Teoses on palju postmodernistlike tunnuseid, romaanis ei ole kindlat õiget ega valet, iga lugeja loeb erinevalt ja näeb erinevalt põhjuseid ja tagajärgi, seetõttu ongi tegemist postmodernismiga. Järgnevalt toon välja tunnused, mida leidsin. Esimesena tooksin välja selle, et teos on fragmenteeritud ehk ühel hetkel räägib Maureri tegemistest ja teisel hetkel Laura mõttemaailmast ja tegemistest. Teoses oli kindlasti ka urbaniseerumist ja getostumist, leian, et see väljendus selles, et kogu teose sündmustik toimus Mustamäel ja harva viidi tegevustik välja sealt ümbrusest. Getostumine tuleb välja sellega, et Mustamägi on kui eraldatud linnaosa ja nähtamatu. Teoses oli kahestumist, Laura tegelase kaksikelu, ühtepidi Laura oli kodune, kasvastas last ning Laura vaatas koguaeg televiisorit, inglise sarja, kus oli koguaeg draamat ja Laura üritas oma igavat elu asendada sarjadega, mis vürtsitaks natukenegi tema elu.
aasta Pariisi Le Figaro's. ´´Hävitage muuseumid, mis katavad meie maad nagu surnuaiad``. ´´Kunstiteos peab olema agressiivne, kihutav võidusõiduauto on kaunim, kui Samothraki Nike``. Futurismi õitseaeg kestis kuni 1916. aastani ja arenes samaaegselt kirjanduses, maalis, skulptuuris, kinos jne. Liikumise teoreetilised osad kattusid osaliselt fasistidega. Kutsuti üles tegema uut ja otsusekindlat kunsti, ülistati moodsat tsivilisatsiooni, kiiret elutempot, urbaniseerumist ja tehnoloogilist progressi. Futuristid kujutasid oma töödel linnaelu ja masinate liikumise voogu. Kasutasid maalil motiivide kordamist, mis jätab mulje liikumisest. Võitlesid maalikunsti ahistanud staatilisuse vastu. Pildi kompositsioonil on alati kindel keskpunkt. Objektide kontuure rõhutatakse tumedate joontega. Valgus tuleb esile värvitoonide kõrvutamisest, tekib mulje kiirtest, mis suurendab liikuvust. Lisaks tehnilistele võtetele anti liikumist edasi ka maali süseega.
ja teatrihoonete projekteerimisel. Ehitusmaterjaliks graniit, tellis, krohvitud pind. Juugendstiilis on kujutatud palju teatri- ja pangahooneid, raudteejaamu ja kaubamajasid. Juugendstiili arhitektuur Gustave Eiffel 1832-1923 Eiffeli torn Pariisis 1889 New Yorgi vabadussammas 1886 A.Lindgren, W.Lonni ,,Estonia" SÜMBOLISM 19.-20.saj vahetus 19. sajandi teaduse ja tehnika areng hoogustas ühiskonnas urbaniseerumist, uute tehnoloogiate ja kaupade teket ning vabrikutootmist. Tekkis vajadus levitada ja vahetada informatsiooni. Idee hakata korraldama regulaarseid maailmanäituseid tekkis Inglismaal. Sellised näitused andsid riikidele võimaluse tutvustada värskeid teaduse ja tehnika saavutusi ja võimalusi rekalamida oma toodangut. London 1851 I maailmanäitus Sümbolism on kunstivool, mis tekkis noorte boheemlaste hulgas. Sümbolism väljendas oma ajastu intelligentsi pessimismi
vaimsele tervisele tekitatud kahju. Majandus läks täielikult riigi kontrolli alla, kes ei hoolinud kohalikest tingimustest ja eripärast, millega kaasnes keskonna reostamine. Rahva koosseisu hakati sihipäraselt muutma ja seati ohtu rahvuslik koosseis. Küüditamine lõi eelduse muukeelse elanikkonna sisserände linnadesse ja tööstuskeskustesse, mis omakorda kiirendas maaelu allakäiku ning urbaniseerumist. Eesti näitel murdis omandi võõrandamine talupoegade kiindumuse maasse ning hävitas ka eestlastele omase kodutruuduse. Sellise hinnaga hoidis Stalin NSVL- i majanduspoliitika oma raudse kontrolli all, kasutades küüditatute tööjõudu riigi sõjalise võimsuse saavutamiseks, sundides neid töötama loomalikes tingimustes. Revisjoni üle majanduses kaasnes võim kogu riigi rahva üle, mis saavutati tänu hirmule, mida katkematult stalinistliku tegevusega toideti.
