Alguses oli tööpäeva pikkus vabrikus 12-16 tundi, mis on minu arvates igale normaalsele inimesele ülejõu käiv. Hiljem aga muudeti see 8-tunniseks. Suur töösoovijate hulk võimaldas tööstustööliste madalat sissetulekut- mida rohkem oli vabrikus töölisi, seda väiksem oli nende palk. Tööstuspõõre mõjutas ka inimeste elutingimusi- paljud töölised pidid elama barakkides, mis paiknesid tihedalt koos. Vanalinnades kujunesid urkad. Inimestes tekitasid rahulolematust külmad ja halvasti valgustatud vabrikuhooned. Elutempo kiirenes. Kõik see põhjustas inimestes stressi. Paljud hakkasid jooma ning kindlasti leidus ka neid, kes endale lihtsalt kõie kaela panid. Kõige rohkem mõjutas tööstuspööre minu arvates just ühiskonna sotsiaalset struktuuri- tekkis uus klassikoostis. Eristada võis kahte eri poolust: vabrikutöölised ja keskklass. Tööstuse arenguga seoses vähenes maarahvastik
sattus ühte jalgpallihuligaanide gruppi. Ta saab sealt korralikud õppetunnid ja pärast läheb ta Harvardisse tagasi ning näitab teda süüdi lavastanud rikka mehe lapsele koha kätte. Matt pääses tagasi ülikooli. Selles filmis väärtustatakse ühtehoidmist, usaldust ja ka perekonnasuhteid. Väärtustatakse ka ebaõiglusele vastu hakkamist. Tegevus toimub põhiliselt suurlinnas. Tähtsamad kohad on pubid, jalgpalli staadionid, staadioni ümbruses olevad urkad, kus rahvast eriti ei liigu. Idealiseeritakse ühtehoidmist ja ,,never back down" suhtumist. Nagu musketärides oli, et üks kõigi ja kõik ühe eest, seda idealiseeritakse ka selles filmis. Esiplaanil on valged, tavalised tööinimesed. Vaatajat pannakse kaasa elama West Ham Unitedi huligaanidele ja vaatajaid pannakse vihkama ühte põhilist WHU rivaali, Millwalli. Peategelane on alguses tavaline poiss, kellel pole piisavalt oskusi ega ka julgust kellelegi vastu astuda
oldi harjutud paljusid asju ise kodus valmistama, nagu näiteks kangast, leiba vms. 18. sajandil halvenesid ka lihtrahva elamistingimused. Tööstusettevõtete kasv tõi linnadesse palju uusi elanikke, kellele sageli ei jätkunud korralikke eluasemeid. Töölistele ehitati küll uus odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, kuid ka nendes oli suur ülerahvastatus ja halvad tingimused. Vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tööliste seas tekitasid ka halvad töötingimused, vabrikuruumid olid halvasti valgustatud ja külmad. Tööstuspöörde tulemusena tekkinud linnaühiskond mõjutas oluliselt inimestevahelisi suhteid. Tunduvalt kahanesid perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Kõige tähtsamat osa hakkas aga etendama vabrikukollektiiv. Olustiku negatiivseks osaks kujunesid alkoholism ja prostitutsioon, positiivseteks aga paremad kooliolud ning arstiabi
pealt. Neid absoluutselt ei huvitanud, kuidas töölisklass elab, peaasi, et nad tööd teeksid ja aina maksaksid makse, mis olid ilmselgelt kõrged. Õnneks teksi lõpuosas tõi üks arst jällegi päevakorda ,,tüüfuse" ning andis mõista rikastele, et nende rikastumine võib kahaneda, kuna inimesed surevad tüüfusesse ning veelgi enam, ka jõukam rahvas võib endale selle haiguse saada. Ta parastas jällegi, et need eluruumid on enamjaolt pimedad, rõsked, räpased ning haisvad urkad, täiesti kõlbmatud inimeste elamiseks ning, et need ongi kolded, kust levivad haigused ja surm, nõudes endale ohvreid ka jõukate hulgast, kes lubavad pesitseda meie keskel niisugustel katku mädapaisetel. See, et ta andis seda kõigile mõista ongi ainuke väide, millega ma nõus olen. Hämmastav oli tõsiasi, et ühes toas elasid koos nii paljud inimesed. Tabelitest oli näha, et 6 inimest oli miinimum ning tabeli maksimum oli 18, kuid kes teab, see arv võis ka kõrgemale küündida.
