Edward Hopper · Elas vahemikus 22. juuli 1882 15. mai 1967 · USA realistlik maalikunstnik · Sündis hollandi päritolu kõrgema keskklassi peres · Oli juba 5-aastaselt kunsti vastu huvi · Õppis 1899 1907 New Yorgi kunsti- ja disainikoolis · Töötas pikka aega illustraatorina reklaamiagentuurides · Esindab urbanistlikku realismi · Kujutab enamasti suurlinna elu · Kasutab suuri ühetoonilisi värvipindu ja täpselt väljajoonistatud figuure · Parim defineerija XX sajandi realistlikus kunstis · Suvine Sisustus Tee Maine's Tüdruk õmblusmasina taga öökullid Kontor väikses linnas Allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Edward_Hopper 25.11.2012 · http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=15412:erak 26.11.2012 · Rolf Günter Renner Edward Hopper
1982). R. juttudes "Helikopter ja tuuleveski" (1965), "Huviline filmikaamera" (1969), "Väike autoraamat" (1974) jt. tegutsevad personifitseeritud masinad. R. lasteluulele ("Kalakari salakaril", 1974; "Käbi käbi-häbi", 1977; "Padakonna vada", 1985; "Kilul on vilu", 1987) on omane leidlik mängulisus ja lapse keeletaju virgutav koomiline sõnalooming. Tähelepanu võitis urbanistlikku elulaadi arhailise loodusliku elutundega vastandav novell "Puujumal" (1971). R. on avaldanud veel reisilugusid Karjalast ja Lapimaalt "Rein karuradadel" (koos A. Pervikuga, 1962), "Põdrasõit" (1965), eesti folkloori ja vanema kirj. ainete töötlusi lastele "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958), "Suur-Tõll" (1959), "Kalevipoeg" (1961, proosaümberjutustus) ja "Kilplased" (1961). Ta on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid: "Ninatark muna" (lav. 1968), "Pusapratipundara printsi kingitus" (lav
keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast, kasutades vastandlike elualade ning hoiakutega inimesi - poeet ja tehnik, moodne Maurer ning konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud
» Tarbija lõa otsas Briti uurijate sõnul kujutab seesuguse üheülbalisuse levimine selget suurkorporatsioonide võitu: samad poed ja söögikohad, mis pakuvad kõikjal ühtesid ja samasid rõivaid, jalatseid, raamatuid, filme, sööke ja kohvigi (Starbucks), panevad tarbijad tugevalt suuräri lõa otsa, kujundades nende maitset ning levitades lõppkokkuvõttes ühtset «urbanistlikku hallust». Lisaks tarbijate valikuvõimaluste ahenemisele kannatavad ka kohalikud majandused, sest peale palkade, mis kohalikele makstakse, ja kohalike maksude liiguvad tulud suurkorporatsioonide kusagil eemal olevate omanike kukrutesse. Briti uurijate sõnul peaksid linnad, kus selline hall globaliseerumine ei ole veel võimust võtnud, astuma kiireid samme kohaliku äri edendamiseks, tehes oma ärimeestele näiteks maksusoodustusi.
Nt: Sheela Gowda ,,Tagatis" 2007 2. Optiline kunstiliin ja kontseptuaalne kunstiliin. Optilist kunstiliini nimetab Bourdieu puhtaks vaatamiseks, puhtaks esteetikaks. Oluline on püüelda eriala autonoomia poole. Lääne maalikunstis on väga oluline valguse kujutamine. Vabas õhus maalitud maalid (En plein air) Claude Monet ,,Päikesetõus"1872 Renoir ,,Vihmavarjud"1881- 86 Flanöör- üksildane uitaja, mees, kes jalutab linnas, et seda kogeda. Tähistab urbanistlikku kogemust ja modernsust. Mary Cassatt ,,Lapse vannitamine" 1891 Neoimpressionism: Divisionism e pointillism. Värvide optiline segamine. Teaduslik maalimine. Seurat ,,Pühapäeva la Grande Jatte´il" 1884-86 Fovism: Värvid on vabanenud kujutamisest. Matisse ,,Abikaasa portree" 1905 Kunstikooli Pallase pedagoogika 1930-ndatel lähtus valguse analüütilisest kujutamisest- vaja on jälgida valgust ja varje. Selle täpsel jälgimisel on võimalik
erinevates keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast, kasutades vastandlike elualade ning hoiakutega inimesi - poeet ja tehnik, moodne Maurer ning konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises
vabadustele katte andmiseks. Konservatism ja sotsialism on seetõttu USAs tunduvalt nõrgemad. Konservatism pigem propagandistlik Sotsialism o Võrreldud ka varakristlusega. 20. sajandil asus Euroopas üleüldiseks moevooluks. Sotsialism ideoloogilise sõnumi suunab materiaalsetele hüvedele. Vaadeldes maalt linna siirduvaid ühiskonda, satuvad endale võõrasse ja senitundmatusse urbanistlikku ühiskonda. Nähes eri kaupu ja ajaveetmisviise, tekib himu ja soov nende asjade järgi. Nii kontsentreerub sotsialistlik ideoloogia sellisesse keskkonda ja käib välja loosungi, et kõigil on hõigus hüvedele. Varem on olnud sotsialistlike ideede laiemat levikut ja sellesuunalisi katsetusi/fantaasiaid. Liberalismi ja sotsialismi vaheline võrdsus. Liberaalide puhul on võrdsus kui finišijoon, ja kes on kõige võimekam, saab kõige rohkem.