Algas manifestide levitamisega ( Filippo T. Marinetti 1909) ,,Hävitagem muuseumid, mis kattavad meie maad nagu surnuaiad. Kunstiteos peab olema agressiivne ... kihitutav võidusõiduauto on kaunim kui kuulus Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916.a-ni ja levis sama aegselt ka kirjanduses, kinos jne. Teoreetilised seisukohad kattusid osaliselt fasistidega. Futuristid kutsusid üles looma pm uut kunsti Nad ülistasid moodsat tsivilisatsiooni, kiiret elutempot, urbaniseerumist ja tehnoloogilist progressi. Kujutasid oma töödel linnaelu, masinate liikumise hoogu. Püüdsid üle saada maalikunsti ahistanud staatilisusest. 1) Kasutasid motiivide kordamist ja detailide mitmekordistamist. 2) Lammutasid motiivi mosaiigi taolisteks tükkideks ja asetasid tükid tuuleiili või lainevoogudesse. Lisaks tehnilistele võtetele püüdsid liikumist edasi anda ka maali süzeega. Valgus tuleb esile värvitoonide
teavitustööle, suunama inimesi truuduslike suhete, perekonna ja laste saamise poole. Madalas iibes ja kehvas tervises ei saa kindlasti süüdistada madalaid sissetulekuid ja kriisi. Ka buumi ajal, kui raha ja võimalusi oli, perele ja tervisele suuremat tähelepanu ei pööratud, vaid rabeleti palehigis mõtteis muretu elu. Ehk siis heaolul ei ole mingisugust pistmist iibega. Pigem on see seotud sellega, mida inimesed väärtustavad- kas urbaniseerumist või maaelu, kas karjääri või perekonda. Lahendust näen mina õiglase maksusüsteemi leidmisel. Siinkohal olgu ära öeldud, et olen täiesti nõus A.Arraku poolt välja pakutud tulumaksusoodustustega lastevanematele. See aitaks kaasa soovile lapsi saada, suurendaks maksumaksjate arvu ja aitaks üle elada kriisi veelgi suurema prognoositava järeltõuke. Osa Euroopa riike on elanud üle oma võimete tuleviku arvelt. Suurendatud on riiklikke
........................ 12 Kokkuvõte................................................................................................................. 14 Kasutatud allikad...................................................................................................... 15 4 SISSEJUHATUS Me elame sellel ajaperioodil, mille jooksul maailm on juba paljudel elupiirkondadel globaliseerunud ning jätkab seda. Globaliseerumine tõi endaga kaasa ka urbaniseerumist. Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, mis tuleneb inimeste tahetest leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Linnaelanike suurenemise tõttu kasvab ka vajadus ühistranspordi infrastruktuuri arenemise järele. Linnastumisega kaasneb ka linnakultuuri levik, mis enamik juhtudel eeldab isikliku auto omamist. Peale selle, inimeste majanduslik heaolu linnades kasvab, sellega kasvab ka ostuvõime ning juhtumid, mil peredel võib olla mitu autod on
ühismajandid kolhoosid, sovhoosid. 2. Täielikult suretati välja talumajapidamised. · Sotsiaalsed, demograafilised olud: 1. Võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest kahandas eestlaste osatähtsust 1980ndate aastate lõpuks vaid ligi 60%-le. 2. Industrialiseerimine ja sundkollektiviseerimine soodustasid linnastumist/urbaniseerumist: 1980ndate aastate lõpuks linnades u. 70% elanikest. 14 3. Mõned Eesti piirkonnad eelkõige Ida-Virumaa idaosa tööstuslinnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. 4. Tingituna rasketööstuse eelisarendamisest puudus igapäevastest tarbekaupadest, ka toidukaupadest. 5. Keskkonna saastamine, eriti tööstuslinnades ja piirkondades. Rahvuspoliitika
