443 Tadzikid 200 303 Kabardiiinid 516 826
vormi: lepromotoosne, tuberkuloidne, mitte diferentseerunud. Raviti jäsemete amputeerimisega. Ehitati leprosooriumid haiged viidi sinna. 20.saj. algul oli selline Saaremaal. Liiga lihtsalt diagnoositi leeprat tava nahahaigustega aeti segi. Haiged pidid helistama kellukest, et teised teaks tema haigusest. Hambaravis piirduti hammaste väljatõmbamisega, mida teostasid kirurgid. Lähis- ja Kesk-Ida rahvad Araablased, iraanlased, turkmeenlased, tatsikid, usbekid, armeenlased on jätnud meditsiini suure jälje. Informatsioon levis kaubandusega. Haiglad ja meditsiini koolid. 754 aastal Bagdadis esimene apteek. Hiljem levis Euroopasse. Hippokratese ja Kaleose tõlked tuntud. Bagdadi haigla asutaja usbekk Al-Razi e. Razes. Võttis kasutusele vati ja erilise riista, kuidas eraldada silmast võõrkeha. Looduslikud ravimid. Gazu ibn Abbaro valitsejate raamat, soovitas ravimeid loomade peal kasutada. Abu-Ali-ibn-Hussein-ibn-Abdullah-ibn-Sina e. Avicenna
Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Afganistan tähendab 'afgaanide maa'. Kuni 19. sajandini kasutati seda nime üksnes pustude traditsiooniliste alade nimetamiseks. Afganistan naabrid on Türkmenistan, Usbekistani ja Tadzikistani, Hiina, Pakistani ja Iraan. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Peamised rahvused kes Afganistanis elavad on putsud,tadzikid, hazarad ja usbekid. Levinuim keel on dari keel, ning palju räägitakse ka putsu keelt. Riigiusk on islam, ja seega on elanikud moslemid. Islam on alistumine Allahile. 1.2 Afganistani ajalugu Vana- ja keskajal oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel Indiasse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses
• Läänemeresoome — liivlased, eestlased, vadjalased, soomlased, ingerisoom- lased, isurid, repslased • Saamid e Laplased — norras-rootsis-soomes kümnetes tuhandetes • Volga rahvad — ersa-mordvalased, mok˘sa-mordvalased, marid e t˘seremi˘sid • Permi keeled — udmurdid, sürjakomid, permikomid Altai keelkond 1. Türgi-Tatari rühm — türklased, tatarlased, ba˘skiirid, kasahhid, kirgiisid, usbekid, turkmeenid, aserid (kaukaasiast), dolgaanid, jakuudid 2. Mongoli rühm — mongolid, kalmõkid, burjaadid 3. Tunguusi-Mand˘zu rühm — evengid, eveenid, nanid, ult˘sid, mand˘zud (kirde Hii- nas, c´ a 4 milj) Semiidi-Hamiidi keelkond 1. Semiidi rühm — akadi, foniikia, heebrea, aramea keeled. P-aafr. edelaosas, kõik välja surnud. Araabia keel (kirjad 4. saj, levis eriti seoses islami levikuga) 2
annaabi.ee 