*mida võiks laps ise kavatusprotses tahta? CILD STUDY *LÄKS AJALIKKU: uuris seda, msi toimub lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel *ADOLESENCE (noorestaatusele vihjav vms) *ei ole ainult bioloogiline konstruktioon, ka ühiskondlik 11 *noorolemise kategooria (12/14 20 algus, kõrgaeg 15) *sotsiaalne probleem *1904 teos Adolesence, 1500 lk tunnustas S. Freudi noortel esineb rohkem psühhoose jne * ei hinnanud urbanistlikku eluviisi *noori tuleb mõjutada emotsioonide kaudu, mitte vaimsesurve kaudu * hariduses hakkas hindama feminiinsust *kooliiga tuleks pikendada *"The student must have the freedom to be lazy" *probleem, et puuduvad rituaalid täiskasvanuks saamiseks, ei tohiks olla sujuv *USA käsitles ennast kui uur rahvus maailmakaardil, noorte maailm erinev kasvatusprobleem *USA kohta "We are the nation of adolescence" *USA erilisus noores ühiskonnas
paaris-rakendiks [kunstiajalugu kui stiiliajalugu], mis on postmodernistlikus mudelis langenud kriitika alla Flanöör - Flâneur (flanöör) [Lauri Leesi vaste eesti keeles: üksildane uitaja] Kunstnik kui flanöör Baudelaire: flanöör on isik, kes jalutab linnas, et seda kogeda Kuulub dändi-kultuuri juurde (eneseteadlik, teatraalne mees, kes jalutab 19. saj lõpul Pariisi tänavatel) Aga ka: filosoofiline elu- ja mõtlemisviis Tähistab urbanistlikku kogemust ja modernsust Funktsionalistlik arhitektuur - Vormi / stiilitunnused: - lamekatus - valge värv [puhtus / purity] - lintaknad (horisontaalis või vertikaalis) - ornamentide ja kaunistuste vaba GEOMEETRIA FORM FOLLOWS FUNCTION Stiil põhineb vormil: igat kunstistiili iseloomustab teatud vormitunnuste pakett Punane revolutsioon – ajaloosündmus Venemaal, 1917 oktoobrirevolutsioon Sinine revolutsioon – Yves Klein 1950ndad
natuke varem kirjutatud. Peegelduse iseloom: külmad, tumedad ja rõsked maastikud. ,,2004" raamatuga muutub pilt humanistlikumaks. Loetav urbanistliku tekstina. Urbanistliku ruumi kirjeldamisel esitab fs pildikesi tüüpilistest magalarajoonidest, mida leidub igas suuremas Baltikumi linnas, kus tavaliselt elavad koos balti ja slaavi päritolu elanikud. Jäänukid Nõukogude arhitektuuripoliitikast, mille aluseks olid ühetaolisus ja igavus. Raamatu urbanistlikku tekstitasandit rõhutavad ka kujunduselemendid, milles võib näha industriaalse linnaruumi detaile. Erinevalt tüüpilistest modernistidest ei otsi fs väljapääsu rusuvast linnaruumist universaalse vastanduse "tsivilisatsioon loodus" kulul, vaid pigem rõhutab groteskselt võimatust vältida urbanistliku kultuuri metsikut pealetungi. Tundmaks end mugavalt, tuleb leida strateegia linnaga toimetulekuks, selle kära, lõhnade, tegelikkusega kooseksisteerimiseks. Põgeneda on
annaabi.ee 