vähem raha. Suppi läksid kruup, kuivatatud herned, kartul, sool, vana hapuks läinud õlu(leidis ikak ja alati). Tuli keeta nii kaua, kuni ta paksuks läks. Hakati jagama vangidele ja vaeste supiköökides, armeetoitulustuses. Rahvastikuprotsessides oli oluline areng19.saj ka linnastumine, mis oli selge tendents kogu 19.saj jooksul kogu Euroopas(eriti läänes). Juhtivat rolli mängis Suurbritannia. Ennekõike mõjutas urbaniseerumist tööstuse kasv. UK juhtiva lipulaevana saavutas selle, et 19.saj keskpaigas oli juba 50% elanikkonnast linnastnud ja 20.saj alguseks(1910) 75%. Seda võimaldas kasvav põllumajandustootlikkus.enne 19.saj algust oli Euroopas kaks linna, kus elanikkond oi suurem kui pool mlj - London, Pariis(ja ka Konstantinoopol), Napolis u 750 000. Kiirem kasv oli linnades, kus oli areneum tööstus. Elu linnas tõi kaasa palju tagajärgi: 1)linna anonüümne sotsiaalne võrgustik
siiski ka positiivsete sammude kasutuselevõttu, nt laipade matmist kiirkorras taudide ajal, aga ka soode kuivendamist juba aastasadu tagasi, eesmärgiga vältida sealsete ,,aurude" levimist, kanalisatsiooni jms teket on juba mainitud). 18. sajandil hakkasid aga kujunema olud, mis viisid uue meditsiinikorralduse, sj tervishoiusüsteemi tekke ja riigi üha suurema sekkumiseni kodanikega seotud sanitaaroludesse. Põhjusi sellisteks arenguteks oli mitu, eeskätt mainitagu urbaniseerumist, mis omakorda põhjustatud industrialiseerumisest (alates 1750. aastast saja aasta jooksul briti elanikkond kolmekordistus, linnaelanikkond kasvas 15%-lt 80%-ni kogurahvastikust 1880. aastal. Samas umbes ainult 10% linnaelanikest olid terved. Rahhiit esines pooltel lastel, tuberkuloosi suri 25% inimestest, mõnel pool rohkemgi, jne). Oluline märksõna oli ka globaliseerumine 1816. aastal tabas Euroopat esimene koolerapandeemia. M. Foucault peab just koolerapuhanguid, mis Euroopat alates 19
igasuguseid ,,ärahoidvaid" vahendeid, vaid jutlustas pigem sugulist karskust. See ideoloogia püsis teataval määral kuni Darwinini ja 19. sajandi lõpu, 20. sajandi alguse sõdadeni, mille kontekstis pääses võidule iibehüsteeria (anti-maltusianism, pronatalism). 18. sajandil hakkasid kujunema olud, mis viisid uue meditsiinikorralduse, sj tervishoiusüsteemi tekke ja riigi üha suurema sekkumiseni tervishoiuküsimustesse. Põhjusi sellisteks arenguteks oli mitu, eeskätt mainitagu urbaniseerumist, mis omakorda põhjustatud tööstuse kontsentratsioonist (industrialiseerumisest) alates 1750. a, saja aasta jooksul briti elanikkond kolmekordistus, linnaelanikkond kasvas 15%-lt 80%-ni 1880. a. Võibolla ainult 10% linnaelanikest olid terved. Rahhiit esines pooltel lastel, tuberkuloosi suri 25% inimestest jne. Oluline märksõna oli Globaliseerumine 1816 esimene koolerapandeemia. On ka konkreetsemaid, oludest
annaabi.ee 
