Linnad sõltusid alati võimsamatest ning mõjumatest linnadest. Sõltumine teistest linnadest pani küll eripiirkondi omavahel koostööd tegema, kuid samas tekitas ka vajadust eri linnadel hakata üksteist üle trumpama. (Sazonov et al 2015: 104) (Kriiska & Kõiv, 2015: 36-37) Sumerite allakäigu põhjusekski võib lugeda erinevate linnriikide ja piirkondade omavahelist konkureerimist. Teadaolevalt toimus Lagasi linna ning Umma linna vahel piiritüli. Lagasi tolleaegne kuningas Urukagina tekitas linnas pingeid sellega, et tagastas kuningale kuuluvad põllud templile ning sellega tagas ta endale suurema mõjuvõimu templite üle. Samal ajal sai aina võimsamaks ka Umma kuningas Lugalzagesi, kes lõpuks ühendas palju sumeri linnriike ning sai linnade ühendamisega endale võimu üle enamiku Lõuna-Mesopotaamia. (Kriiska & Kõiv, 2015: 37) Sumeri ühiskond oli jagatud kihtidesse. Kõige kõrgema staatusega olid kuningad, kes olid nii poliitilised kui ka religioossed juhid
meri oli hiljem taganenud. Eridu oli sumeri pärimuse järgi vanim veeuputseelne linn. 3.-2. aastatuhandel eKr oli Eridu tuntud peamiselt Ea kultuse keskusena. Lagash, vanaaja linnriik Sumerid, Tiglrise kaldal, tänapäeva Iraagi territooriumil, nüüdseks el-Hiba. Lagash oli koos Girsuga riigi tähtsamaid poliitilise ja usukeskusi. 25. sajandil ja 24 sajandi esimesel poolel eKr oli Lagash Sumeri mõjuvõimsam riik. 24. sajandi keskpaiku eKr võimu haaranud Urukagina tegi sotsiaalseid reforme. Pärast Akadi hegemooniat tugevnes Lagash uuesti Gudea valitsusajal, kuid kaotas teise aastatuhande alguses eKr tähtsuse. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud kivist steele, skulptuure, templite varemeid ja tikkalik kiilkirjadokumentide arhiiv – mis on peamine ajalooallikas Sumeri templimajanduse kohta. Umma, vanaaja Sueri linnriik, kui nüüd Džoha, Iraagis. Võitles piiriala pärast pidevalt Lagashiga ja sültus sellest ajuti, õitseajal. 24
suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. U 26. saj tõusis esile Uruki I dünastia (tuntuim valitseja kangelaspärimuse kohaselt Gilgames). 25. saj tõusis esile esmalt Uri I dünastia (Uri kuningahaudadest hilisem) ja peagi seejärel Lagasi dünastia. Järgnes pikaajaline võitlus Lagasi ja Umma vahel (selle silmapaistvam mälestis on Lagasi kuninga Eannatum'i püstitatud nn raisakullide sammas, tähistamaks võitu Umma üle). 24. saj esimesel poolel teostas Lagasi valitseja Urukagina riigis sotsiaalseid reforme, millega taastas vahepeal kuningate kätte läinud maavaldusi, püüdis piirata rikaste omavoli ja kaitsta alamate kihtide huve. Peagi sai Urukagina lüüa Umma, Uruki ja Uri valitseja Lugalzagesi käest, kes vallutas Lagasi ja ühendas, nähtavasti esimese valitsejana, kõik tähtsamad Sumeri riigid oma võimu alla. Akkadi riik 2340 2159 Sargon (Sarrukin tõeline kuningas) 2340 2284. Semiidi päritolu valitseja; pärines sumeri riikide põhjapiirilt
Raisakullide steel), mis on parim näide sellest, kuidas sumerid sõdisid. Teine kujutis on nn Uri standard, millel on ka vanim teadaolev ratta kujutis). Üldine arusaam on see, et areng läks templi poliitilise osatähtsuse vähenemise ja kuninga poliitilise osatähtsuse suurenemise suunas (tõendina kasutas seda, et varastes linnriikides pole märki templist eraldi seisvast valitsejatest, hiljem tekkisid märgid eraldi olevast väepealik-kuningast). Valitseja-preester (ilmselt võimuhaaraja) Urukagina püüdis taastada vana olukorda, mis seisnes sellest, et ta ,,taastas Ensi põllud jumalale", st andis kuninga valdusi tagasi templile ning ilmselt kaitses ka lihtrahvast võimustruktuuride omavoli vastu. Sumeri linnriigid olid lakkamatus vaenus (st tõenäoliselt kindlustatud). Tüliküsimusteks olid põlluharimismaa ja Kisi kuninga tiitel (oli formaalselt sumerite ülemvalitsejate tiitel). 24. sajandi
keisrikottaArhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt, vaid ainult sellisel juhul kui seda soovis valitsevkuningas või kirik. Arhailine õigus on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA (“Saaliõigus”)Õigust pandi kirja et sedaselgemaks muuta, reformida ja ühtsustada, mitte õigust ei loodud siis. 7. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad, s.h Eesti territooriumil.Mesopotaamia – Urukagina seadus 2360ema. – kaudsed anmed. Otseselt säilinud: Ur-nammu seadustik – senivanim sõna-sõnalt teadaolev seadustekst. Lipitishtari seadus – Isini linna valitseja seadus 1930ema. – vana heaõiguse taastamine.Babüloonia – hammurabi koodeks. Rooma – 12 tahvli seadusHeebre a õiguse allikas – vana testament.Üks eesti õiguse tüvitekste on balti eraseadus. 8. Heebrea ja juudi õiguse eristamine. Heebrea õiguse ajalooline areng
a kaaskond elusalt kaasa pandud. (max 74). Samas kirjalikes tekstides ei kujutata Sumeri kuningaid absoluutsete valitsejatena ega jumalikena. Unken- rahvaring, nö koosolek. Aga pole teada, kes seal oldi ja mis õigused sellel kogul oli ning milline suhe oli sel jumalaga. Pole ka teada, kuidas kuningas valiti. Unkenis olid ka sõjamehed ilmselt (sõjavägi- eeslivankrid, jalavägi) 3 a.t jooksul kuninga kui sõjapealike tähtsus kasvas ja allutasid templid oma võimule. Urukagina- võis olla võimuhaaraja kuningas (sugupuuga ei ärbelnud). Reformeeris seadust. Uued seadused hõlmasid kuninga ja templi vastasseisu reguleerimisega. Tema taastas, et templi valdused ei olnud enam kuninga käe all ehk üritas templi autoriteeti taastada. Teine on sotsiaalse õigluse taastamise motiiv ehk keelas rõhuda vaeseid. Esimene ajaloos teadaolev sotsiaalne reformaator Akkadi riigi teke Pidevalt vaenujalal
vankri ees ja 2 meest peal ,ka jalavägi odadega. Lagashi kuninga Eannatum valitseja- linnriigil oli lakkamatu vaen Ummaga , tülitsesid piirialade pärast, kanalite pärast, tekitas sõdu . 2400 eKr saavutas Eannatum võidu ja näitas seda sambal, alt sõidab valitseja vankril, ja taga 4 nurksete kilpidega sõjamehed, üleval aga juba purustavad, vaenlased jalge all. Võidukas lahing, annab ettekujutuse sumeri sõjakunstist. 24 saj esimesel poole pärast seda valitsejat valitses Urukagina, kes võis olla võimuhaaraja, kindel see pole,sugupuuga ei ärbelnud.oluline on et tema on sumerist teada olev seadusandja.Kuninga ja templi vastaseisuga.Oma tekstides kinnitas et taastas kuninga valduse templi.justkui annab oma valdusi ära templile, lubab arvata et tempel oli tema kontrolli all, üritas taastada templi majanduslikku autoriteeti. Sotsiaalse õigluse taastamise motiiv, keelas ametnikel ka preestitel rõhuda vaeseid, keelas võlakatteks vaeste
õigus on tihedas seoses. (Õigus on sageli jumaliku päritoluga.) Õiguse dualism paralleelselt on riiklik ja eelriiklik õigus, riiklik ja mitteriiklik õigusemõistmine. Eksisteerib arusaam õiglusest, kuid puudub arusaam objektiivsest õigusest. Maa eraomand puudub. 3. Õigusallikad Säilinud on seadusi kui ka mitmesuguseid juriidilisi ürikuid. Igasugused lepingud jms. 3.1. Kaudsed andmed: Lagaschi valitseja Urukagina (Uruinimgina) seadus - 2360.a.e.m.a. 3.2. Otseselt on säilinud Urnammu (Ur-Nammu) seadustik - Uri 3. dünastiast pärineva kuninga Urnammu (2100 e.m.a.) seadus1 seni vanim sõna-sõnalt teadaolev seadusetekst. Koodeksi proloogi algus ja epiloog ei ole säilinud ning sellega on kaduma läinud ka kuninga nimi, kes laskis koodeksi kirjutada. Proloogist võib lugeda, et üritab tagada
annaabi.ee 