Paljudes mõisades rajati ka tööstusettevõtteid, kes leidsid rakendust palgatöölised. Linnaelanike varustamiseks toiduainetega vajati põlllumajandussaadusi ja nii andis tööstuslik pööre tõuke põllumajanduse arengule. LINNASTUMINE/ LINNAÜHISKOND Tööstusettevõtte kasv tõi linnadesse hulgaliselt uusi inimesi, kellele ei jätkunud sageli korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnades kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustöödvähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõi riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsidoma võlla või voorimehega, vaetele polnud see taskukohane. 1870. aastalhakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid
perekonnaliikmed maad ei saanud. Sel moel ei võinud ühe perekonna valdused ületada 1000 jugerumi riigimaad. Vabanenud maa kavatses Tiberius jaotada väikesteks 30 jugerumi suurusteks tükkideks ja jagada vaestele kodanikele põlisrendile ilma edasimüümise õiguseta. Maa jaotamist kodanikele pidi juhtima eriline kolmeliikmeline rahva poolt valitud komisjon. Oma seaduse kaitseks pidas Tiberius rahvakoosolekul kuulsa kõne. "Mööda Itaaliat hulkuvail metsloomadel," kõneles ta, "on koopad ja urkad ööbimiseks, neil inimesil, kes võitlevad ja surevad Itaalia pärast, pole aga muud kui õhk ja valgus. Neile pole alalist elukohta, koos laste ja naistega elavad nad hulkurielu. Sõdurid võitlevad ja surevad võõra toreduse ja rikkuse eest, neid nimetatakse maailma valitsejaiks, kuid ometi pole neil jalatäitki isiklikku maad." Moodustati maajagamise komisjon. Kuid enamik nobiile oli selle agraarseaduse vastu. Nad meelitasid ühte
hoburaudteid. Sellega tõrjutakse vaeseid ikka kehvemaisse ja tihedamalt täidetud urgastesse. Uuringus selgus, et iga voodi kohta tuleb keskmiselt 3,3 inimest, mõnel korral 5 või 6 ja voodi all mõistetakse iga kaltsupundart. Paljud ei magagi voodis, vaid magavad riides palja põranda peal, noored mehed ja naised, abieluinimesed ja vallalised, kõik segamini üheskoos. Loomulikult on need eluruumid enamalt jaolt pimedad, rõsked, räpased ning haisvad urkad, täiesti kõlbmatud inimeste elamiseks. Need on kolded, kust levivad haigused ja surm, nõudes endale ohvreid ka jõukate hulgast, kes lubavad pesitseda nende keskel niisugustel katku mädapaisetel. 1.6 Hinnang Juhtimisstiil oli suurt kasu toov, kui suur hulk töölisi hävis, oli veel rohkemgi neid asendamas. Kõrgklass ei hoolinud, neil polnud vajagi, kuna nad said kõik, mida soovisid. Juhtimisvõtted olid karmid ja efektiivsed, mis oligi eesmärk. Probleem on
varasemast maakultuurist. Linnadesse oli koondunud kultuuriasutused (teater, raamatukogu), mis võimaldasid vaba aega sisustada. Elutingimused olid rasked ja antisanitaarsed, sest elamispindasid nappis. Töölistele ehitati küll uus odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, kuid ka nendes oli suur ülerahvastatus ja halvad tingimused, millega kaasnes kõrge laste suremus( poole suurem kui maapiirkondades). Vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tööliste seas tekitasid ka halvad töötingimused, vabrikuruumid olid halvasti valgustatud ja külmad, tööpäevad kestsid 12-14h Voolav vesi, kanalisatsioon, WC Tööstuspöörde tulemusena tekkinud linnaühiskond mõjutas oluliselt inimestevahelisi suhteid. tunduvalt kahanesid perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Kõige tähtsamat osa hakkas aga etendama vabrikukollektiiv. Olustiku negatiivseks osaks kujunesid
inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaali. Sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele. 3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega? Tööstusettevõtte kasv tõi linnadesse hulgaliselt uusi inimesi, kellele ei jätkunud sageli korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustööd vähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõid riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsid oma tõlla või voorimehega, vaestele polnud see taskukohane. 1870. aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi.
valjusega isandaile kõrvu. Sakste põlevate majade tuli pani taeva punetama, varsti värvis ka nende veri maapinda. Nüüd said 93 isandad hirmuga aru, kui kardetav on inimest loomaks alandada, temale näitlikult looma toorust õpetada. Loomadest alamaks arvatud talupojad ei hoolinud inimlikust halastusest, vaid hävitasid viivitamata ja valimata, mis vihatud tõust iganes nende kätte sattus. Nad ajasid põgenejaid kui metselajaid taga, otsisid kõik urkad läbi ja tapsid ilma armuta. Tume mühin, kõledam kui öövaimude möllamine, tõusis igast küljest üksiku künka ümbruses. Kui tasasem tuulehoog ühelt poolt puhus, kandis ta talupoegade rõõmuhõiskamist, oma vere sees pöörlevate ohvrite oigamist, hädakisa, sajatusi ja tule praginat kõledas segadikus üksiku ratsaniku kõrvu, kes ikka veel endisel kohal seisatas. Ta oli käed rinnale pannud ja vaatas mõttes kaugusse. Ta silmad läikisid, kahvatanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
